Minu vanaonu ütles lindil, et raadios ei tohi möla ajada, vaid tuleb saade ette valmistada. Praegu ma ei taha ettevalmistatud teemadel sissekannet kirjutada, vaid asja enda jaoks huvitavamaks teha. Ma olen küll tähele pannud, et kui hakata kirjutamise käigus midagi uut välja mõtlema, siis paneb ikkagi kirja juba hulga varem läbi mõeldud asju. Aga vähemalt nende järjestus on uus. Ja hulka satub ka päris uusi mõtteid. Täna bussiga sõites mõtlesin, et kinnihoidmistorud on kollased. Eile väljas kõndides vaatasin, et klassivenna maja rõdud on kollased. Enamuse klassikaaslaste majade asukohta ma ei tea. Küll aga tean nende e-maili aadresse. Kui enne klassikokkutulekut palusin, et keegi annaks minu olematut mobiilinumbrit küsinud klassikaaslasele oma numbri, siis keegi ei andnud. Võibolla ma oleks saanud anda oma ema mobiili numbri ja selle kokkutulekule kaasa võtta, sest ema oma mobiiltelefoni tavaliselt kaasas ei kanna. Ühel päeval helistas vennanaine ja küsis ema. Ütlesin, et teda ei ole kodus. Kohe helises ema mobiiltelefon ja helistas sama vennanaine, aga selle telefoni võtsin ka vastu mina. Telefoni vastu võtta on kergem kui ise numbrit valida. Väljend "numbrit valima" viitab justkui sellele, et valitakse, kas helistada ühele või teisele inimesele. Aga valimiseks nimetatakse seda ka siis, kui valikuvõimalus puudub. Kui meie telefon oli vanaaegsem, oli ta parem. Ühel päeval tuldi sisse ja pandi meile vägisi halvem telefon ja meie pidime selle eest veel maksma. Kui seda harva kasutada, on raske meeles pidada, mida täpselt teha tuleb. Täna rääkisin jälle, kui hea mälu mul on. Mulle öeldi, et üheaastaselt võib jääda meelde episoode, aga mälu tekkimist seostatakse kõne tekkimisega. Purjus inimesel langeb nii kõnevõime kui ka meelespidamisvõime. Kuskil olevat olnud uudis, et alkohol parandab mälu, aga see on kahtlemata vaid sensatsioonihimu tõttu asjade pea peale pööramine. Ehk musta valgeks rääkimine. Mulle lugesid ülikoolis ajalugu nii Must kui ka Valge. Viimati vaatasin videot Valge ettekandest, kus ta ütles, et Tõnisson ei oleks 1939 käitunud teisiti kui Päts, sest Tõnisson olevat olnud veel järeleandlikum. Allikana viitas ta soomlase raamatule. Aga isegi soomlase raamatus on kirjas, et Tõnisson oli baaside lepingu suhtes väga kriitiline ja nõudis selle arutamist Riigikogus. Vanemas raamatus on öeldud otsesõnu, et Tõnisson oli baasidelepingu vastu. Kui vastab tõele, et ta pakkus Nõukogude Liidule sõjaväebaasiks ühte Eesti väikesaart, ei ole see võrreldav selle baasidelepinguga, mis tegelikult sõlmiti. Ja ei ole kindel, et Tõnisson ise sellele mõttele tuli, sest Soomelt nõudis Nõukogude Liit salajastel läbirääkimistel saart juba varem. Maletajast ajalooõpetaja ütles, et ei ole mingit tähtsust, kas sündmus on toimunud üks aasta varem või hiljem, tähtis on, miks toimub. Aga minu arvates kahte erinevat sündmust võrreldes muutub toimumisaeg juba oluliseks, sest üks sündmus võib olla teise põhjus. Lisaks mõjub aastaarvuga eksimine kirjaoskamatusena ja tõmbab endale liigset tähelepanu nagu iga trükiviga. Kui aga keegi teab aastaarve paremini kui loetav raamat, siis võidakse ta kergesti tähenärijaks tembeldada.
esmaspäev, august 08, 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar