Följeton minu kohta

Panin arvuti käima. Ette tuli hoiatuskast. Winddowsi taustal hakkasid jooksma udused pildid. Mõtlesin, et ootan, kuni viirus oma töö lõpetab, pärast seda jätkan. Tõnu tuli ja hakkas neid pilte arvutist välja võtma. Need olid tema omad. Ta ütles, et nende minu arvutis olek tekitab talle suhetes ühe inimesega probleeme ja et ta ostis mulle kalli arvuti. Küsisin, kui palju see maksis. Tõnu vastas, et väga palju. Ta ütles, et ta ei saanud odavamat osta, muidu oleks öeldud, et ta tahab vennal nahka üle kõrvade tõmmata.

*
Lamasin voodis. Kuulsin, et ema ütles esikus: "Kohe lahkub siit..." Järgnes naisenimi, millest perekonnanimi oli mulle tuttav, aga eesnimi mitte. Kaks inimest läksid uksest välja ja üks neist ütles: "Kui Simo küsib, siis ütle, et me tulime voodist." Ma ei kavatsenud midagi küsida. Võtsin tänased ajalehed. Ühe ajalehe viimase lehekülje esimeses veerus oli följeton, mille esimeses lõigus oli tänase numbri tutvustus. Minu kohta oli seal öeldud: "väike simo13 saab ka oma osa". Seoses minu blogiga oli mind ajalehtedes sageli mainima hakatud. Mõtlesin, et võiks hakata kirjutama blogis nii igavaid asju, et neil kaob tahtmine mind mainida ära. Tänane följeton oli üleni minust. Mind nimetati seal hämmastavalt väikse arusaamisvõimega inimeseks. Minu kohta kasutati väljendit "Viru mail sitta pühkiv südametu võrgutaja". Ilmselt uskus ajakirjanik minu unenägude põhjal, et ma ei elagi Tartus. Edasi kirjutati: "Juba on temaga tutvunud mitmed loovintelligendid". Mõtlesin küsid, kas mina olen süüdi, et haritud inimesed ei taha selle ajakirjanikuga suhelda. Olin lugenud poolkinniste silmadega. Nüüd lasin silmad päris kinni tagasi, jätsin ajalehed padja kõrvale ja panin pea padjale. Vehkisin ühe jalaga edasi-tagasi. Vend ütles teisest voodist, et ma selle ära lõpetaks. Seepeale hakkasin vehkima kahe jalaga.