Tölpa viis lapse kuuri

Pidime minema klassiga bussireisile. Nii meie majas kui ka selles majas, mille eest buss pidi startima, elas armeenlaste pere. Mõlemad pered olid öö läbi aknast prahti alla loopinud. Võtsin oma koti maast üles. Aga selgus, et see ei olnudki minu kott, vaid ühe klassiõe oma. Hakkasin kartma, et möödakäivad inimesed on minu koti ära varastanud. See oli siiski alles. Üldiselt jäeti oma kotte sageli kõnniteele järelvalveta ja midagi ei juhtunud. Erik näitas, et mul on jalas kitsamaks tegemata püksid. Neil oli laiem osa kokku volditud. Leidsin, et neid ei saa siiski kitsamaks tegema hakata, sest muidu tuleks märgid välja lõigata. Õptaja ütles ka mulle, et selliste pükstega küll ei sobi reisile tulla. Ma ei võtnud teda kuulda. Kui need püksid minu emale kõlbasid, siis pidid ka kõigile teistele kõlbama. Läksime bussi ja sõit hakkas pihta. Ma istusin ühe tüdrukuga samal toolil. Mina vaatasin näoga poiste poole ja tema tüdrukute poole, aga me puutusime üksteisele vastu.

*
Olin teinud avalduse selle kohta, millised on Euroopa Liidu saunad. Nüüd taheti raadios seda küsimust arutama hakata. Saatejuht jõudis lõpuks välja ääri-veeri küsimuseni, et millised saunad on kõige paremad. Teine ajakirjanik vastas, et saunades juhtub palju õnnetusi. Kes on ajakirjanikuna töötanud, see teab, milline uudiste mass selle kohta sisse tuleb, tavalised inimesed mitte.

*
Kõndisin mööda kõnniteed paksus lumes. Eespool paks lumi lõppes. Seal oli maja, mille ees üks mees oli poisina teise poisiga kokku saanud. Läksin majja sisse. Seal olid klassikaaslased. Üks klassiõde kandis samu valgeid punaste täppidega pükse, millega ta oli tulnud korvpalli maailmameistriks. Tal oli alles ka pall, millega ta oli maailmameistriks tulnud, ja ta otsis selle mängimiseks välja. Tegelikult olid sellised püksid kõigil klassiõdedel. Aga nad olidki kõik ühe võistkonna liikmed ja olid kõik maailmameistriks tulnud. Hakkasime kahekesi õhupalli üksteisele lööma. Kui olime juba mõnda aega löönud, mõtlesin, et see on ju võrkpall, mitte korvpall.

*
Klaus hakkas tööle masinaehitajana. Aga teised seal töötavad mehed näitasid talle, et nemad oskavad seda tööd ikka paremini. Toomas oli jalgrattaga kukkunud. Rääkisin, et Toomal oli juba väiksena kombeks jalgrattaga lahtiste kätega sõita. Ma arvasin kohe, et see on ohtlik. Toomas ütles, et mingit ohtu ei ole, sest ta kukub ainult siis, kui autosid lähedal ei ole. Vaatasime ühes toas seina pealt filmi. Vahepeal vajus film viltu. Klaus pani aparaadi otseks tagasi.

*
Üks naine sai töökoha Emajõe servas. Savisaar seletas, et kõige tähtsam töötaja selles asutuses on tema, järgneb tema naine, nüüd töökoha saanu on alles tähtsuselt kolmas ja kõige vähem tähtis. Savisaarel ja tema naisel on mingisugune tähtsus olemas, aga teisel naisel mittemingisugust. Ja see naine on nii haige, et ta ei saa sellest töökohast keelduda ka. Viskasin jõkke kaladele saia. Ütlesin, et Emajõe kalad siiski söövad saia. Savisaar ei tea sellest midagi, sest ta pole Tartus kala püüdnud. Savisaar oli tallinlane. Tavaliselt söövad kalad saia paremini, praegu ma viskasin liiga suure känkra. Lõpuks hakkas üks kala siiski jõkke visatud kala sööma. Ta ronis selleks vee pinnale. Ta oli hüljes. Savisaar kasutas kohe võimalust ja läks hüljest kinni võtma, et koju oma naisele söögi tegemiseks viia.

*
Lasteraamatus oli oma vanaisa ja vanaema õuel Maari. Sinna tulid kollid Mõhk ja Tölpa. Tölpa võttis Maari kinni ja viis kuuri, kus ta lubas tüdruku varsti ära süia. Ta ütles, et tema on töökam kui Maari, ja lisas, mis kell on. Ta läks tooma Maari küpsetamiseks hagu. Esimese haokoormaga tagasi tulles ütles ta tund aega suurema kellaaja. Seejärel läks ta uue koorma järele. Sellega tagasi tulles ütles ta veel tund aega suurema kellaaja. Võibolla oli see autori nali, et koll nimetas ennast küll töökaks, aga tegi tööd nii aeglaselt. Ta läks uuesti kuurist välja, sest küpsetamine pidi algama hiljem. Maari pidi vist sellega pääsema, et vanaisa tuleb kuuri ja ajab kolli minema.