Park mäel

Isa tuli Tartu meistrivõistlusi mängima. Kuna minul ja isal oli sama perekonnanimi, lisati meie nimedele ka eesnimed. Mina olin mänginud valikturniiril, aga polnud edasi pääsenud. Läksin koju. Seal mõtlesin, et isa ja Kääp kumbki valikturniiril ei osalenud ja just sellepärast said mängida finaalis, tasudes osavõtumaksu. Mul tekkis küsimus, kas järgmine kord peaksin minema otse finaali, kui mängida saab ainult ühel turniiril. Isa oleks võibolla mängimisest loobunud ja osalemisõiguse mulle loovutanud. Aga esimeses voorus ta juba võitis. Kui mina oleks kõik mängud kaotanud, oleksin ma ikkagi isast taha jäänud. Läksin turniirile tagasi ja rääkisin, et ma ei ole sellise korraldusega rahul. Liis ütles, et ma vist arvasin, et Grete sai valikturniiril lastest kõige rohkem punkte. Selgus, et ma olin siiski valikturniiriga saanud kätte finaalis mängimise õiguse. Ütlesin, et aga Karba mulle sellest ei teatanud. Ta ei saatnud mulle kutset finaalturniiril osalemiseks, ja kui ma kohale tulin, ei öelnud samuti, et ma võin osaleda. Nüüd tuli vist Grete turniirilt kõrvaldada. Või tuli lihtsalt osavõtjate arvu ühe võrra muuta.

*
Kui mind oli Tartu meistrivõistluste osavõtjate nimekirja lisatud, selgus, et oleksin pidanud mängima esimeses voorus poisiga, kes minu puudumisel oli mänginud teise vastasega. Kui ma lülitusin turniiri alles teisest voorust, võttis see mult vist võimaluse esikoha pärast võistelda. Aga hakkasin selle poisiga mängima nüüd. Et ta mängis ühe vooruga kaks partiid ja teine algas hiljem, võis vooru lõpp hilisemaks lükkuda. Hakkasin mängima valgetega. Küsisin, kas mul ei peaks olema mustad. Poiss ütles, et ta ei taha valgeid. Kahes eelmises mängus mustadega oli ta minu vastu punkte saanud ja lootis nüüd selle kordumist. Leidsin, et kui ta mulle avakäigu ette annab, siis ma ei ole selle vastu. Täna paistis, et saan tema vastu kiiresti paremuse. Järgmisel käigul kavatsesin panna käiguga Og5 tema ratsu sidumise alla. Nüüd poiss ütles, et ta ikka tahab valgetega mängida, katkestades mängu. Kui olin teda valgetega võitnud ja see mäng ei läinud arvesse, võis juhtuda, et mustadega ma teda ei võida. Aga üldiselt oli nii, et kes sohki teeb, sellele on järgmine mäng raskem.

*
Läksin Ujula tänavale Helena korteri ukse taha. Ütlesin, et see on endine meie korter. Ujula tänaval oli meil olnud kaks korterit järjest ja Helena elas nüüd hilisemas neist. Meie kunagine Kaunase puiestee korter oli meile hiljuti tagasi antud, aga me ei olnud sinna sisse kolinud. Võibolla andis vahepealne omanik selle meile tagasi sellepärast, et seintesse oli läinud haigus. Kõndisin koos Helenaga Toomemäel. Helena rääkis, mis maju sinna tahetakse ehitada - autopesula ja üks teine. Ütlesin, et Toomemäele ei tohiks midagi ehitada. Kui pargid tehakse Toomemäe asemel linna äärtesse, siis linna ääres ei ole mäge. Läksime mööda kaldteed ühe maja katuse suunas. Kaldtee oli järsk ja sealt võis kukkuda. Helena kukkuski, kuigi õnneks ainult ühe korruse jagu. Tahtsin teda köiega kõrgemale tõmmata. Aga ma polnud temast väga palju raskem, seetõttu kartsin, et tõmbama hakates võin ise kukkuda. Seetõttu kutsusin appi kaks katusel istuvat meest, et tõmmata kolmekesi.

*
Klausile oli Pärnus üks tüdruk öelnud, et kui Klaus teeb ühte asja, siis see tüdruk loeb minu luulekogu. Mõtlesin, et võibolla tal on ajalehtede põhjal ettekujutus, et minu luulekogud on eriti kehvad. Rääksin kuuldud loo edasi. Mõtlesin, kas tüdruk on õige sõna. Pille ütles, et ta oli sellele tüdrukule öelnud, et kui ta näeb kuskil tü, siis teeb ta selle kohe po. Pille rääkis veel, et "Loomingu Raamatukogus" oli seda eriti hästi näha, ta oli mulle rahva hulgas näidanud, et seal on Helena, aga oli näha olnud, et sellel pole mõtet. Rääkisin emale, et "Loomingu Raamatukogu" esitlusel oli näha, et Jumal suhtub Helenasse hästi, aga ... Ema lõpetas, et aga inimese pojad mitte. Ma polnud varem sellisele mõttele tulnud. Ilma Pille jututa ma poleks vist niimoodi mõtlema hakanud.