Laud vale pidi

Läksin kiirmaleturniiril kokku Okkaga. Kui mäng oli algamas, selgus, et meil olid nupud tagurpidi peal. Aga ka laua pööramise järel olid nad vale pidi. Vahetasime nuppude asukohta kolm korda, aga nad jäidki tagurpidi. Rohkem ei vahetanud, vaid ütlesin, et hakkame mänguga pihta, muidu jõuab voor liiga kaugele. Sain nüüd aru, et nupud olid jäänud tagurpidi sellepärast, et laud oli keskelt pooleks ja me polnud keeranud ümber lauda tervikuna, vaid kumbagi poolt eraldi. Vastane oli võibolla tahtnud meelega, et nupud oleksid tavalisest erinevas algseisus, et mul tuleksid avangud halvemini meelde. Nüüd alustasime mängu peegeldatud seisu järgi ja oli tõesti raskem otsustada, mis käiku teha. Pärast mängu lõppu vaatasin oma vana vihikut. Vihiku algus oli Kerstini kohta, lõpp oli malevihik. Ma ei saanud enam aru, milline oli seos Kerstini ja male vahel. Aga olin ka teistesse vihikutesse malepartiisid kirjutanud. Istuti saalis pinkidel ja kuulati esinejat. Sosistati midagi Viive kohta. Saabuski rühm tüdrukuid, kellest üks oli Viive. Tema nime oli erinevalt teiste omadest nimetatud sellepärast, et ta ei elanud Eestis, vaid Rootsis. Saabujate hulgas oli ka Helen. Natuke aega hiljem sisenesid saali teisest otsast ülemused. Ülemuste saabumise puhul tõusid kõik püsti. Mõtlesin, mis nüüd saab, osadel ei ole riideid seljas. Kui enam pinkidel ei istutud, rääkis isa mulle, et ma annaks raamatu koostamise ühele mehele üle, kuna ma ise tegelen teise käsikirjaga. Mul oli hulk tööd juba tehtud ja ma ei teadnud, kas nüüd pannakse koostajanimeks teise mehe oma. Võibolla oleks raamatusse märgitud ka kaks koostajat. Andsin sellele mehele käsikirja lugeda. Ta luges ja tegi ühes kohas märkuse, et kui ma olen kirjutanud, et päike on kõige kõrgemal päeva keskel ja kõige madalamal öö keskel, siis alati ei ole see nii. Vastasin, et võibolla, see tuleb sellest, et on olemas rohkem kui ühte liiki poolusi. Kui mees oli kõik läbi lugenud, ütles ta, et üldiselt hea käsikiri.

*
Olime Meelval. Üks meist läks majast välja loomi tagasi tõrjuma. Sellega oli palju vaeva. Mina seisin maja uksel. Mõtlesin, et lasen loomade hirmutamiseks püssi. Ma ei teadnud, kas püss on laetud. Aga paistis, et oli, sest tal oli otsas kaitseriiviks metallnõu. Võtsin kaitse eest ja vajutasin päästikule. Aga kostis nii vaikne pauk, et see küll loomi ei hirmutanud.

Vana töövihik

Läksin tööd otsima. Pidin sisestama arvutisse, mis tööd ma otsin. Mõtlesin, et ajaloolasena mulle nagunii tööd ei anta, seetõttu kirjutasin, et soovin töötada ajakirjanikuna. Teise variandina lisasin, et tõlkijana, kuigi tõlkisin aeglaselt. Oli võimalus sisestada ka oma isikuandmeid. Panin kirja ühe andme ja küsisin ühelt mehelt, mitu peab panema. Ta vastas, et ise tean, kui palju ma tahan enda kohta välja lobiseda.

*
Vaatasin algkooliaegset inglise keele töövihikut. Seal oli lünkharjutuses antud iga lünga kohta valik sõnu, millest üks lünka kirjutada. Aga ma polnud neid kirjutanud, vaid ainult õige alla jooninud. Ühe lause puhul polnud isegi jooninud. Ma ei teadnud enam, kas sellepärast, et ei osanud õiget sõna välja valida, või sellepärast, et ülesanne tundus nii kerge, et mõtlesin, et oskan peast ka teha. Algkooli kohta eeldati päris suure sõnavara tundmist. Seda seletas võibolla Kristina ütlus, et talle lihtsalt jäid asjad tunnis meelde. Niiviisi oli võimalik märkamatult sõnavara omandada.

*
Läksin kooli saali, kus oli algamas kehalise kasvatuse tund. Kogunes umbes kolm inimest. Ütlesin Lauri H-le, et igav võib hakata siis, kui olla seltskonnas ja vahepeal on kõik vait. Sest seltskonnas ei saa mõelda. Üksi olles mul ei ole igav, sest siis ma mõtlen. Proovisin teiste eeskujul korvirõngale pealt panekut. Ma ei hüpanud küll rõngani välja, aga sain siiski nii suure hoo sisse, et peatusin alles saali külgseina vastas. Laest hakkas alla kukkuma inimese väljaheiteid, sest torud olid katki. Seetõttu tuli saalist lahkuda. Teised olidki tunnis õues.

Inimesevahetus

Elasin ühe naisega samas korteris. Saabus aeg ära kolida. Arvasin, et kolime jälle samasse korterisse, aga see naine ütles, et seekord erinevatesse. Nüüd pidin kolima samasse korterisse ühe teise naisega. Kolisin uude korterisse sisse. Seni olin elanud kolmandal korrusel, nüüd kolisin neljandale. Nüüd olin nii vana, et võibolla suutsin muudatusega harjuda. Naine ei olnud veel sisse kolinud, seetõttu oli korteris avaralt ruumi. Kui naine oleks saabunud, siis oleks tulnud jagada üks korter kaheks väiksemaks korteriks.

*
Lugesin ajakirjast "Akadeemia" ühte artiklit. Artikli autor ütles mulle, et tema meelest mul on hea tervis ja suur töövõime. "Akadeemia" koduleheküljel oli statistika, mitu korda mingit artiklit on loetud. Ühte artiklit oli null korda ja mõnda viiekohaline arv kordi. Mõtlesin, et kui ma numbri kõik leheküljed läbi lehitsen, siis ei ole enam ühegi artikli näitaja null. Tegelikult see statistika oli ainult võrguväljaande, mitte paberajakirja kohta.

*
Istusin klassiruumis 102. Vaatasin uksest fuajeesse. Kommenteerisin, mida ma näen. Fuajee teises otsas ajasid mõned klassikaaslased omavahel juttu ja üks seisis niisama. Siis nad tulid ka sellesse klassiruumi. Nad olid ruumijaotusplaanist järele vaadanud, et tund toimub selles ruumis. Eelmine nädal oli juba toimunud, selle põhjal oleks võinud juba arvata, et muudatust pole toimunud.

Materjale Keresest

Lugesin läbi Paavo Kivise koostatud kolmetsüklilise Kerese-teemalise raamatu keskmise ja kõige lühema tsükli "Materjale". Selles on juttu põhiliselt Kerese oletatavast ja tõestatud poliitilisest tagakiusamisest Nõukogude ajal, mis tõenäoliselt läks talle maksma male maailmameistri tiitli. Kuigi selles tsüklis on juttu kõige ebameeldivamatest asjadest, oli selle lugemisel vähemalt see eelis, et erinevalt esimesest mälestuste tsüklist on peaaegu kõik kirjutised esmakordselt kohatud.

Oktoobripöörde ajal unistasid enamlased maailmarevolutsioonist, mis tooks pöörde kogu maailma valitsemisse. Hiljem saadi aru, et selleks ei jätku jõudu, aga hakati iga hinna eest taga ajama maailmameistritiitleid spordis. Males oli seda kergem saavutada kui jooksuvõistlustel kokkumängu võimaluse võrra, aga Kerese puhul polevat piisanud, et temast oli saanud Nõukogude kodanik, vaid provintsi esindajana ja Eesti patrioodina ei olnud ta Stalini lemmik.

Kui elu teeb väärtuslikuks see, mis on elus head, siis ei ole kõige tähtsam siiski, et Keres ei tulnud maailmameistriks, vaid et ta oli pikka aega üks maailma tugevamaid maletajaid. Kerest kiidetakse meeldiva iseloomu pärast. Aga kui poliitikas öeldakse, et võim rikub ja absoluutne võim rikub absoluutselt, kas ei või siis ka maailmameistritiitel iseloomu halvemaks teha? Aastal 2006 käisin üritusel, kus maailmameister Spasski rääkis oma kogemuste põhjal, et Keresel vedas, et ta ei tulnud maailmameistriks, Spasskile endale polnud maailmameistriks olek olnud üldse kerge. Psühhoanalüütik Jung on oma mälestustes enda kohta kirjutanud, et kui ta oli kooliõpilane, siis ta püüdis õppida nii, et ta poleks klassi parim õpilane, vaid paremuselt teine. Kerese-teemalise raamatu mälestusteosas ütleb maailmameistri matši mänginud Bronstein, et ta ei tahtnud seda matši võita, vaid ainult vastaselt võit ära võtta. Eesti kirjanduses tunneb "Kevades" Arno piinlikkust, et ta oskas Tootsist paremini vastata. Kui Kerest iseloomustatakse väga tagasihoidliku inimesena, kuivõrd ta oli üldse maailmameistritiitlist huvitatud?

Raamatus on ka fotosid. 1944. aasta ebaõnnestunud põgenemist kujutaval fotol on tähelepanuväärne, et kuigi põgenejaid võis oodata kogu eluks kodumaalt lahkumine või ka merre uppumine, ollakse grupipildil naeratavate nägudega, keegi on võtnud kaasa fotoaparaadi ja Keres juuksed lahku kamminud.

Bütsantsi keelevahetus

Oli ajalootund. Õpetaja andis tagasi kontrolltööd. Ma polnud saanud viit, vaid viie miinuse. Seejuures olin ma veel selle raamatu toimetaja, mille peale kontrolltöö oli olnud. Õpetaja käskis meil teha õpikust lahti 20. sajand ja vaadata piltidelt, milline siis elu oli. Küsisin, kas seda, milline siis elu oli, näeb paremini selle perioodi enda piltidelt või realistliku perioodi piltidelt selle aja kohta. Õpetaja rääkis sellest, kuidas Bütsantsis mindi üle ladina keelelt kreeka keelele, sest ühelegi teisele keelele ei olnud minna. Selleks ei tehtud muud, kui kraabiti seadusetahvlitelt maha sõna "ladina" ja kirjutati asemele "kreeka". Muid parandusi ei tehtud. Aga sellest parandusest tekkis segadus, sest "ladina" ja "kreeka" olid erinevast soost sõnad, mistõttu muud sõnad enam ei ühildunud. Ühte asja ei osanud õpetaja hästi seletada. Ütlesin talle, et ta ei räägiks asjadest, millest ta ise aru ei saa. Parandasin, et tegelikult on see jutt huvitav, võibolla keegi teine saab aru.

Külalised

Ärkasin keset ööd trepikoja ukselt kostvate häälte peale. Seal olid isa ja kaks võõrast meest. Isa kutsus mind uksele, et ma näitaks, mis aastal on ilmunud raamat Carlyle'i Entsüklopeedia. Olin arvanud, et hiljuti, aga raamatust järele vaadates selgus, et esimene trükk juba aastal 1947. Trükke oli ilmunud vähe. Neid andmeid oli vaja, et teha kirjastuses olevasse raamatukäsikirja parandus.

