Noor peaminister

Noorel Inglise naispeaministril lõppes tööpäev ja ta asus autoga teele oma koju aadressil Downing Street 10. Mõtlesin, et kui kõik tema aadressi teavad, siis on see terroriohtlik. Aga televisioonis, mis seda kojusõitu näitas, öeldi, et terroristide lennukit ei lasta selle maja kohale. Kui jõudsime peaministri kodutänavale, käis seal ralli. Autod kihutasid ohtlikult pealtvaatajate vahel. Nähtavasti oli Londonis nii kombeks. Avaladasin siiski imestust, kuidas saab ralli toimuda peaministri kodutänaval. Kodus hakkas peaminister äreva häälega rääkima, et ta kardab, et seal ei ole kõik korras. Ta kriiskas, et keegi on lubanud teda tappa ja see inimene võib välja ilmuda. Tegelikult tehti tapmisähvardusi kõigile peaministritele, aga enamasti neid ei viidud täide. Tundus, et see peaminister on tööl alati rahulik, aga kodus alati hüsteeritseb. Olin temaga kaameramehena koju kaasa läinud. Äkki nägin, et peaministri suunas vaatab üks temaga väga sarnane inimene. Nüüd tundus ka mulle, et mõrvar on siiski kohal. Lõin talle tugeva rusikahoobi näkku. Selgus, et tegemist ei olnud siiski mõrvariga, vaid peaministri õega. Õnneks ei olnud ma teda surnuks löönud, kuigi olin püüdnud. Peaminister soovitas õele, et ta mulle hoobi andestaks, sest ma teen häid fotosid. Siis märkas peaminister kahtlast inimest akna taga. Peaministri isa võttis kätte tulirelva ja sihtis seda inimest läbi klaasi. Kahtlesin, kas tal õnnestub läbi kuulikindla klaasi välja tulistada.

Tahtsin teha veel magistritöösse täiendusi. Lugesin selleks ühe fašistliku ministri raamatut, mille olin just raamatukogust võtnud. Töö tutvustuses kavatsesin öelda, et on kasutatud ühe fašistliku ministri, ühe fašismi aegse ajakirjaniku ja ühe fašistliku väikeametniku raamatuid. Selleks, et raamatule viidata, ei pidanud teda üleni läbi lugema. Olin lugenud juba mitukümmend lehekülge, aga ei olnud veel midagi välja kirjutanud. Nüüd ühe ingliskeelse lause kirjutasin. Kaalusin, kas edasi lugedes kirjutada igalt veel lugemata leheküljelt. Mõnes raamatus tundub kogu informatsioon nii oluline, et tuleb igalt leheküljelt pikk jutt ümber kirjutada. Olin selle ajakirjanumbri raamatukogus endale võtnud, aga mul tekkis kahtlus, et see võis olla vargus. Kontrollisin, et tagumisel sisekaanel on hind olemas. Seega oli seda numbrit raamatukogus siiski müüdud ja nähtavasti olin selle eest maksnud. Mõtlesin, et ma ei osta kõiki järgmisi numbreid, vaid ainult nii palju, nagu jõuan läbi lugeda. Algul olin arvanud, et jõuan teose kaanest kaaneni läbi lugeda, aga nüüd hakkas paistma, et pean juba kaitsmisele minema. Kui kohale jõudsin, oli kuulajatest Krister juba kohal. Küsisin, milliseid teravaid küsimusi ta kavatseb mulle esitada. Tema küsis, kas ma New Yorgi maketi valmistasin. Vastasin, et ei valmistanud, New York on suur linn. Osaliselt kasvab ta kõrgusse, aga koos eeslinnadega on pindala ka suur. Saabus Mait. Krister õpetas talle, milliseid küsimusi minult kaitsmisel mitte küsida. Kaitsmise algusaega ei olnud teada, oli ainult oletus, et algab kell üks. Üks inimene otsustas siiski igaks juhuks wc-s ära käia. Tahtsin minna teise kabiini, aga teisest ja kolmandast kabiinist olid traadid läbi tõmmatud, et keegi ei siseneks. Ainukesse traatideta kabiini tekkis mitmest inimesest koosnev järjekord.