Praegustest ja endistest lastest

Täna huvitasid Tõnist kõige rohkem sõrmed. Eriti see sõrm, mis oli kõver. Oma vanaema sõrmi olevat ta isegi imema hakanud. Minu sõrme ta imeda ei saanud, sest tal oli lutt suus. Enda sõrmedel olid tal üsna pikad küüned. Öeldi, et neid lõigatakse tal ainult une pealt. Kiilas olla oleks selle poolest parem, et siis ei peaks juukseid lõikama. Aga kiilaks ajada ennast hea ei oleks, sest siis võiks veel peanahka kriimustada. Ajalehe esiküljel olnud mehe foto meenutas Tõnise fotot, sest mõlemad on ilma juusteta, päevitunud ja naeratavad. Tõnisest ja Joosepist tehti mõlemast passipildid. Tõnis vaatab fotoaparaati kavala näoga ja Joosep imestunud näoga. Joosepil on fotol suuremad silmad, aga laste vanaema arvas, et päriselt on suuremad Tõnise silmad. Unenäo informatsioon, et ma ei ole viis aastat silmaarsti juures käinud, on õige. Viimati käisin 2004. On öeldud, nagu tuleks nägemist kontrollida iga aasta. On veel palju asju, mida kästakse teha. Ma arvan, et arstide juures käimine on tervistkahjustav, sest see tekitab närvipinget. Selle arsti juures, kelle juures ma regulaarselt käin, on kergem käia, sest seal midagi uut ei avastata. Avastamine ja leiutamine olevat kaks erinevat asja. Ükskord ma leiutasin enda arvates elektriauto, aga õde väitis, et see ei hakkaks tööle. Leiutamisel oli tegelikult eeskujuks elektripatareiga BAM-i auto. Elektrit õppinud siis ma veel ei olnud. Elektri ohtlikkusest oli räägitud. Praegu on meil elektripliit ja eelmises korteris oli gaasipliit. Maakohtades on olnud puupliite. Minu esimeses korteris oli ilmselt puupliit, aga seda ma ei mäleta, sest kolisin sealt ära 1-aastaselt. Kui mind pool aastat hiljem sinna jalutama viidi, olevat ma siiski koha ära tundnud. Sellest ajast saadik arvatakse, et mul on hea mälu. Kui ei arvataks, siis ma poleks arvatavasti ka hiljem mälu nii palju treeninud.