*
Liikusin mööda tänavat. Püüdsin koertest võimalikult kiiresti eemalduda. Liikusin algul roomates, siis tõusin püsti. Olin teel kokkusaamisele ühe tüdrukuga, kes tahtis minuga tutvuda. Ma olin alati mõelnud, et mina kunagi ei abiellu. Aga kui keegi tahtis abielluda minuga, siis olin kohe valmis proovima, kuigi laste kasvatamine oleks olnud minu jaoks liiga raske.

*
Läksin ühte majja külla. Võtsin esikus jalanõud jalast. Kaugemas ruumis oli köetud sauna. Üks mees ütles mulle, et sauna on palja jalu külm kõndida. Vastasin, et ma eile tulin sealt ja ei olnud külm. Välja ilmus üks tüdruk. See oli vist sama, kellega ma pidin tutvuma. Ma ei vaadanud tema poole ega teinud teist nägu. Mulle öeldi, et ma saaks oma peigmehega tuttavaks. Tüdruk hakkas itsitama ja tõmbus seejuures kõverasse.

*
Mängisin Tsivilisatsiooni, kasutades selleks Mõttemeistri nuppe. Osade tsivilisatsioonide nuppe ma esialgu maid vallutama ei saatnud. Aga mõtlesin, et kes maid ei valluta, selle relvastus jääb arengus maha. Rääkisin sellest Klausile.

Tõnisson ja Hitler

Enne mind oli koostatud kaks Tõnissoni raamatut ja mulle oli antud ülesanne koostada kolmas. Olin tööga juba alustanud. Olin pannud hulka mõned kahes esimeses raamatus ilmunud kirjutised ja mõned võtnud ka ajalehest. Mõtlesin, kas samu kirjutisi uuesti avaldada on ikka vaja, sel juhul tuleb kolmas köide kahe esimese köite lühendatud kokkuvõte. Aga midagi muud oli raamatusse raske panna, sest kaks esimest köidet olin koostanud bibliograafia põhjal ja nüüd oli see juba kasutatud. Üks alkoholismivastane lugu võiks olla igas raamatus. Kõndisin koos emaga mööda tänavat ja hakkasin rääkima, millised probleemid raamatu koostamisel esinevad. Kui selja taha vaatasin, siis nägin, et üks A. Musta moodi mees kuulab naeratava näoga pealt. Seetõttu läksin enne edasirääkimist kaugemale. Ütlesin, et üks mees oli selja taga. Kuigi ma nime ei nimetanud, vastas ema ise, et see mees ei olnud A. Must, vaid üks teine sarnane. Ema surus mulle sõrme vastu selga, nii et oli valus. Ma polnud ammu nutnud, aga nüüd nutsin pikalt. Kui ema sõrme ära võttis, selgus valu põhjus - ema ühe sõrme küüs oli pikem kui ta arvas. Kuigi ta oli sõrme ära võtnud, nutsin veel edasi. Meil oli kaasas suur kotitäis raamatuid ja läksime nendega arhiivi juurde. Sealt hakkasime koju tagasi minema. Koduteel tuli mulle meelde, et raamatud ununesid arhiivi. Läksime uuesti arhiivi suunas, et raamatud kaasa võtta. Pöördusime arhiivi piletimüüja poole. Ta andis meile vähem raamatuid kui kotis varem oli olnud. Ütlesin talle, et raamatud on alles, aga kus käsikirjad on. Hakkasime vaatama filmi Hitlerist. Teised vaatasid istudes ja mina nende selja taga seistes. Mõtlesin, et ei tohi välja näidata, nagu tekitaks see film minus vaimustust. Meie klassis olid kõik olnud varem Hitleri poolt, aga kuigi hiljem polnud omavahel suheldud, olid nüüd kõik Hitleri vastu. Kõndisime koos Hitleriga mööda teed. Hitleri ema küsis Hitlerilt, kus tema laps on jäänud. Hitler vastas, et uppus ära. Hitleri ema ei teadnud, kas see vastab tõele, sest vastus oli antud naljatleva häälega. Kontrollimiseks hakkas ta võõraid lapsi ründama, et vaadata, kas nendega juhtub sama. Mäletasin, et Hitleril oli kaks last, nii et juhul kui üks oli ära uppunud, pidi teine veel alles olema. See laps, kelle kohta oli küsitud, oli antud ühele naisele kasvatada. Nüüd vastava maja juurde jõudes selgus, et laps oli elus, aga ta võeti sellelt naiselt ära ja pandi teise kohta. Seal lapse käitumine paranes. Varem oli ta käitumine olnud halb sellepärast, et ta oli pidanud elama võõra lapsega samas majas. Sain teada, et Hitleri haigus oli paranoia. Skisofreenia ja paranoia erinevus oli, et skisofreenia puhul domineerisid kuulmishallutsinatsioonid, aga paranoia puhul nägemishallutsinatsioonid. Hitler rääkis sõjaväekaaslastele sellest, mida ta nägi, aga arsti poole ei pöördunud.

Korduvad sõnad

Koolis õpetati, et kirjandis ei tohi olla lauses ühte sõna kaks korda. Carlyle'i tõlkides nägin, et tema sellest põhimõttest kinni ei pea, hoolimata muidu rikkalikust sõnavarast. Tegelikult inglise ja saksa keeles nagunii vähemalt artiklid korduvad, võibolla nende keelte tarvitajatel on seetõttu ka muudesse kordustesse teistsugune suhtumine.

Turniirisari

Läksin maleklassi. Olin hiljuti võitnud Tartu meistrivõistlustel medali. Nüüd näitas Rei mulle pabereid, mille järgi oli kavandatud turniirisari, millest Tartu meistrivõistlused olid ainult esimene etapp. Arvesse pidid minema paremate turniiride tulemused. Viimane etapp oli noorteturniir, millest vanemad mängijad ei tohtinud osa võtta. Ütlesin, et noortel on üks turniir rohkem, mida arvesseminevate hulka valida. Rei vastas, et nii jah. Rääkisin ka lastega.

Lipp vara mängus

Peebo ja Trohhalev 6 p.
Kõiv ja A. Pedmanson 4,5
Runnel ja veel kolm inimest 3,5

14 osavõtjat, 7 vooru, 15 minutit

Runnel - Peebo
1. e4 d6 2. d4 e5 3. d5 f5 4. Od3 fe 5. Oe4 Rf6 6. Og5 Oe7 7. Of6 Of6 8. Lh5+ g6 9. Lh6 Kf7 10. Rf3 Rd7 11. Rbd2 Rc5 12. 0-0-0 Og4 13. h3 Of3 ja järgmisel käigul must võitis.

Malearutelud

Rääkisin, kuidas on võimalik saavutada males edu. M. Kolk ei uskunud ja hakkas minu juttu osatama. Kuigi ei usutud, võisin ma oma väiteid mänguga kinnitada. Kolk rääkis sellise häälega nagu kirikus ja hääldus oli arusaamatu. See tuli võibolla sellest, et ta rääkis normaalsest valjemini. Paide vanaema kutsus sööma. Lapsed hakkasid köögi poole jooksma. Aga keelati, et mindagu ühekaupa, sest kaks inimest korraga ei mahu uksest läbi. Hakkasin male algseisu peale panema. Sama värvi ettureid oli rohkem kui kaheksa, sest teist komplekti oli hulka segunenud. Mõnest malendist oli järel ainult ülemine ots. Ütlesin, et nuppe on nii kõvasti vastu lauda löödud, et nad on pooleks murdunud. Üks mees küsis mult, kuidas Klausi vastu mängida. Enne Klausi sööma minekut olin õpetanud teda. Mõtlesin, kas nüüd aidata sellel mehel oma venna vastu valmistuda. Aga siiski iseloomustasin Klausi mängu. Rääkisin, et ta võib mängida väga tugevalt.

Tunnis fotodest

Tulin hommikul väga vara voodist välja. Olin eelmisel päeval kirjutanud terava asja. Ema ütles, et nii teravalt ei tohi kirjutada. Mõtlesin, et arvatavasti on neid lugejaid rohkem, kellele minu kirjutis ei meeldi, aga peaasi, kui nad seda ei ütle. Mõtlesin, et selleks, et Tõnu ja Henn vannituppa ette ei läheks, võin minna sinna ise enne neid.

*
Istusin koolitunnis. Tundi andis meesõpetaja. Ma ei kirjutanud tema juttu eriti üles, mõeldes, et see jääb niigi meelde. Siis otsustasin, et tuleb siiski rohkem kirjutada. Õpetaja rääkis ühest varasemast sajandist. Küsisin, kas see, millest ta räägib, võis olla foto. Õpetaja vastas, et ei tea, tol ajal kasutati sõna dagerrotüüpia. Mulle tuli meelde, et kui ta räägib nii ammusest sajandist, siis ei saanud veel olla kumbagi. Üks tüdruk tegi häält. Üks poiss hakkas viimasest pingist vastama, aga nii, et kuulda ei olnud. Minusse suhtuti nagu lolli. Õpetaja ütles, et tema käes on veel õpilaste kohta fotosid, ta jagab need välja. Mõtlesin, et minu kohta kindlasti fotot ei ole. Aga viimane foto oli siiski minu kohta ja see anti mulle. Vaatasin seda pilti natuke aega, siis sain aru, et sellel ma ei ole koos isaga, vaid vanaisaga. Ütlesin, et nii vana foto.

Tahan unenägusid

"Horisondis" kirjutati, et ollakse lähedal unenägude sisu ajulainete põhjal ennustamisele, aga et pole teada, miks inimene üldse unenägusid näeb. Mulle teeb rohkem muret see, kui mõnel ööl ei näe.

Tuleviku arheoloogia

Arheoloog Mäesalu rääkis raadios, et tulevikus võibolla ei toimugi arheoloogilisi kaevamisi, vaid vaadatakse aparaatidega, mis maa sees on. Mulle tundub, et kui sellised aparaadid olemas on, siis võidakse ka veel rohkem kaevata, sest on näha, kust tasub kaevamist alustada. Mõni asi kaevatakse välja muuseumi viimiseks ja mõni koju tassimiseks. Mäesalu rääkis vist ise meile aastal 1995 ülikooliloengus, et Rootsis tekitasid metalliotsijad juba siis arheoloogidele probleeme.

Gooti kirjas parandus

Tõusin oma toas laua tagant püsti. Lugesin raamatust, et kui inimene näeb peeglist, et tal on nägu punaseid täppe täis, siis see tähendab suguhaigust, see on raske haigus. Kõndisin ülikooli raamatukogu riiulite vahele. Seal oli üks mees jõudnud sama raamatu lugemisega just samasse kohta ja tahtis selle trükivea ära parandada. Trükivea tegijad olid lähedal ja võisid kuulda. Istusin koos vea leidnud mehega maleturniiri vaheajal ühes ruumis laua taga. Ta hakkas kirjutama parandust. Soovitasin, et ta ei pea kirja panema tervet lehekülge, vaid ainult vigase koha. Aga tema paistis olevat otsustanud terve lehekülg uuesti kirjutada. Ta küsis mult, kuidas on gooti kirjas f. Joonistasin selle umbes paberile. Pilt tuli maleoda sarnane. Minu arvates võis ladina tähti ka kasutada. Ütlesin, et ma tahaks, et maleklubi oleks iga päev lahti. Siis saaks koduukse taha jäädes klubisse minna. Nüüd peab jääma ukse taha ootama. Inimesed hakkasid minema turniiri järgmisele voorule ja ütlesid, mis kell see algab. Ma olin pannud oma blogisse kogemata kirja vale vooru alguse kellaaja, kuigi poleks olnud vaja üldse mingit kellaaega panna. Minu kirja pandud kellaaeg oli tegelikust hilisem ja nüüd võis oodata, et blogi lugejad jäävad voorule hiljaks.

Erinevad kirjutajad

"The Telegraph" kirjutas enne Esimest maailmasõda tegutsenud briti kirjanikust Thomasest. Algul kirjutanud ta raamatuülevaateid, vahel 15 tükki nädalas, pidades seda tegevust ise haltuuraks. Sellega viimistlenud ta aga oma stiili, kirjutades hiljem maastikest ja maakohtadest ning kuulsa sõjavastase teose.

Ma loen raamatuid iga päev, aga ülevaateid jõuan kirjutada heal juhul ühe nädalas. Vahel on see raha sisse toonud, aga rohkem on vist kulunud raha raamatute ostmisele. Raamatuülevaadete kirjutamine mulle haltuura ei tundu, vaid mulle meeldib nii neid kirjutada kui ka kirjutatut hiljem üle lugeda. Aastal 2005 soovitas isa mulle, et ma olen unenägude üleskirjutamisega stiili arendanud, ma võiks seda millekski muuks kasutama hakata, näiteks kirjutada Tartu tänavatest. Tänavatest ma eriti kirjutanud ei ole, suusaradadest ja ajalooraamatutest küll. Raamatute tõlkimisel tuleb vast ka varasem kirjutamiskogemus kasuks.

Sõnavabadus on kasvanud

Ajakirjandus olevat neljas võim ja blogisid peab mõni ajakirjanduseks. Kui võimud on nummerdatud ja kõrgeim võim olevat rahvas, kas rahvas on siis nullvõim? Kas Rahvarinne esindas rahvast? Või Rahvaliit? Rahva hääl olevat jumala hääl. Nõukogude ajal öeldi rahvale ette, millist häält ta peab tegema. Aga nurga taga tehti teistsugust.

Maja vee all

Üks laps istus vee all asuvas majas. Maja sein läks katki ja nii võis õhk otsa lõppeda. Laps hakkas kerkima, kerkis laeni, läks peaga läbi lae ja kerkis läbi vee, kuni pea jõudis veest välja. Pea veest välja jõudmise hetkel ta naeratas laialt. Mõtlesin, et tegelikult ta oleks pidanud olema niikaua majas, kuni vett sisse tulema hakkab.

Piletireform

Eile kohtusin bussipeatuses tuttava mehega. Sain teada, et kuigi linnaliinidel on vanaduspensionäridel tasuta sõit, peavad uue korra järgi ka nemad elektroonilist piletit vastu aparaati panema. See on mõeldud vist sõitjate loendamiseks. Mind ei saanud loendada, sest sõitsin veel pabertalongiga. Üks jäi veel alles, mis varsti enam ei kehti. Kodus soovitati, et viimase pileti võib mälestuseks alles jätta.

Sünonüümid ja käändelõpud

Oli võõrkeele tund. Õpetaja andis ühe lause, mille õpilased pidid võõrkeelde tõlkima. Selles lauses oli ühe salvi nimi. Ütlesin, et ma vist tean, kuidas selle salvi nimi võõrkeeles on. Sander minu varianti ei uskunud ja pakkus esimesena välja terve lause, kus oli selle salvi jaoks teine sõna ja üldse ebatavalised sõnad. Õpetaja ütles, et seda salvi saab nimetada kahte moodi, minu variant ja Sandri variant olid mõlemad õiged. Sander oli üllatunud. Ta läks klassist välja ja tagasi tulles esitas võõrkeelse küsimuse, kus kasutas mõlemat salvinimetust ja küsimus oli nende salvide võrdluse kohta. Minust üks pink tagapool istus Helen. Ta oli hea õpilane, aga rääkis, et tal pole vene keele käändelõpud ikka veel selged. Mõtlesin, et me oleme nii sarnased. Käisime keskkoolis juba teist korda. Rääkisin, et ülikooli esimeses vene keele tunnis ütles õpetaja, et las need lõpud olla, aga ladina keele eksamil küsiti ainult lõppusid.

Aasia taim

Hakkasin sööma ühte Jaapanist toodud toitu. Hammustasin ka selle vilja vart. Natukese aja pärast soovitati mulle, et ma vart ei sööks, sest võibolla see on mürgine. Sest Hiinas on muld paksem kui Eestis ja seal saab taim mürkained kätte. Mul tuli hirm peale, aga vastasin, et Hiinas kasvab selliseid taimi ka, mis ei ole mürgised. Ma polnud ammu vaadanud vanu diapositiive ega teadnud, kuhu need on jäänud. Nüüd leidisin karbi diapositiive, kuigi need polnud lapsepõlve omad, vaid uuemad. Ütlesin, et neid võiks akna kõrvalt seinalt vaadata. Või parem teiselt seinalt, sest akna kõrval on liiga valge. Olin laua taga koos kahe väikse venna või vennapojaga. Nemad said oma asjad tehtud, aga minul oli raske kahele asjale korraga keskenduda. Ajaleht oli teinud küsitluse, et kes meie koolis õppinutest on kõige kuulsam. Üks küsitletu oli ise samas koolis õppinud ja vastas, et ta mäletab kõiki ja tunneb ka kõiki. Mõtlesin, kas ta saab ikka aru, et küsiti kogu kooli, mitte tema klassi kohta. Läksin ühte hämarasse ruumi. Mõtlesin, et võiks malenupud lauale panna, aga teised üldse ei teadnud, kuidas see mäng käib. Kõndisin vahepeal teise maja juurde. Hämara ruumiga maja suunas tagasi kõndides pidin minema üle autotee. Selle ääres ajas mitu tüdrukut korraga Ivoga juttu, kes oli vahepeal kohale jõudnud. Kui mina möödusin, ei tulnud minuga ükski kaasa. Mõtlesin, kuidas nüüd istekohti jagada, sest minu tänane istekoht on olnud varem ka Ivo koht. Istusin üksi hämaras ruumis arvuti taga. Mõtlesin, et keegi võib märkamatult selja tagant tulla ja näha, mis mul ekraanil on.

Auk liputiival

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 g6 4. 0-0 Og7 5. Rc3 Rge7 6. d3 0-0 7. Og5 Le8 8. Ld2 d6 9. Oh6 Od7 10. Og7 Kg7 11. d4 ed 12. Rd4 Rd4 13. Ld4 f6 14. Oc4 Rc6 15. Ld2 Re5 16. Oe2 Oc6 17. f4 Rf7 18. Od3 Le7 19. Vae1 Vae8 20. f5 Re5 21. fg hg 22. Vf4 Vh8 23. Vef1 Rd7 24. Vg4 Vh6 25. Rd5 Od5 26. ed Re5 27. Vgf4 g5 28. Ve4 Veh8 29. h3 Ld7 30. Lf2 Rg4 31. Lf3 Re5 32. Le2 c6 33. dc bc 34. Oa6 d5 35. Vb4 Ld6 36. Vb7 Kg8 37. c4 d4 38. c5 Lc5 39. b3 d3+ 40. Lf2 Lc3 41. La7 Rg6 42. Vg7+ Kf8 43. Lf7++

Psühhiaatria ajaloost

Juhan Luiga. "Mäss ja meelehaigus". Koostaja: Hando Runnel. Ilmamaa, Tartu 1995. Loetud leheküljeni 181, kokku 656 lehekülge.

See on "Eesti mõtteloo" sarja kõige esimene raamat. Seetõttu on tal pidulikke lisasid, mis räägivad kavandatavast sarjast, mitte konkreetse köite autorist. Eessõnas öeldakse, et Eesti mõttelukku kuulub sadakond autorit. Nüüd on raamatuid ilmunud juba rohkem, kuigi mõnelt on üle ühe köite. Autoreid sünnib ka vahepeal juurde.

Juhan Luiga oli psühhiaater ja ajakirjanik. Varem olen temast kirjutanud kui "Päevalehe" toimetajast. Selle raamatu ilmumisandmetest selgub, et enne "Päevalehte" on ta kirjutanud "Postimehes". Luigalt on sarjas ilmunud kaks raamatut, praegu loetud artiklid on kirjutatud 20. sajandi kahel esimesel kümnendil. Esimese raamatu esimesse tsüklisse on võetud peamiselt psühhiaatria-alaseid kirjutisi, natuke on juttu ka poliitikast. Aga ka poliitika puhul toob Luiga võrdluse, et sõda on rahvaste elus sama, mis palavik üksikisiku elus.

Psühhiaatria on aegade jooksul kõvasti arenenud. Luiga suhtub haigetesse paremini kui tema kirjeldatud varasematel aegadel, kus vaimuhaigeid nõidadena põletati, kuid ka Luiga suhtumine on veel halvem kui hilisema aja psühhiaatritel. Psühhiaater Saarma kirjutas Nõukogude ajal, et skisofreeniast on inimestel ettekujutus üksikute kõige raskemate juhtumite põhjal. Luigale meeldib just neid kõige raskemaid juhtumeid kirjeldada. Kuigi tol ajal haigus ilmselt oligi tõsisem probleem kui praegu, sest ravimid olid halvemad. Kirjanik ja psühhiaater Vahing on teoses "Vaimuhaiguse müüt" kirjutanud, et haigus ei ole tegelikult selline nagu müüdi järgi, Vahingu arvates ei ole skisofreeniat inimese sees olemas, vaid haige ja teiste inimeste vahelistes suhetes. Luiga arvates peabki haigeid pidama teistest inetumaks, et haiguse geenid edasi ei kanduks. Tänapäeval on teada, et geniaalsuse ja vaimuhaiguse geenid on ühised, need võivad ühel pereliikmel avalduda geniaalsusena, teisel vaimuhaigusena ja kolmandal mõlemana korraga. Geniaalsust ilmselt ühiskonnast välja juurida ei taheta.

Luiga kasutab praeguseks vananenud terminoloogiat. Saarma järgi oli skisofreenia varasem nimetus varajane nõdrameelsus, kuid hiljem sellest loobuti, sest skisofreenial ja vanadusnõdrameelsusel pole midagi ühist. Skisofreeniahaigete keskmine IQ olevat sama, mis kõigi inimeste keskmine. Luiga kasutab veel skisofreenia asemel nimetust nõdrameelsus. Tänapäeval peetakse langetõbe ehk epilepsiat eelkõige neuroloogiliseks haiguseks, millele võivad küll lisanduda psühhiaatrilised sümptomid ehk iseloomumuutus, Luigal on langetõbi veel psühhiaatriline haigus.

Praegu kavas oleva töövõimereformi järgi tahetakse töövõimekaotuse asemel hakata mõõtma olemasolevat töövõimet, pidades tähtsaks seda, kui inimene vähemalt ühte tööd teha suudab. Luiga tahab justkui psüühiliste haiguste all kannatavatel luuletajatel luuletamise ära keelata. Baudelaire'i puhul ta ei pea oluliseks, et Baudelaire ilmselt ise nautis kirjutamist ja ka paljudele inimestele tema looming meeldib, vaid et Baudelaire'i looming kõnelevat haigusest. Kui erinevate inimeste maitse ei lange kokku, siis Luiga meelest sellel, kes haiget inimest ilusaks peab, on ka endal haiglane maitse.

Luiga siiski ei eita täielikult, et haigus ja andekus võivad käia koos, kuigi ta ei pea haigust andekuse põhjuseks. Kui Hendrik Sepp on kirjutanud artikli ajaloomälestustest suulises rahvapärimuses, siis Luigat huvitab, kuidas peegelduvad rahvapärimuses haiguskogemused. Just need, kellel esinevad hallutsinatsioonid, hakkavat lugusid jutustama, sest nad on läbi elanud midagi erakordset. Näiteks lood näkkidest seletuvat hallutsinatsioonidega. Ma seletaks neid pigem sellega, et inimesi tõesti upub. Selleks, et fantaseerida, ei pea olema tingimata meelepetteid. Et sümboleid kasutatakse ka sihiliku võttena, seda tõestavad näiteks laulusõnad: "Selles laulus sa / kõlad jumalannana, / kuid armastuse peitusemängu / elu meil õpetab."

