Pärast turniiri lõppu

Lõppesid Tartu meistrivõistlused. Sain 12. koha 14 hulgas. Jäin esikoha jagajatest poole punktiga maha, sest nemad jagasid 1.-11. kohta. Viimases voorus olin teinud viigi. Ütlesin, et viimases voorus tuli võita. Siis oleksin saanud poolepunktise eduga ise esikoha. Meenutasin, keda ma olin võitnud ja kellele kaotanud. Algul ei tulnud kõik meelde. Kääbiga olin teinud viigi. Nüüd ei teadnud, kuidas esikoha auhinna saaja välja selgitatakse. Võibolla tuli teha 11 esimese vahel uus turniir. Üks poiss ütles, et parimale noorele oleks võinud eraldi auhind olla. Ütlesin, et kõige noorem osavõtja oli Viikmaa. Parandasin, et ei, Muru. Ütlesin, et parimale noorele pole eraldi auhinda vaja, sest eelmine aasta Muru vist sai esikoha. Pealegi toimus valikturniir ja parimaks nooreks võib lugeda valikturniiri võitjat. Imestasin, et Sven nii sõbralikult räägib. Aga nüüd nägin, et ta polegi Sven. Hakkasin koju minema. Kui olin jõudnud koridori teise otsa, tuli mulle meelde, et ma ei kirjutanud enda jaoks tabelit ümber. Oleks võinud kirjutada ümber kohtade järjestuse ja võibolla üldse kõikide mängude tulemused. Lisaks sellele oli mul kogemata kätte jäänud üks malekell. Läksin seda tagasi viima. Mulle tuli vastu hulk noori, kellest ühel tüdrukul oli ka malekell käes. Aga temale ma ei hakanud seda ütlema. Kui turniiriruumi tagasi jõudsin, istus seal klassivend Sander. Ta küsis, kas ma mõnes klubis mängimas käin. Vastasin, et käin päevakeskuses. Sander ütles, et tema käib Werneris. See oli hea, et Tartus oli mitu klubi. Mul ei olnud tabeli ümberkirjutamiseks väga head paberit, aga mingisuguse ma leidsin.