Kuldliige

Valisin poest kommikarbi, et saata see postiga Helinale. Kodus juba üks sama eesmärgiga kommikarp ootas. Mõtlesin, et tegelikult ma ei pea saatma suurt karpi, sest inimesed tunnevad väikestest kingitustest ka rõõmu. Üks väike tüdruk, kes oli Viive sõber, hakkas minusse vaenulikult suhtuma. See tuli vist sellest, et olin jutus kirjutanud, et kamba liikmetest Viive ja selle tüdrukuga saan halvemini läbi. Tegelikult olin samas jutus öelnud ka, et Viive on kamba kuldliige. Jätkasin selle raamatu kirjutamist. Raamat oli sina-vormis. Kirjutasin küsimuse, kelle poole ma niimoodi pöördun. Vastuseks kirjutasin naisenime, millega ma ühtegi inimest ei tundnud.

*
Ajakirjas kirjutati, et Nõukogude ajal Kadastik tahtis asutada ühe marjapõõsa vabade müüride ühingut. Seal tahtis ta arutada ühte teemat, millel Nõukogude ajal keegi rääkida ei julgenud. Küsisin, kas see oli vabamüürlaste ühingu Nõukogude variant. Kirjutasin selle ingliskeelse jutu põhjal oma inglise keele vihikusse uue jutu. Järgmise jutu kirjutasin ajalehe järgi Pulleritsu kohta. Koolis hakkas õpetaja minu tänaseks kirjutatud jutte lugema. Esimese jutu eest pani ta viie. Teine jutt oli Kadastikust ja kolmas Pulleritsust. Kolmandast edasi ta ei lugenud, vaid kirjutas loetu eest hulga hindeid. Osad olid viied ja osad neljad. Jutu huvitavamaks muutumise eest sain nelja miinuse. Lõppu kirjutas ta, et hindeid võiks veel paljude asjade eest panna. Ta ütles, et Kadastikku olen ma näidanud paremas valguses kui Pulleritsu. Oleks pidanud olema vastupidi. Õpetaja oli tähele pannud seda, mida ma ise polnud pannud, et juttudest kaks tükki käisid ajakirjanike kohta. Jutu huvitavamaks muutumise hinne tähendas seda, et ma ei arvaks, et erinevates klassides pandud hinded peavad tähendama ühte ja sama, vaid et nõudmised lähevad iga aastaga suuremaks. Kui ma nüüd kirjutasin teaduslikul teemal, tundus see õpetajale huvitavam kui nooremates klassides kirjutatud enda välja mõeldud jutt. Enda arvates olin kirjutanud üsna igavate ajakirjade põhjal. Ma ei saanud aru, kuidas õpetaja korraga kiitis ja pani nelja miinuse, kui mina olin ülikoolis õppinud, et neli miinus on negatiivne hinne. Olin vist teinud õigesti, et kirjutasin mitu juttu, sest ainult ühe kirjutamise korral oleks öeldud, et see on liiga lühike.