Luiga poliitilise sisuga mõtetest on huvitav, et juba enne Esimese maailmasõja algust pidas ta rahvusriike suurriikidest loomulikemaks. Ta ei öelnud küll otse, et Vene keisririik tuleb laiali saata, aga tervitas suundumust Türgi ja Austria-Ungari lagunemisele.

Putukas ja nupud

Vaatasin läbi kinnise klaasukse, et köögis lahtises purgis lendab ringiratast üks kiletiivaline. Mõtlesin, et ei tea, kas tal õhku jätkub. Võibolla jätkus, sest ta ise oli väike. Aga võibolla võis oodata, et ta langeb lõpuks surnult purgi põhjale. Ma ei läinud kööki sisse, sest putukas võis purgist välja tulla.

*
Hakkasin ühe vastasega malet mängima. Vaatasin, et mängime Fischeri malet. Laud oli tihedalt nuppe täis. Sain parema seisu, sest vastane polnud üldse mängu harjutanud. Ta kattis hetkeks mängulaua kinni. Kui see jälle nähtavaks muutus, ütlesin vastasele, et ta tegi sohki - tal oli olnud kaks vigurit tules, aga nüüd ei olnud enam kumbki. Vastane palus vabandust. Rohkem ta mängida ei tahtnud.

Kodulugemine

Koolist koju tulles hakkasin inglise keele kodulugemist tõlkima ja samal ajal muusikat kuulama. Mõtlesin, et tõlgin magamaminekuni, siis koos koolis viibimisega kulub kogu päev õppimisele. Tuli meelde, et öeldakse, et muusika segab keskendumist. Mõtlesin, et ma siis muusikat ei uuenda, vaid kuulan praegu mängiva lõpuni. Makk oli nupu asendi järgi väga vali, kuigi kõrvaga ei saanud aru, et ta nii vali oleks. Keerasin nupu vaiksemaks. Ema ütles, et ma ei pea kõike ära tõlkima. Vaidlesin vastu, et õpetaja küsib alati viimast lõiku. Ema soovitas, et ma tõlgiksin ära siis ainult viimase lõigu. Vastasin, et õpetaja küsib igaühelt erinevat lõiku.

Verduni lahing

Ajaleht "Die Welt" kirjutab Saksamaa ettevalmistustest Esimese maailmasõja Verduni lahinguks. Seal pidi kasutusele võetama mitmeid uuendusi. Lahingutaktika osas taheti laia rinde asemel kiiluna edasi liikuda, varustuse osas võeti kasutusele teraskiiver, mis pidi vähendama kaotusi peahaavade läbi. Mõtlesin, et lahinguettevalmistused sarnanevad tõesti maletaja ettevalmistusega võistlusteks. India muinasjutu järgi leiutati male sõdade asendamiseks, sest taheti sõdida, aga teiselt poolt sooviti, et inimesed ellu jääks. Arvatakse, et ka muud spordialad aitavad sõdasid ära hoida. Kuid nagu sageli spordis, nii õnnestus ka Verduni lahingus vastastel sakslaste lootused kiirele edule nurja ajada. Pärast sõda tegutses Weimari vabariigis aga erusõdurite poliitiline organisatsioon Teraskiiver, mis olemuselt sarnanes Eesti vabadussõjalaste liikumisele.

Luuletused arstitoolil

Henn käis arsti juures ja arst ütles talle, et ta enam käsi pestes seepi ei kasutaks, sest tal on peopesas sinised veresooned. Näitasin Hennule oma kätt ja ta ütles, et mul on veel sinisemad. Arstidel kehtisid erinevatel hetkedel erinevad teooriad, ei teadnud, milline neist on õige. Istusime vendadega järjest arstitoolil. Arst näitas meile sel ajal ekraanil meie enda luuletusi, mis ta oli kokku kogunud. Lugesime neid ette.

Mänguruumi vahetus

Lamasin pimedas toas oma voodis. Esikust esitati mulle üks küsimus. Ma ei vastanud sellele. Mõtlesin, et viisakam oleks, kui ma vastaksin. Siis sain aru, et ma ei peagi vastama, sest see on unenägu. Karjatasin ja ärkasin.

*
Pidi algama pika maleturniiri viimane voor. Ootasime vastaseid, aga neid ei tulnud. Siis tuli mulle meelde, et viimasel päeval pidi mängitama teises kohas kui enne seda. Läksime seda kohta otsima, aga täpset asukohta ei teadnud. Keerasime teisele poole maja õuele. Mõtlesin, et õigesse kohta jõudmiseks oleks tulnud minna vist vastupidises suunas. Aga leidsime õige koha siiski sellelt suunalt. Minu vastaseks oli üks tüdruk. Ta nägi välja nagu üks teine tüdruk. Ta pakkus mulle juba enne esimest käiku viiki. Küsisin, mis koha ma siis saan. Tahtsin saada auhinda. Ütlesin, et kui enne esimest käiku viiki leppida, siis on kohtunik vahel mõlemale kaotuse andnud. Mõtlesin, et võiks mängida kümme käiku ja siis vaadata, kas leppida viiki või hakata võidu peale mängima. Aga kuidas teha nii, et tüdruk oleks sellega nõus, aga ei hakkaks ise võidu peale mängima?

Raamat lindudest 3

"Loomade elu" lindude köide, lk. 200-300.

Eelmisest sajast leheküljest kirjutades arvasin, et need polnud nii huvitavad kui kalade köide või lindude köite enda algus, aga nüüdsed sada lehekülge tundusid jälle natuke huvitavamad ja pildid ilusamad. Väiksemad linnud on piltidel vist siis ka ilusamad, kui suur ja väike lind joonistada ühe suurelt.

Viimati loetud ilukirjanduslikust raamatust kirjutades leidsin, et rikkama sõnavaraga raamatud on paremad lugeda kui vähese sõnavaraga. Uuesti lindudest lugema hakates mõtlesin, et lindude raamat on ka rikkaliku sõnavaraga. Juba ainuüksi erinevaid linnuliike mainitakse palju, samuti on juttu paljudest elusolenditest, keda nad söövad. Erinevaid värvinimetusi mainitakse rohkem kui kuulub minu aktiivsesse sõnavarasse. Lapsepõlves sain selgeks sõnad sulg ja udusulg, aga linnuraamatust selgub, et erinevat liiki sulgi on rohkem - hoosuled, tüürsuled ja muud. Aga rikkalikust sõnavarast hoolimata korduvad raamatus ühed ja samad lausestruktuurid, näiteks, milline liik mida sööb ja mitu päeva ta mune haudub. Rohkem vaheldust on nende liikide puhul, kellest kirjutatakse pikemalt.

Neil lehekülgedel oli kõigepealt juttu kurvitsalistest. Neid oli üsna palju sugukondi, aga suuremalt jaolt on need mulle tundmatud linnud. Kõige tuttavam sugukond kurvitsaliste all oli kajaklased. Need pidid eelistama veekogude lähedust. Kas Tartus elavad kajakad siis sellepärast, et siin on jõgi? Majade vahel oleks neid nagu rohkem näinud kui jõe kohal. Kui ma õigesti mäletan, käivad nad küll kevadel kanali jääl parvena istumas.

Kirjutati ka tuvilistest, kes on sel ja eelmisel aastal olnud kõige sagedamini minu rõdul tülitamas käinud linnud. Aga ka nende lehekülgede lugemise järel ei ole ma kindel, milline tuvi liik see täpselt on. Mind huvitas, mis kuus tuvid pesitsevad, sest neil oleks nagu pidevalt jooksuaeg, ja saingi kinnitust, et vähemalt mõnel tuvilisel võib olla kaks pesakonda poegi aastas.

Papagoilisi hoiavad inimesed puuris, millest võiks järeldada, et nad inimestele eriliselt meeldivad, aga selle raamatu autorid ütlevad mõne papagoiliigi kohta, et nad on väga tüütu häälega. Kalaraamatus kirjutati mitmetest mürgistest või inimesi söövatest kaladest, linnuraamatus on ohtudest inimesele vähem juttu olnud, aga ühe papagoiliigi puhul mainiti, et ta võib inimese sõrme läbi haugata.

Käoliste kohta kirjutati, et nad munevad erinevate teiste linnuliikide pesadesse, osad liigid viskavad käomunad lihtsalt välja, aga kõik liigid ei saa aru, et tegemist on võõra munaga. Seevastu hakkavad käopojad ise teiste lindude poegi pesast välja viskama. Ühel päeval nad seda enam ei tee, aga siis surevad peremeeslinnu pojad ikkagi nälga. Lülijalgsete köitest mäletan, et kägu on selle poolest erandlik lind, et tal ei ole sulgedes lindude tavalisi parasiite väive. Parasiit parasiiti ei murra?

Eespool oli juba juttu kullilistest, nüüd kirjutatakse eraldi teisest seltsist kakulised, keda nimetatakse ka öökullideks. Eespool esinevad ka eraldi seltsid toonekurelised ja kurelised, kes ei ole paigutatud järjest, nagu ka mitte kullilised ja kakulised. Kui rääkisin seltskonnas, et lugesin eelmisel päeval kajaklastest, siis küsiti, kas albatross ka sinna alla kuulub. Vaatasin hiljem järele, et ei kuulu, sugukonnast abatroslased on juba eespool tormilinnuliste seltsi all juttu. Mind hoiatati uuesti, et selles raamatus on vananenud süstemaatika. Aga mulle on tähtis just raamat, mis on lapsepõlvemälestustega seotud ja mis on kodus olemas, aga mida veel keegi perekonnast läbi lugenud ei ole. Pealegi võib ajaloolane teaduse varasema seisuga tutvuda. Uuema seisu kohta olen lugenud vahel ajakirjast "Eesti Loodus" ja vahel ka raadio loodussaateid kuulanud.

Nende lehekülgede lõpus on veel juttu seltsist öösorrilised ja algab selts piiritajalised. Jaan Tõnisson arvas, et eesti rahvas on haige, et ei astu rohkem seltsidesse, aga linnud on kõik seltsidesse paigutatud, ükskõik mitu liiki sinna mahub. Vahel on suurema üksuse sees ainult üks väiksem üksus.

Kinnine avang

1. Trohhalev 6 p.
2. Raidväli 5
3. Šukys 4,5
4.-7. Liiva, Tobre, Tätte, Runnel 4

14 osavõtjat, 7 vooru, 15 minutit

Runnel-Ots
1. d4 d5 2. Rf3 c6 3. Of4 e6 4. e3 Od6 5. Og5 Oe7 6. Oe7 Re7 7. c4 0-0 8. Rc3 Rd7 9. Od3 dc 10. Oc4 b5 11. Od3 Ob7 12. Lc2 Rf6 13. 0-0 Vc8 14. Le2 Red5 15. Rd5 ed 16. Vac1 Re4 17. Re5 f6 18. f3 ef 19. ef Lh4 20. ed ed 21. Vf8+ Vf8 22. dc Oc8 23. Ob5 Lg5 24. Oc4+ Kh8 25. Vf1 Vf1+ 26. Lf1 Le3+ 27. Kh1 h6 28. Od3 Oe6 29. c7 alistus.

Auditooriumis toimetamine

Toimetasin käsikirja ja tegin väikseid keeleparandusi. Mõnes kohas oli sõna keskelt täht puudu. Ühes kohas ei olnud š peal kriipsu. Võibolla kriips oli muidu olemas, aga väljatrükis nähtamatu. Ühes kohas oli Oudekki teinud juba enne mind paranduse, et arvutabeli kõige parempoolsemas tulbas ja kõige alumises reas võiksid olla summad. Mõtlesin, et peaks üle kontrollima, kas Oudekki on arvutanud õigesti, aga ei viitsi. Kui trükki minevas raamatus summad lisada, oleks doktorant käsikirja järgi doktoritööd kaitsma minnes jätnud võibolla seal ikkagi vastava paranduse tegemata. Toimetatav raamat oli "Eesti ajaloo" esimene köide. Tabeli oleks muidu võinud trükkida ka teises köites, aga teine köide oli juba ilmunud. Minust üks pink eespool istusid Reeli mees ja Reeli. Olin kevadel kirjutanud, et võiks ülikooli tagasi minna, nüüd sügisest olingi magistrant.

Igavene elu

Igavese elu olemasolu on kõige veenvamalt tõestanud Artur Alliksaar: "Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, / kui seda jäävust ka meeled ei taju." Tõepoolest, kõik, mis on juba juhtunud või millest on unistatud, jääb mingis mõttes igavesti alles.

Sündmused raamatukogus

Olin raamatukogu lugemissaalis ajaloo ajakirjade riiuli juures. Mõtlesin, et ühe ajakirja raamatukokku tellimine lõpetati vist sellepärast, et vaadati, et teine on kõrgema kvaliteediga. Siis selgus, et tolle ajakirja tellimine polnudki lõppenud, vaid riiulis oli ka uuemaid numbreid. Järjekord oli küll sassis, nii et kõige uuemad ei olnud kõige viimasel kohal. Läksin lugemissaalist välja. Uksel kohtusin ühe tuttava mehega. Ta hakkas koju minema. Ütlesin, et ma lähen vist varsti koju. Kui oleksin läinud kohe, siis oleksime läinud koos. Üks mees kaebas, et teda löödi, selle eest, et ta tahtis majandusstatistikat avalikustada. Ütlesin talle, et löömise eest võib kohtusse kaevata. Siin on kaamerad, mis annavad tõendusmaterjali.

Lumest ja jääst

Täna oli külma viis kraadi. Mõnede puude all ja kõnniteedel oli maa lage, aga mujal oli lund, seetõttu läksin viiendat korda sel talvel suusatama. Suusasaabastega kõndides ähvardas ühel sammul kukkumisoht, sest seal, kus kõnnitee ei olnud paljas, oli lume asemel jää. Kanali ääres seal, kus oli eelmine nädal olnud suusarada, oli nüüd jalakäijate rada. Ma ei saa aru, miks jalakäijatel nii palju radu on vaja. Kanali jääl oli suusarada olemas, riskisin kalameeste eeskujul sinna minekuga. Kui olin ühe kanali pikkuse sõitnud, tundsin ühes käes hõõrumist ja teises lihase väsimust. Kui olin sõitnud kaks pikkust, võtsin kinda käest, aga hõõrumisjälge ei näinud. Kolmas ja neljas pikkus läksid kergemini. Kui olin sõidu lõpetanud, siis vaatasin, et üks rada on siiski olemas ka kaldal. Aga see oli nii puude all, et seal oleks võibolla oksaga pihta saanud. Kodus avastasin, et olin siiski esimest korda sel talvel sõrmele villi hõõrunud. Mõtlesin, et endal on huvitav suusatamaskäimistest blogis kirjutada, aga lugejatele võibolla tundub kogu jutt liiga korduv. Edasi mõtlesin, et aga kui ma kirjutamata jätan, siis räägitakse vana müüti, kuidas ma spordiga ei tegele. Kohe hakatigi rääkima, et villi teke näitab vist, et mul on niivõrd vähe füüsilist koormust. Tegelikult teen füüsilisi harjutusi ärkveloleku ajal iga tunni aja tagant. Need, kellele füüsilise töö eest makstakse, saavad ilmselt veel rohkem koormust, aga ma pean vahepeal oma tööd ka tegema. Ja kirjutamine on ka kerge käte liigutamine.

Lubamatu ettepanek

Ameerikas toimus presidendivalimiste kampaania kahe kandidaadi vahel. Käidi välja ettepanek, mille elluviimine polnud kehtivate seaduste juures seaduslik. Selgitati, et ettepaneku tegija ei olegi presidendikandidaat, vaid feisbukis tegutsevad häkkerid. Kui see oli juba selgunud, ütles üks inimene veel, et ta ei ole ettepaneku vastu, vaid erapooletu. Selle eest sai ta karistada. Karistaja oli üks presidendikandidaat, kes tahtis näidata, et ta tahab ka teisele kandidaadile head ja nõuab ka tema pooldajate hulgas korda.

Teiste tapetud loomad

Olime Meelval. Ühte toitu oli igale ühele kindel arv tükke. Küsisin emalt, kas ma olen oma osa juba ära söönud või mitte. Tahtsin minna bussi peale, et sõita Tartusse. Aga hakkas pimedaks minema. Ütlesin, et kui selgub, et täna enam bussi ei lähegi, siis ma ei oska bussipeatusest pimedas tagasi tulla.

*
Tulin linna poolt kodu poole. Ma ei saanud seda teed kõndides majauksest siseneda. Seetõttu kõndisin majast mööda ja tulin teiselt poolt uuesti, sest seda teed kõndides oli siseneda ilusam. Maja ees tuli vastu naaber, kellele ütlesin tere. Kahe trepikoja ukse vahel oli suur koer, kellele ütlesin samuti tere.

*
Lugesin "Loomade elu". Seal kirjutati, et süia võib ainult enda tapetud loomade liha, sest teiste tapetute liha on tervisele ohtlik. Mida rohkem ma lugesin, seda rohkem hirme ma omandasin. Toomas oli bioloog, aga ütlesin, et Toomas seda keeldu ei tea. Ema hakkas Tooma kohta oma arvamust seletama. Ütlesin, et pidasin silmas, et keegi ei tea. Ema ütles aa.

European History Quarterly 4/2015

"European History Quarterly". Volume 45, Number 4, October 2015.

See ajakiri on õhem kui "The Journal of Modern History", aga pikemate artiklite arv on suurem. Õhem ei ole ta ainult lehekülgede arvult, vaid veel suurem on vahe tähemärkide arvus. "The Journal of Modern History" raamatuülevaated olid väiksemate tähtedega, aga "European History Quarterly" artiklid ja raamatuülevaated on ühe suurte tähtedega. Vahepeal mõtlesin, kas ajakirja nimi ei ole "European History", sest ühes raamatus oli nii viidatud ja ajakirja kaanel sõna "Quarterly" on teist värvi. Aga selle numbri sisust on näha, et pealkiri on mõeldud siiski kolmesõnalisena.

Üks artikkel räägib söömisest Prantsuse revolutsiooni ajal. Perioodi lõpuks on valitud aasta 1795, nagu Carlyle'il, mitte 1799, nagu Piirimäel ja "Üldises ajaloos". Carlyle kirjutas, et kui üles tõusnud naised kuninga Versailles'st Pariisi viisid, siis mõeldi, et leiba ei ole vaja enam nõuda, sest kohale tuuakse pagar. Oletasin, et see on Carlyle´i enda nali, nagu teda on iseloomustatud hea huumorimeele kaudu. Aga kuningast kui pagarist oli juttu ka selles ajakirjanumbris, kui see polnud omakorda viide Carlyle'ile.

Artiklis kirjutatakse, kuidas revolutsiooni ajal valitses nälg, aga poliitikud sõid teistest paremini ja rahvas pani seda neile pahaks. Meenusid Nõukogude-aegsed keelatud rahvalaulud nagu "Stalin Kremlis keerab vuntsi – / jälle käes on Eestimaa! / Õpetab meil seda kunsti, / kuidas tuleb nälgida" või "Miks teha tööd, / kui tibla sööb / ja eesti mees peab nälgima?"

Jakobiinide diktatuuri ajal põhjustanud teiste parteide liikmete koos söömine jakobiinides paranoiat, arvatud, et see tähendab vandenõud, ja hakatud giljotineerima. Kas paranoiat oleks siis olnud vähem, kui oleks saanud kasutada pealtkuulamisaparaate? Tänapäeval põhjustab probleeme see, et inimesed löövad oma nime otsingumootorisse ja leiavad ebaviisakaid kommentaare.

Ühes artiklis kirjutati prantslaste sekkumisest Ladina-Ameerikas 19. sajandil. Mul oli ettekujutus, et Napoleon III ajas oma onu eeskujul sõjakat poliitikat, aga La Plata või Uruguai kandist oli Napoleon III hoopis väed välja viinud, kuhu need saadeti juba enne tema aega. Võibolla ta oleks küll edasi sõdinud, kui jõudu oleks jätkunud. Prantslased näinud oma missiooni Lõuna-Ameerikas tsivilisatsiooni kaitsmises. Ka venelased on arvanud, et nemad tõid Eestisse kirjaoskuse, kuigi Eestis oli enne nende tulekut kirjaoskuse protsent kõrgem kui Venemaal.

Ühes raamatuülevaates oldi Stalinist üllatavalt heal arvamusel. Stalini puhul toodi tema imetlemise põhjusena välja, et ta laiendas riigi piire, suurendas kirjaoskuse protsenti ja andis maale tuumarelva. Tuumarelva olemasolu on mõni pidanud heaks sellepärast, et see hoidvat sõjad ära, kuid miks panna siis sellega samasse ritta riigipiiride laiendamine?

Üks artikkel oli Ukraina kohta, kus nimetati ka Ukraina praegust olukorda. Ajakirjast "The Journal of Modern History" jättis artikkel Venemaa sõjakuritegudest Esimese maailmasõja ajal Saksamaalt vallutatud aladel mulje, et Ukraina sõda on Lääne ajaloolasi muutnud Venemaa suhtes kriitilisemaks. Nüüd loetud artikkel sellist muljet ei jätnud. Artikli autor ise arvab küll, et ta on Vene-Ukraina suhetes Ukraina poolt, kuid ta ei kirjuta Ukrainast eriti kiitvalt, pidades seda ajaloota rahvaks. Kui Kiievi riik oli enne Moskva riiki, kas siis ei või rääkida ka Ukraina pikast ajaloost? Artikli autori meelest lõi Ukraina Nõukogude võim. Minu teada Stalin püüdis hoopis näljutamisega ukrainlaste arvu vähendada. Kuigi näljutamine arvatavasti pani küll ukrainlasi endid venelastele vastandama.

Üks artikkel rääkis Šveitsi pangandusreformidest 1930. aastatel vastuseks ülemaailmsele majanduskriisile. Eestis on kiidetud Jaan Tõnissoni tolleaegset reformi krooni kursi suhtes, mis aitas Eestil kriisist välja tulla, kuid reforme hakati tegema ka mujal. Kuid kas reform on kriisi puhul ikka kindel? Nõukogude Liit jäi Läänest aastakümnete jooksul järjest rohkem maha, sest klammerdus dogmade külge. Ka Tõnissoni reformile oli suur vastuseis. On teada, et majanduskriis vähendas usaldust eri maade võimul olnud poliitikute vastu, kuid artikli järgi vähenes usaldus ka pankade vastu. Šveits hakkas pankade õigusi seadustes täpsemalt sõnastama. Eestis hakkas Päts seadusi hoopis vabamalt tõlgendama.

