Anglitsismidel pole eesti kultuuris kohta

Lugesin Eesti põhiseadust. Põhiseaduse preambula ja esimese peatüki oli kirjutanud üks ja sama Põhiseaduse Assamblee toimkond. Kui need oleks kirjutanud erinevad toimkonnad, oleks need kaks põhiseaduse osa üksteist kordama hakanud, sest nad olid sarnase eesmärgiga. Tekstis oli üks nimi, mida oli raske kokku lugeda. Mulle tundus, et see võib olla mõne mulle tuttava raamatu tegelane. Aga lauset lõpuni lugedes nägin, et oli hoopis öeldud, et sellesarnased väljamõeldud tegelasenimed on anglitsismid, millel pole eesti kultuuris kohta. Ma olin oma juttudes ka kasutanud väljmõeldud võõrapäraseid nimesid. Tuli välja, et sellega olin põhiseadust rikkunud. Ma olin põhiseadust korduvalt lugenud, aga polnud seda punkti varem tähele pannud. Või stiili poolest oli see lõik rohkem presidendi kõne kui põhiseadus.

*
Kui mult oli küsitud, kas ma olen abielus, olin alati vastanud, et ei ole. Aga järgmine kord kavatsesin anda täpsema vastuse, et ma ei tea, kas ma olen. Vahepeal ma abiellusin ühe naisega, kellel oli kombeks kõik abielud ilma kellelegi ütlemata lahutada.

*
Vaatasime koos ühe võõra poisiga televiisorit. Ekraani all kanalinumber vilkus. Tavaliselt ma sellist asja ei kannatanud ja panin vilkumise seisma, aga võõra poisi juuresolekul ei hakanud ma seda tegema. Vaatasime mõnda aega uduse pildiga, siis sättis võõras poiss pildi teravaks. Aga võis juhtuda, et järgmine kord oleks see just selles asendis udune olnud. Televiisoris rääkis üks mees, kes hoidis käes Mati Undi raamatut. See oli kõige uuem mõtteloo sarjas ilmunud raamat. Mees rääkis, et ega Tõnisson ja Unt ei olnud ka eesti kultuuris päris konservatiivsed. Hüüdsin televiisorist eemale minnes, et aga paljudest teistest siiski konservatiivsemad. Mehe jutu järgi oli Tõnisson alguses konservatiivne, aga Eesti iseseisvuse ajal tekkis uus olukord ja tal see enam ei õnnestunud. Sellega tahtis ta vist öelda, et Tõnisson oleks võinud muutuda ka hiljem. Mind üllatas, et Unti konservatiivseks nimetati. Tõnisson ja Unt elasid pealegi täiesti erineval ajal. Raamatuid ilmus nii palju, et olulisi teoseid sai tutvustada ainult sel ajal, kui nad olid värsked.