Hea algus ja kehv lõpp

Sel nädalal saime kõik tänavu ilmunud "Akadeemia" numbrid korraga kätte. Pidasin nende lugemist maletreeningust tähtsamaks. Eile oli veel mõtlemine takistatud, nii et ei jõudnud õhtul peale ajalehtede üldse midagi lugeda. Kaalusin tänase malevõistluse vahele jätmist, aga läksin siiski kohale, sest tahtsin lisaks oma tulemusele teada saada veel vastuseid reale küsimustele. Täna oli haruldane, et kuulsin keset linna rohutirtsu, aga erilist turniiriõnne see kaasa ei toonud. Päevakeskusesse kogunes 10 osavõtjat, nagu oli eelmine nädal teiseski majas. Mõtlemisaeg oli jälle 12 minutit ja tulemused olid:

1. Seljodkin 8 p.
2. Muru 7
3. Tätte 7
...
8. Runnel 3

Esimeses voorus viigistasin mustadega Ojastega. Lõppmängus oli mul oda ja ettur vastase kahe ratsu vastu. Vastane ei võtnud minu viigipakkumist vastu. Varsti kutsusin kohtuniku. Kohtunik ütles, et kui vastane mõne käiguga ei võida, on viik. Vastane vahetas nüüd ühe ratsu etturi vastu välja ja oli pärast seda viigiga nõus. Teises voorus võitsin valgetega Kääpi. Vastane alistus üks käik enne matti ja ütles, et ausalt üle mängitud. Kolmandas voorus võitsin mustadega ajaga Raidvälja. Seda võiks pidada heaks tulemuseks, aga vastane ei paistnud täna muidu ka vormis olevat. Neljandas voorus kaotasin valgetega Murule. Pärast vea tegemist tundus mulle, et kaotasin viguri etturi eest, aga tegelikult olin kaotanud terve vankri. Viiendas voorus viigistasin mustadega Volpertiga. Vastane pakkus viiki natuke enne mõtlemisaja lõppemist, aga ma ei saanud seda tagasi lükata, sest olin juba alustanud edasi-tagasi käimist. Kuuendas voorus kaotasin valgetega Seljodkinile. Kaotusseisus lootsin veel natuke vastase aja allalöömisele, aga pärast mängu lõppu rahulikumalt kella vaadates oli näha, et see oli mõttetu lootus. Seitsmendas voorus kaotasin mustadega Solovjovile. Kuna olin viimati vaadanud ratsulõppmängu, huvitas mind ühe küsimusena, kas seda täna lauale ka tuleb. Selles mängus tuli, aga ei olnud näha, et kodusest ettevalmistusest midagi kasu oleks. Kaheksandas voorus kaotasin mustadega Tättele. Vastane arvas pärast mängu lõppu, et kui ma oleksin ühel käigul liigutanud kuninga asemel etturit, oleks ma vist lippu läinud. Vastasin, et aeg oleks ikkagi ära kukkunud. Üheksandas voorus kaotasin valgetega Metsojale. Mängisin ta avangus üle, siis panin lipu ette, mida nimetasin tänaseks kõige halvemaks käiguks, millega vastane nõustus. See mäng algas niiviisi:

1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. d4 cd 4. Rd4 Rf6 5. Rc3 d6 6. Og5 e6 7. Ld2 Oe7 8. f4 h6 9. Oh4 a6 10. 0-0-0 Lb6 11. Of2 Lc7 12. Oe2 0-0 13. g4 e5 14. Rf5 Of5 15. ef ef 16. Lf4 Re5 17. Kb1 g5 18. fg fg 19. Lh6 Rfg4 20. Og4 Vf2 21. Oe6+ Rf7 22. Lg6+ Kf8 23. Vhg1 Ke8 24. Lg8+ Of8 25. Of7+ Lf7 26. Vde1+ Kd7 27. Lg4+ Kc7 28. h4 Lf5 29. Lc4+ Lc5 30. Lf7? Vf7 ja kuigi vastasel oli mõtlemisaega vähe, jõudis ta päästmatu matiähvarduse peale panna.