Eile arvasin, et eesti keeles võiks kirjutada eestipäraselt Veneetsia, mitte itaaliapäraselt Venezia. Ingliskeelne ajakiri kirjutabki inglisepäraselt Venice.

Kerese nägu

Vaatasin televiisorist filmi. Seal näidati kaadreid Teise maailmasõja kohta, kuidas rong sõitis mööda, selles oli Keres ja näitas kümmet sõrme. Eriti Riinu nähes püüdsin vaadata rõõmsa näoga. Tuppa tuli ema. Nimetasin talle, mida filmis näidatakse. Ema hakkas vaidlema, et see ei ole Keres, vaid üks välismaa näitleja. Vastasin, et seal on kolm korda Kerese nime nimetatud.

*
Botvinnik meenutas Kerest. Botvinnik rääkis, et tavaliselt malet mängides ta vaatas ainult nuppe, aga Kerese nägu on tal erandlikult hästi meeles.

Soomlaste maailma ajalugu 1

Peatoimetaja Seppo Zetterberg. "Maailma ajalugu". Soome keelest tõlkinud Erkki Bahovski ja Elle Vaht. Varrak, Tallinn 2015. Esialgu loetud leheküljeni 310, kokku 904 lehekülge.

Soomlaste kirjutatud "Maailma ajalugu" jätab parema mulje kui eestlaste sama pealkirjaga raamat. Soomlaste oma tõlge näeb esiteks ilusam välja. Pildid on trükitud suuremate ja ilusamatena. "Eesti ajaloo" puhul ma ei pidanud heaks, et see on trükitud kriitpaberile ja tähtede lugemine on raskendatud. Aga "Maailma ajaloo" tõlge on vist trükitud natuke paremale paberile, nii et ka tähed on loetavamad, kui see ei tulnud lugemiseks valitud sobivamast aastaajast.

Teiseks on soomlased kirjutanud rohkematest maadest. Võibolla eestlased kirjutavad veel hilisemates köidetes kõigist maadest, aga tõenäoliselt on soomlaste võimalused seda teha paremad, sest neil on suurem rahvaarv ja ka autorite arv on suurem, nii et jätkub rohkem erinevate maade spetsialiste. Neist maadest, mis eestlased esimesest köitest välja jätsid, on küll ka soomlased lühemalt kirjutanud. Vanast Kreekast on neil neli peatükki, lisaks on eraldi juttu Bütsantsist, aga Hiina ajalugu esiajast aastani 1912 on mahutatud ühte peatükki. Peatükkide arv ei ole küll ainus näitaja, sest neid on erineva lehekülgede arvuga. Aga kui autorid ütlevad, et varakeskaegsest Euroopast on teada vähem kui mõnest muust maast, siis neist maadest, millest olevat rohkem teada, nad kirjutavad ikkagi lühemalt. Eriti lühidalt on kirjutatud Soomest, isegi Eesti kohta oli rohkem. Põhjus on ilmselt, et soomlased on oma maa ajaloo kohta teistest raamatutest niigi lugenud. Aga mujalt on teada, et Soome varase ajaloo kohta ei olegi nii head allikat nagu Eesti oma kohta Läti Henriku kroonika.

Kolmandaks jättis soomlaste raamat parema mulje sellega, et on rohkem tähelepanu pööranud kultuuriajaloole. Eestlased ütlevad, et nende raamatu rõhk on poliitilisel ajalool, aga see "poliitika" seisneb inimeste tapmises. Eestlaste "Maailma ajaloo" lugemine süvendas pessimismi, aga soomlaste oma uuesti suurendab optimismi, sest igal ajajärgul ja kõikidel maadel on loodud ka midagi väärtuslikku.

Kui soomlaste raamatule või selle tõlkele midagi ette heita, siis mulle ei meeldinud, et nimede kirjutamisel on eelistatud sageli võõrapärasemat varianti, näieteks Veneetsia asemel Venezia. Kui selline suundumus peaks valitsema ka kooliõpikutes, millest uuemaid ma pole küll näinud, siis teevad õpilased kontrolltöödes ka rohkem vigu ja huvi ajalugu edasi õppima minna väheneb. Seda oli välja toodud, et Strassburg saab kirjutada nii saksa- kui ka prantsusepäraselt. Aga kas kohanimede üks variant ei ole ka eestipärane? Soomes endas on kaks riigikeelt ja sealsetel kohanimedel on nende maal kasutusel nii soomepärane kui ka rootsipärane variant.

Liiga palju on ehk ka minevikku kantud hilisema aja mõisteid. Kui kirjutatakse, et Egiptuses muutus Ehnatoni ajal kunst realistlikuks ja naturalistlikuks, siis see paneb küll mõtlema, et hilisema aja kunstiajaloo lained olid siis olemas juba tol ajal, kuid kas parem ei oleks nimetada realismiajaks kindlat ajalooperioodi? Kui Peloponnesose sõjale antakse alternatiivse nimetusena Kreeka maailmasõda, siis tekib küsimus, kas õigem nimetus ei oleks Kreeka kodusõda.

Raamat püiab näidata inimkonda tervikuna. Nii kirjutatakse, et islami ja ristiusu vahel ei olegi suurt erinevust. Kuid samas raamatus kirjeldatakse ka ajalooperioode, kus sarnasustest olulisemaks peeti mingeid erinevusi. Reformatsiooni järgsed ususõjad kristlaste endi vahel kestsid sada aastat.

Kuigi Euroopa ajaloost on kirjutatud maailma ajaloo kohta suhteliselt pikalt, ei ole hinnangud siiski liiga Euroopa-kesksed. Tuuakse välja, et kristlaskonda ohustanud Türgi riik oli sallivam kui kristlik Euroopa ise.

Ajalugu on jagatud ajalooliseks ajaks ja esiajaks või muinasajaks. Ajaloolise aja tunnus, on et selle kohta on kirjalikke allikaid. Ma pole päris kindel, kas sellega mõeldakse, et seda perioodi on kergem uurida, või et ka kirjaoskajate ühiskonna enda korraldus on kõrgem. Viimasel juhul tuleks arvestada, et kirjaoskajaid võib olla siiski ainult väike protsent elanikkonnast. Aga raamatus nimetatakse mitmete kirjade puhul, et neid ei osata veel lugeda. Täpsem oleks võibolla öelda, et enam ei osata. Kas sel juhul on tegemist ajaloolise ajaga või mitte?

Unerohud

Küsisin, kas unerohtu võidakse võtta sellepärast, et muidu ei jää magama. Üks naine vastas, et jah, kui tema ja ta mees unerohtu ei võta, siis nad ei jää üldse magama. Unerohu karbi peal oli loetletud, milliseid muid unerohtusid veel olemas on. Kahe kohta oli kirjutatud, et need on kehvad, aga kolmanda kohta, et seda võib võtta. Mina teadsin just sellest kolmandast, et see on kehv.

*
Tõnisson oli võidelnud Eesti eest ja asjad sügavalt läbi mõelnud, aga ta polnud pidanud Euroopa Liitu astumist vajalikuks. Seisin puu all ja Tõnu oli kõrgel puu otsas. Mõtlesin, et kui puu murdub, ei tea, kas ma saan sellega pihta või jõuan raginat kuuldes eest põgeneda. Hüüdsin Tõnule, et sellise tuulega võivad puud murduma hakata. Selle peale tuli Tõnu ruttu puu otsast alla. Osa teed ta ronis ja osa hüppas.

Nõrgestatud kuningaseis

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 g6 4. c3 Og7 5. d4 ed 6. cd d5 7. Rc3 ed 8. d5 Oc3+ 9. bc ef 10. dc Le7+ 11. Od3 b6 12. Lf3 Oe6 13. Vd1 La3 14. 0-0 Re7 15. Lf6 Vg8 16. Og5 Rd5 17. Vd5 Od5 18. Ve1+ Oe6 19. Ve6+ fe 20. Le6+ Kf8 21. Oh6+ Vg7 22. Oc4 Lc1+ 23. Oc1 Ve8 24. Lf6+ Vf7 25. Lf7++

Valimised, male, ristsõna, kaardimäng

Läksin Kaunase puiestee hoovi vanu aegu meenutama. Vaatasin puude alla ja seejärel istusin pingile. Mõtlesin, et nüüd ma istusin ju lähemale Pireti ja Oudekki majale kui enda endisele majale. Läksin nende poole tuppa sisse. Nagu tavaliselt seal käies, ei rääkinud ma ka seekord ühtegi sõna. Oudekki oli joonistanud ennast ja mind. Mind oli ta kujutanud ühe loomana, aga ma ei teadnud, milline on selle looma tähendus. Oudekki ütles katkendlikke lauseid. Öeldi, et ma ajan tal pea segi. Oudekki oli kandideerinud Savisaare vastu ja seetõttu oli ta järgmistel valimistel Keskerakonna kongressil väga vähe hääli saanud. Tema isa oli osutunud valituks sinna, kuhu kandideeris, aga kandideeris väga tähtsusetule kohale.

*
Mängisin kiirmaleturniiril. Natuke enne lõppu olin teisel kohal. Vaatasin, et esimeste ja ülejäänute punktide arvu vahe on nii suur, et ma ei saa enam langeda. Siis vaatasin, et kui ma kaks viimast mängu kaotan, siis langen neljandaks ja jään auhinnast ilma. Mul oli jäänud mängida veel Raidvälja ja Harujõega. Nad olid üsna tugevad. Kõigepealt pidin mängima Raidväljaga. Ta istus laua taha nii, et mina ei pidanud istuma vastasküljele, vaid kõrvalküljele. Mõtlesin, et ma ei hakka vaidlema, ja läksin endale tooli tooma. Ma ei teadnud, kas mängida sama avangut, millega mul eelmine kord oli Raidvälja vastu hästi läinud, või proovida vahelduseks teist.

*
Mul oli käes maleajakirja uus number. Selle alguses ja lõpus olid ristsõnad. Vaatasin ristsõna küsimusi. Ühes küsimuses taheti mingi maleraamatu pealkirja. Oletasin, et mõeldakse viimati ilmunud eestikeelset maleraamatut. Kontrollisin, kas tähtede arv klapib. Aga sellest ei saanud kindlalt aru, sest ei olnud selgelt näha, kus selle vastuse jaoks eraldatud ruutude arv lõppeb. Lõpupoole tuli nool, millest ei saanud aru, kas kaks ruutu on vastamiseks veel või mitte. Ma polnud vahepeal mitu aastat ristsõnu lahendanud ja selle ajaga oli ristsõnade evolutsioon edasi läinud. Vaatasin ka teisi küsimusi, aga vastata ei osanud ühelegi.

*
Mängisime vendadega kaarte. Minu käes oli äss, millega lootsin saada tihi. Tuli välja, et selle masti ässa oli kaks tükki. Tegelikult see oli loogiline, sest mängimiseks kasutatav kaardipakk oli nii suur, et iga kaarti pidi olema mitu tükki. Teistele mängijatele oma kaarte näidata ei olnud hea, aga nii suure paki korral ei mahtunud kõik kaardid korraga kätte ära. Vaatasin mängust välja läinud kaarte, kuigi see oli reeglite rikkumine. Tegelikult varem olime vist mänginud reeglite järgi, et mängust välja läinud kaarte võib uuesti vaadata.

