Olin saanud endale terava pussi. Nüüd hakkasin kunagi valmistatud puulusikat edasi siluma. Lõikasin selle krobelisemaid kohti maha. Ma ei saanus siluda ainult lusika auku, sest seal oleks läinud vaja kõverat nuga. Iga maha lõigatud koht ei läinud paremaks, seetõttu tuli lõigata üha rohkem ja lusikas jäi väiksemaks. Väike Henn tuli uksest sisse ja ütles, et teda ei lastud ühest kohast läbi. Ema ütles, et peab laskma, sest Henn on tema poeg. Koorisin käenahka edasi. Aga käsi oli veresoontest krobeline, mistõttu ühel hetkel lõikasin veresoonde. Ehmatasin. See vist oligi veenide läbilõikamine. Nüüd tuli kiiresti midagi ette võtta. Kui seal kätt poleks olnud, ei oleks noa liikumine seal mingit kahju tekitanud. Aga kuna käsi oli suur, siis tekitas.
*
Mõtlesin, et pean magistritöö ja kõik pooleli jäänud tööd ära lõpetama. Magistritööst oli mul jäänud lugeda veel kuus lehekülge korrektuuri, siis olin ta pooleli jätnud. Nüüd mõtlesin, et tegelen kõigi asjadega ühekaupa nii kaua, kuni nad on valmis. Magistritööd ma vist enam kaitsta ei saanud, sest tähtaeg oli möödas. Aga ära lõpetama pidin ta ikkagi, et saaksin öelda, et ta on mul olemas. Ja arvatavasti sain ka kaitsta, vähemalt avatud ülikoolis, sest mõned astusid magistriõppesse minu praegusest vanusest veel vanemana. Või mul pidi vist siiski magistritöö valmis olema, sest mulle tuli meelde, et olen teda juba kaitsnud.
*
Vannituppa oli pandud suurem peegel. Sealt nägin ennast teise nurga alt kui ilma peeglita, ja peegelpilt oli ilusam. Nüüd mõtlesin minna pika aja järel kanalisse ujuma. Selleks tuli kõigepealt osta ujumispüksid. Aga sellega ei olnud kiiret, asja võis jätta ka järgmisse aastasse. Läksin vette. Et jõuda piisavalt sügavasse vette, tuli astuda palju samme, kakskümmend tükki. Kükitasin üle pea vee alla ja seejärel hakkasin kalda poole ujuma. Algul kartsin, et mul pole ujumine meeles, aga oli siiski. Sain ujutud peamiselt käsi liigutades, jalgu polnud eriti vaja liigutadagi. Ja nüüd ujusin paremini kui eelmisel korral. Eelmine kord olin lihtsalt pead veest väljas hoidnud, aga nüüd hingasin kaenla alt. Kaldale jõudmiseks kulus ainult neli tõmmet. See läks vette kõndimisest väiksema arvu liigutustega sellepärast, et ujudes jätkus liikumine inertsiga. Istusin kaldal liivale maha. Vees ujusid Toomas ja mõned temasuurused poisid. Toomas rääkis, et üks poiss oli teinud vees eluohtlikke liigutusi. Kartsin, et Toomas hakkab seda ette näitama ja satub ise ka ohtu. Hakkasin vette tagasi minema. Kahe vees käimise vahepeal olin istunud tegevuseta, aga mõtlesin nüüd, et järgmine kord jälgin, kuidas teised ujuvad, siis õpin juurde. Jalgade liivast puhtaks saamiseks tuli veel kord vette minna, kuigi välja tulles oleks jalad jälle liivaseks saanud. Aga kanalit enam ei olnud. Pühkisin jalad liivast puhtaks ühe trepikoja ees lumelaigu sisse.
teisipäev, august 30, 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar