Katsed ühte kohta minna

Kõndisin Emajõe ääres pargis ja mõtlesin sügavalt. Kui olin ühe punktini välja kõndinud, keerasin ringi ja läksin sama teed tagasi. Hommikul vannituppa minnes alustasin kohe sügavat mõtlemist. Mõtlesin teha päevaplaani muudatuse, et voodi tegemise ajal ma ei tee ainult voodit, vaid kirjutan samaaegselt ka ühe blogisissekande. Aga kui ma oleks hakanud kirjutama päevas kahe sissekande asemel kolm, ei oleks kommenteerida tahtjad jõudnud kõike läbi lugeda. Või siiski, kui ei oleks voodi tegemise ajal blogisissekannet kirjutanud, oleks see olnud laiskus. Mõtlesin, et vaatan aknast välja, kas maa on üleni lumega kaetud või ainult laiguti. Maa oli üleni valge. Vanasti, kui ilm oli inimestele tähtsam, tehti selliseid tähelepanekuid kohe talve alguses. Mina polnud viimastel aastatel neid teinud. Ja nüüd tegin ka alles talve lõpu poole.

*
Vaatasin oma kappi. Seal oli kokku käkerdatud kladesid. Need oli tahetud ära visata, aga ma olin need viimasel hetkel päästnud. Ma ei saanud aru, kuidas sai üldse tulla mõttele nii väärtuslikke asju ära visata. Kui ma koolis käisin, mind seal mõnitati. Perekonnaliikmed oleksid pidanud olema kohustatud minusse hästi suhtuma, aga seda nad ei olnud teinud.

*
Hommikul kirjutuslaua juurde minnes märkasin, et riiuliserval rahaalbum on avatud. Öösel olid vist käinud vargad, kes olid raha ära võtnud. Aga raha ise oli alles. Läksin panka raha välja võtma. Mõtlesin, et kõigepealt proovin automaadist võtta. Kui see ei õnnestu, küsin töötajalt. Automaat seisis keset pangasaali laua peal. Kui ma selle laua taha istusin, hakkas automaat minu käte eest laualt maha sõitma. Pidin teda kahe käega tagasi tõmbama. Sisestasin parooli. Sellise keset saali asuva automaadi puhul oli teistel võimalik vaadata, mis parooli ma sisestan.

*
Üks inimene hakkas tööle minema. Tõnis arvas, et see on tema vanaisa. Talle ei meeldinud, et vanaisa tema juurest ära läheb. Ta rääkis: "Ei taha. Ise minna." Tööle mineja oli tegelikult üks teine inimene. Aga ta ei näidanud, kes ta on, et Tõnisel tema äraminekust ka kahju ei hakkaks.

*
Pidi olema võimalik minna ühte kohta. Ei teadnud täpselt, kuidas see käib. Aga Oudekki sisestas parooli ja seepeale ekraanil uks avanes. Aga uksel seisid mehed, kes tema pihta automaatidest tulistama hakkasid. Oudekki pani ekraani kinni. Oudekki eeskujul kirjutasin sinna kohta minekuks sõrmega õhku juhtimispuldi parooli. Minu ees ei avanenud uks tulistajatega, vaid magamistuba, kus oli mõlema seina ääres palju voodeid. Hakkasime rühma inimestega sellest toast läbi minema, et vaadata, kas jõuame õigesse kohta. Ariel torkis kätega ühte magajat. Ühel teisel korral proovisin minna sinna kohta nii, et läksime talvel poistega särgiväel õue. Teised poisid ajasin tuppa tagasi, et nad ei külmetaks. Aga mina olin suurem, jäin õue edasi ja ei tundnud üldse külma. Sisenesin suurde koopasse, et vaadata, kas selle kaudu pääseb sinna kohta. Aga koopa lõpus magas hoopis karu. Igal pool, kus ma käisin, püüdsin sinna kohta jõuda. Ühel korral kutsuti mind ühte majja peole. Läksingi kohale, et vaadata, mida seal korda saata saab. Majale lähenedes vaatasin tähelepanelikult kõiki selle uksi.