Autot oodates

Pidin täna ühte kohta sõitma. Autot oodates kõndisin mööda Uue tänava väiksemate majade osa edasi-tagasi. Läksin juba teist korda sama päeva jooksul väiksesse poodi. Küsisin veel ühte kaupa. Müüja pani selle letile ja koos sellega veel kahte arstirohtu, mida ma polnud küsinud. Ta ütles, et vikipeedias kirjutati, et nende rohtude võtmine on kasulik. Vastasin, et kui vikipeedias, siis ma neid ei võta, sest vikipeedias kirjutavad ka naljategijad. Võtsin ainult enda küsitud kaupa ja lahkusin poest. Tänaval mõtlesin, et unustasin vist kauba eest maksta. Kõndisin kodu suunas. Möödusin aiast, kus lapsed rääkisid tänapäevale iseloomulikku rõvedat juttu. Ma ei teadnud, kas selles aias asub kool või lasteaed.

Pargistiilid

Barokki ja romantismi on peetud mõne koha pealt sarnasteks stiilideks, aga mõne nädala eest tuletas ajaleht "Die Welt" meelde, mis on nende erinevused parkide puhul. Barokkpargiks loetakse prantsuse stiilis parki, näiteks Versailles' oma. Sellele on iseloomulikud korrapära ja sirgjoonte kasutamine. 19. sajandi esimesel poolel romantismi ajal asendati Saksamaal barokkparke inglise stiilis parkidega, mis on korrapäratumad, kasutavad rohkem kõverjoont ja tehiskünkaid. Romantismi ajal tunti huvi mineviku vastu ja jäljendati varasema aja stiile, nii kasutati neogootikat, neobarokki ja neoklassitsismi. Ülikoolis õppisime, et neogootikat võib nimetada ka pseudogootikaks, sest see ei olnud ikkagi päris samasugune nagu algne gootika. Ajaleht nimetab, et huvist mineviku vastu ehitati romantismi ajal ka varemeid. Mõtlesin, et see sarnaneb natuke klassitsismi ajal toimunule, mis tundis huvi antiigi vastu. Ülikoolis õppisime, et klassitsismi ajal peeti ideaalseks eeskujuks Vana-Kreeka templi ühevärvilisust. Hiljem avastati, et Kreeka templid ei olnudki ühevärvilised, vaid värvitud, aga värv oli vahepeal maha kulunud.

Ülikoolis õppisime, et inglise stiilis park on ka Tartu Toomemägi. Toomemäel Kuradisillal pidasime eriti neljandas klassis klassivendadega koosolekuid. Ühel korral, kui olime seal, tuli sinna ka üks vanema klassi poiss. Klassivennad põgenesid, aga mina läksin selle poisiga kaasa. Ta rääkis, et tal on nii kahju, et varemeid restaureeritakse, varemed on palju huvitavamad. Läksime Toomemäel asuvasse koopasse, kus ta justkui leidis maa seest kalliskivi ja kinkis selle mulle. Kodus öeldi, et see pole kalliskivi, vaid lihvitud klaas.

Suusataja ja suplejad

Viimasel ajal kraadiklaasi vaadates olen näinud iga kord soojakraade, aga maa on püsinud sellest hoolimata valge, sest lund on sageli juurde sadanud. Laupäev ei läinud ma suusatama, et kahe korra vahel vähemalt päev vahet pidada. Pühapäev ja esmaspäev ei läinud sellepärast, et olid muud üritused. Teisipäev oleks võinud muidu minna, aga ei tahtnud, sest ärkasin vara ja olin hommikul unine. Täna oli eriti sobiv päev minekuks, sest ei ole tööpäev. Läksin neljandat korda sel talvel. Kanali ääres vetelpääste maja juures oli suur rahvahulk. Esimesel hetkel ei saanud kogunemise põhjusest aru, aga asja natuke uurides selgus, et seal oli talisupluse üritus. Suusaraja alguses tegi üks laps lumememme. Rada algas samas kohas, kus ma reedel jälgi tegin. Esimest kanalipikkust sõites sulalumi krudises suuskade all nii kõvasti, et mõtlesin, et see on jalgadele väsitav. Raja lõpp oli teises kohas kui mina reedel tegin. Ja lõpp oli hakanud lumme mattuma, sest natuke aega enne suusatama minekut oli jälle lumesadu. Raja tagumine osa hargnes kaheks, üks haru läks kanalist eemale, teine läks metallist elektriposti alt läbi. Posti alt läbi sõita ma ei tahtnud, seetõttu tegin natuke uusi jälgi, kuni liitusin uuesti posti alt läbi läinud rajaga. Sõitsin seda distantsi läbi kokku neli korda, seega oli tänane suusatamine selle talve eelmistest kordadest meetrites umbes kaks korda pikem. Järgmistel kordadel krudises lumi enda kindlamaks tallatud rajal juba nagu vähem. Mõtlesin, et ma ei tea, kui palju ma lihaseid treenin, aga suusatada on sellepärast meeldiv, et see on rohkem looduses viibimine kui kõnniteid mööda kõndimine. Mina kui rohelise ideoloogia pooldaja võiksin vahel looduses viibida. Inetu oli see, et suusarajal vedeles õllepurk, mille viskasin korduval möödumisel lõpuks kaugemale, aga kaasa ei võtnud. Kanali jääl nägin sõidu hilisema osa ajal istumas ka kalamehi ja imestasin, et nad läbi ei kuku. Mõtlesin, et võibolla öösiti on külmakraade olnud. Pärast sõidu lõpetamist ei olnud ükski lihas valus, aga valu käis läbi peast.

Valgus diapositiivile

Istusin loengus suures pimedas auditooriumis tagapool pingis. Minu lähedal istusid Reeli ja üks mees. Auditooriumi ees näidati diapositiive. Reeli ja see mees käivitasid aparaadi, millega sai lasta diapositiivi kujutisele valgust, et pilt paremini paistaks. Nad muutsid ka valguse suunda, nii et lisaks fookuses olnud näole muutusid nähtavaks ka teised näod. Auditooriumis oli mitu sellist valguse laskmise aparaati. Kõigilt kohtadelt neid kasutama ei ulatunud, aga minu kohalt oleks ulatunud.

Hanna sünnipäev

Viimati tähistasime Hanna sünnipäeva. Ta sai 2-aastaseks. Juba 1-aastaselt mõtles ta välja laulu, mida oskab nüüd korduvalt ette kanda. Laulud ja luuletused jäävad hästi meelde ka Joosepil ja jäid minu vanaemal. Mul jäävad luuletused samuti hästi meelde, aga lapsepõlves oli ka üks juhtum, kus laulsin hommikul oma sõnadega laulu, aga õhtul enam sõnu ei mäletanud.

Erinevad pildid

Krister oli koostanud ühe dokumendi. Läksime selle dokumendiga ühe võimumehe juurde. Nagu Krister oligi lootnud, ei lugenud võimumees dokumenti läbi, aga pani sellele allkirja alla. Kui ta oleks läbi lugenud, siis poleks pannud. Templit ta alla ei pannud. Järgmiseks läksime selle dokumendiga Stalini juurde. Stalin ei lugenud dokumenti samuti läbi, pani sellele templi alla, aga mitte allkirja. Kuid nüüd olid olemas nii allkiri kui ka tempel ja dokument hakkas kehtima.

*
Seisin päev läbi oma toas ega teinud midagi kasulikku. Ma ei jaksanud teha, sest olin öösel halvasti maganud. Et järgmine päev sama ei korduks, pidin täna õhtul võtma unenrohtu. Vaatasime pilte. Ühele vanale pildile olin hiljem serva mõned asjad juurde maalinud, sest seal oli olnud veel vaba ruumi. Täiendusi tehes olin kirjutanud ka SRKÜLL. Tõnu oli pannud ühe tähe juurde, nii et kirjas oli nüüd SRKÜLLI. See mulle ei meeldinud, et seal oli Külli nimi. Et enam ei oleks, mõtlesin kõige lõppu veel ühe tähe juurde teha. Aga see ei pruukinud välja tulla, sest kuigi oli näha, et on kirjutatud kollaste tähtedega, ei olnud ma kindel, millise kollasega. Vendade pildid olid väga keerulised. Minu omad olid lihtsamad, aga hea kompositsiooniga.

*
Mulle öeldi, et ma tean palju huvitavat, sest ma olen lugenud reisikirju. Vastasin, et kõik reisikirjad ei olegi huvitavad.

Teravad käigud

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Og4 6. h3 Of3 7. Lf3 Rf6 8. d3 Oe7 9. Rd2 b5 10. Lg3 Ld6 11. b3 Ld4 12. Vb1 Lc3 13. Lg7 Vg8 14. Lh6 Lc2 15. Ob2 Ld3 16. Oe5 0-0-0 17. Of6 Of6 18. Lf6 Ld2 19. Lc6 Vg6 20. La8+ Kd7 21. Vfd1 Va8 22. Vd2+ Ke7 23. Vbd1 Vd6 24. Vd6 cd 25. Vc1 Kd7 26. f3 Vg8 27. g4 h5 28. a4 hg 29. fg Ve8 30. ab ab 31. Vf1 Ve4 32. Vf7+ Ke6 33. Vf3 d5 34. Vd3 Ke5 35. Kg2 d4 36. Kg3 Kd5 37. g5 Ve1 38. h4 Vg1+ 39. Kf4 Vf1+ 40. Kg4 Ke4 41. Vg3 d3 42. Vg2 Ke3 43. g6 d2 44. Vd2 Kd2 45. h5 Ke3 46. h6 Ke4 47. g7 Vg1+ 48. Kh3 Kf3 49. Kh2 Vg6 50. h7 Vh6+ 51. Kg1 Vg6 52. Kf1 Vc6 53. Ke1 Ke3 54. Kd1 Vd6+ 55. Kc1 Vc6+ 56. Kb2 Kd2 57. g8L Vc2+ 58. Ka3 1:0.

Tsooniturniir

Läksin maletrenni. Seal käis parajasti tsooniturniir. Ma olin mänginud hiljuti tsoonidevahelisel turniiril, aga mulle polnud öeldud, et järgneb tsooniturniir. Ütlesin Reile, et mind saab ehk teisest voorust turniiri osavõtjaks lülitada, sest mul on esimese vooru kohta partiiprotokollid olemas. Olin need kirjutanud üksi kujutletavate vastastega mängides, aga mõne käigu üle olin nõu pidanud ka vastavate inimeste endaga. Kahe partii puhul rohkem, kaks olin mänginud päris üksi. Üks poiss tahtis minuga mängida. Nuppe peale pannes rääkisin talle, et lõpetan praegu teist korda keskkooli. Küsiti, kas ma siis teist korda ülikooli ka astun. Vastasin, et mul on olnud võimalus doktoriõppesse astumiseks avaldus kirjutada, aga ma pole seda teinud. Sest kuidas ma saan sinna astuda, kui teised doktorandid loevad tunnis vähemalt 50 lehekülge, mõni 200 ja mõni 1000 lehekülge, aga mina ainult 20?

*
Blogis tuli parandada järjest mitut asja. Ühel korral vaatasin, et lõikude avaridade ja muude ridade algusjooned on läinud vastupidiseks. Ütlesin, et imelik, et neid muudatusi nii sageli toimub. Võibolla see tuleb sellest, et kopeerisin blogisse valesse kasti Wordi faili. Sander vastas, et see võib küll olla.

Eeltrükk

Nii mina kui ka ema olime olnud ühel ja samal raamatul nii autor kui ka toimetaja. Varem oli eesti keelde tõlgitud üks Ruskini raamat, nüüd sain mina tõlgitud teise. Andsin tõlke emale üle. Ema leidis võimaluse, et "Keel ja Kirjandus" saab seda natuke trükkida juba enne meie kirjastust. Kaas tehti samasugune nagu ajakirjal "Keel ja Kirjandus". Kui üks trükk oli juba ilmunud, siis ma ei teadnud, kas Kultuurkapital annab veel teise trüki jaoks raha. Esimene trükk tehti ilma toetuseta. Ma ei teadnud ka, mida meie kirjastuse direktor sellest arvab, et üks trükk on juba ilmunud. Mul polnud ema jutust kindlalt meeles, kas seda oli trükitud paar eksemplari või paarsada. Istusin toolil see raamat käes. Tuli Peebo. Näitasin talle raamatut ja ütlesin, et hiljem tuleb värvilisema kaanega trükk. Peebo vastas, et hea kui värvilisemaga.

