Ohtlik nali

Kõndisime ühe linna sellises osas, kus maju eriti ei olnud. Nägime suurt lumepalli. Meil tekkis küsimus, miks seal lumi on. Oletasime, et lume all on raudtee. Rööpad paistsidki. Lumi oli seal ilmselt selleks, et rong saaks seda oma ninaga lükata. Kõndisime edasi puude alla ja ootasime rongi. Rong tuligi, aga ei peatunud, vaid tegi sõlme ja sõitis tuldud suunas tagasi. Me ei saanud aru, miks ei võinud raudtee edasi viia.

*
Olime välismaal. Otsisime bussipeatust, et Eestisse tagasi sõita. Mulle tundus, et ma nägin Lauri N.-i. Ta kõndis eemale. Ütlesin talle, et ta ootaks ja midagi ütleks. Ta ei hakanud midagi ütlema, vaid kõndis minema. Nüüd nägin, et seal, kust ta oli tulnud, oligi bussipeatus, kuhu kogunesid teised klassikaaslased. Lauri elas välismaal alaliselt ja ei tulnud bussi peale, vaid oli käinud siin ainult klassikaaslastega kohtumas. Ta istus toolil. Ütlesin, et midagi öelda oleks ta ikkagi võinud. Ta ei öelnud nüüd ka, vaid uuris budistlikke pabereid.

*
Mõtlesin, et eestlased panevad enne valimisi nalja pärast ühe venelase natukeseks ajaks peaministriks. Aga see venelane sõlmib juba esimestel minutitel pärast peaministriks saamist Venemaaga lepingu, mille järgi Eesti ühineb Venemaaga. Ta paneb lepingusse punkti, et see leping jõustub allakirjutamise hetkest ja ei kuulu Riigikogus ratifitseerimisele. Ühtlasi palub ta, et Venemaa saadaks Eestisse oma sõjaväe ja KGB. Üks KGB töötaja tuleb Tartu kirjanduse majja, mis oli vahepeal KGB maja, ja nõuab relvaga ähvardades, et kõik inimesed majast lahkuksid ja tagastaksid maja "õigusjärgsele omanikule". Keeran selle KGB-lase relva käes tagurpidi ja lasen ta enda maha. Või relvaga ähavrdajaid tuleb kaks tükki korraga ja esimese mahalaskmiseks kulub mitu lasku. See leping, mille peaminister Venemaaga sõlmib, on Nõukogude Liidu taastamise leping. Selle järgi on Nõukogude Liidul esialgu kaks liiduvabariiki - Eesti NSV ja Vene NFSV. President kuulutab peaministri riigireeturiks ja laseb ta arreteerida. Ta ütleb rahvale, et kes sissetungijatele relvaga vastu ei hakka, see on riigireetur. Eestil ei tasu vist Venemaad esimesena rünnata, sest siis saaks Venemaa näidata Eestit ennast agressorina. Üle Narva jõe hakkavad lendama Venemaa lennukid. Eesti teatab kohe mitme lennuki ja helikopteri allatulistamisest. Lennukid ei jõua Narvast kaugemale. Venemaa elanikes tekitab segadust, et uudistes räägitakse samaaegselt Eestist kui Venemaaga liitunud sõbralikust riigist ja riigist, millega peetakse sõda. Venemaa peab vajalikuks pommitada Narvat, kuigi seal on vene elanikkond. Tallinnas ja Tartus toimuvad eestlaste meeleavaldused. Moskvas ja Peterburis kogunevad meelt avaldama venelased, kes on Nõukogude Liidu taastamise vastu ja avaldavad Eestile toetust. Eesti kutsub naaberriikide sõjavägesid Eestisse appi. Või võibolla pole vaja kedagi appi kutsuda, sest Eesti on NATO liige ja abistamiskohustus kehtib automaatselt.