Vahelduva lumisusega talv

Täna hommikul kardinaid eest tõmmates nägin, et öösel on lund sadanud. Tuli meelde luuletus "Aknast õue vaatas Mati". Kraadiklaas oli pluss kahe ja kolme vahel, seetõttu otsustasin, et tuleb suusatamist täna katsetada, sest homme võib jälle olla hilja. Läksin kolmandat korda sel talvel suuskadega kanali äärde. Algul ma polnud kindel, kas lumi on piisavalt paks, aga ta oli paksemgi kui eelmine kord. Nägin lumes ühtesid suusajälgi, aga need kattusid jalakäijate rajaga, seetõttu ma neid ei kasutanud. Lisaks kartsin algul, et olemasoleval rajal võib maapind olla rohkem välja kraabitud. Ja need jäljed olid üldse nõrgad. Hakkasin sõitma uut rada tehes. Püüdsin mitte suuska maapinnast kõrgemale tõsta, et mitte väga halba rada teha, kuigi väga head ma ilmselt ka teha ei oska. Suusatamine peaks olema kõndimisest varasemate kogemuste põhjal märksa kiirem tegevus ja tavaliselt ma lähen ka kõndides kõigist mööda, aga täna vaatasin paar korda kõrvale ja püsisin hangedes sumbates ühe kiirema teed mööda liikuva jalakäijaga umbes samal joonel. Kätes oli siiski tunda, et sõidan pingutusega. Teine ots tagasi läks vast kiiremini, sest siis kasutasin juba enda sisse sõidetud rada ja kohati proovisin paaristõukeid. Ühel sellisel tõukel ma komistasin, aga üsna kergelt. Hiljuti lugesin feisbukist, et kursusekaaslane sõitis talve kolmandal suusatamisel mitukümmend kilomeetrit, aga minu tase see ei ole, piirdusin üsna lühikese sõiduga. Üks põhjus selleks oli ka, et võtit oleks olnud ebamugav kaasa võtta ja ma ei tahtnud, et keegi minu pärast kodust väljumisega ootama peaks. Aga naha sai lühikese sõiduga ka higiseks, nii et aega kulus veel pesemisele ja nagu näha ka kirjutamisele.

Hea keeleoskus

Rääkisin Villemile ühe naljaloo. Villem naeris. Ütlesin, et isegi Villem naeris, õigemini ainult Villem naeriski. Villem oli praegu 3-aastane. Mulle oli kõige rohkem meeldinud vanus, kui ma olin 3-aastane, aga nüüd enam mitte, sest mul oli sellest nii vähe meeles.

*
Õpetaja andis ühe tsitaadi, mille ta kirjutas tahvlile. Küsisin, kas seal on tõesti ingliskeelne eessõna "for". Vastati, et terve lause on inglise keeles. Seda ma polnud tähele pannud, sest mul oli inglise keel nii selge, et ma ei pannud hästi tähele, kas tegemist on eesti või inglise keelega. Helen vaatas selja taha minu vihikusse, aga ma polnud midagi üles kirjutanud.

*
Rõdu kuju oli muudetud, nii et see polnud enam ristkülikukujuline, vaid tegi pöörde. Pööranud osal ei olnud piiret ees. Ma olin mõelnud, et hakkan rahulikult rõdul istumas käima, aga kui piiret ei olnud, siis olin ma õues olijatele nähtav ja teiseks oleksin rõdul oleku ajal kogu aeg tundnud hirmu alla kukkuda. Lapsi ei võinud ilma piirdeta rõdule üldse lubada.

*
Panin tähele, et kahes viimases blogisissekandes ei ole lõikude piirid õiged. Muudatusi ei saanud teha vist ajal, kui mõni teine võrgulehekülg on ka lahti. Panin ülearuse kinni. Aga Tõnul oli ka arvuti lahti. Küsisin, kas need on tema või minu asjad. Minu blogis olid toimunud järgmised muutused. Minu kohta oli kirjutatud: "Mängutugevus: nõrk." Mulle ei meeldinud, kui malemänguoskus ühte sõnasse kokku võeti. Kui sissemurdjad tegid järjest muudatusi, pidi kõik tagasi parandama. Parooli nad polnud ära muutnud. Võibolla pidin seda muutma ise, et nemad enam sisse ei saaks.

*
Laualambi pirni küljest oli vaja üks asi eemaldada. Panin selleks lambi kustu. Nüüd tuli veel oodata, et pirn jahtuks. Lapsena olin ükskord puudutanud sõrmega kuuma pirni ja villi saanud.

Ajaloolaste vaidlus

Kaks tähtsat ajaloolast läksid omavahel rusikatega kaklema. Püüdsin neid lahutada. Nad vaidlesid omavahel ajakirja "Horisont" veergudel. Üks süüdistas teist, et kui see on viimasel aastal võtnud seisukoha, et ühe sõja ajal said kaks riiki omavahel hästi läbi, siis see on vale. Et nad hästi läbi ei saanud, seda tõestavat, et Aafrikast on leitud viimasel ajal palju kuldesemeid. Kuldesemeid leiti õhukese liivakihi alt.

*
Istusin Pille toas ja lugesin läbi ühe raamatu teise järel. Kui Pille tuli koju ja oma tuppa, lahkusin sellest ruumist. Mõni oli öelnud, et tal on kõik kodus olevad raamatud läbi. Täna nägin ka ise, et toatäie raamatuid saab läbi kiiresti.

Löömismäng

Kui ma maletrenni läksin,
mõistust oli vähe.
Aastatega peksti seda
järjest rohkem pähe.

Peksti lausa vigaseks
ja löödi jalust maha.
Mängu maha jätta siiski
hästi ka ei taha.

Pingeline elu

Juuksed lähvad halliks,
sest elu on räsinud.
Kas ma olen tõesti
vana ja väsinud?

Mul on suured plaanid
ja aina ma tegutsen.
Pole aega öelda,
kuidas ma elutsen.

Lärmav mees

Läksin isa tuppa ja võtsin kapist asju välja. Kirjutasin venna vanasse õpilaspäevikusse ühe päeva peale iga tunni kohta asju juurde. Täna oli koolipäev ja olin kooli hiljaks jäänud. Keemias oli kontrolltöö, aga ma polnud õppinud. Oleksin vabanduseks öelnud, et mul läheb alati meelest, et muudes ainetes peale inglise keele on ka midagi õppida. Või kontrolltöö oli juba varasemal päeval, kui ma puudusin. Ei teadnud, kas mult täna oleks midagi nõutud. Püüdsin asju kappi tagasi panna, aga ei osanud panna täpselt endisesse asendisse. Isa tuppa tuli üks võõras mees, kes midagi lärmates nõudis. Ta hakkas mõnesid lauseid korrutama. Muuhulgas korrutas ta L. Kalevi sarnast, aga moonutatud nime. Üks tüdruk sai aru, et see nimi on L. Kalevi nime moonutus ja küsis, keda mees mõtleb. Mina olin valmis seda meest aitama, aga kui isa koju tuli, viskas ta mehe välja.

Sünnipäev kabemänguga

Üks vennapoeg on tahtnud viimasel ajal külas käies iga kord kabet mängida. Täna tähistati tema sünnipäeva ning kinkisime talle isiklikud kabenupud, komplektis olid ka malenupud ja täringud. Mängisime kogu peo aja kabet. Mängudes osalesid kaks vennapoega, mina, kaks venda ja üks vennanaine. Üks vend piirdus pealtvaatamise ja kommenteerimisega, üks vennanaine avaldas soovi mängida, aga ei saanud selleks võimalust. Vennatütred on reeglite järgi mängimiseks liiga väiksed, aga püüdsid vahepeal nuppe mingil muul eesmärgil oma kätte saada. Arvati, et mina mängin kabet kõige paremini, aga ise ma selles kahtlesin ja vennanaise vastu jäingi kaotajaks. Selgus, et komplektil oli see puudus, et mustad ruudud ja mustad nupud olid täpselt sama värvi, nii et kui laua kohale langes kellegi pea vari, ei olnud musti nuppe enam üldse näha. Peo lõpul oli vennapojal hea meel ka malenuppude üle, kuigi male reeglid ei ole tal veel selged.

Stiili määramine

Pahal oli ainult üks silm. Ta vaatas läbi toru. Toru teisest otsast tulistati tal silm välja. Sellega oli paha kahjutuks tehtud.

*
A. Rüütel kaevati kohtusse. Kaebajaks oli üks laps. Rüütel oli fotol naeratava näoga ja võttis enda advokaadiks ka lapse. Juhtumit uuriti. Selgus, et kuigi kahelt seinalt kukkusid kaks objekti seinte vahelisele keskjoonele, kukkusid nad erinevalt kõrguselt, nii et tulemus ei olnud ikkagi võrdne. Selle põhjal langetati kohtuotsus. Siis selgus, et asjaolud olid natuke teised, ja kohtuotsus tehti ümber. Ma ei teadnud, kas kohtuotsuste ümbertegemine on seadusega kooskõlas. Üks laps oli putukas ja ronis mööda seina.

*
Arvutis oli programm, mis oskas inglise keeles küsimustele vastata. Vastused olid nii head, nagu räägiks päris inimesega. Kui arvutid nii heaks arenesid, siis pidi inimeste omavahelist rääkimist vähemaks jääma.

*
Õpetaja rääkis, et romantismi üks tunnus oli demokraatlik liikumine. Mõtlesin, et siis oli ühel autoril võibolla siiski õigus, kui ta ütles, et Carlyle polnud romantismi esindaja, sest ta oli demokraatia vastane. Õpetaja näitas pilti, mille oli maalinud Carlyle hilises eas. Vaatasin, et see on nii kole, nagu oleks ta läinud elu lõpul romantismilt realismile üle. Aga see siiski ei olnud realism, sest maalil oleval inimesel olid käed palvetamiseks kokku pandud ja sõrmed olid seejuures maalitud väga romantilistena ja emotsionaalsetena. Öeldi, et seda, mida kellegi kokkupandud sõrmed tajuvad, ei saa tajuda ükski teine inimene. Õpetaja näitas võrdluseks ka ühe teise kunstniku maali, kus sõrmed olid tavalised ja rahulikud. Joonistasin konspekti umbkaudu mõlema maali sõrmed.

Magistriõppe keeleeksam

Seisin koolimaja ees, et koolist koju minna. Ma ei teadnud, kas minna üksi või koos Erikuga. Mõtlesin, et ei ole mõtet Erikut ootama jääda, sest ma ei tea, kas ta väljub eesuksest või tagauksest. Hakkasin värava suunas kõndima, vaadates seejuures siiski selja taha. Võidi arvata, et ma ootan mõnda tüdrukut.

*
Olin koos K. Sandriga ühes korteris. Ta küsis, mis laste nimed on. Küsisin, kelle laste. Oli liikvele läinud kuulujutt, et mul on kaks last, aga päriselt olid need kellegi teise lapsed. Pererahvast ei olnud kodus, aga nad võisid veel tulla.

*
Läksin magistriõppe saksa keele tundi. Sain tagasi eksamitöö. Varem oli toimunud ka kontrolltöö, aga selle ajal olin ma puudunud. Ma ei teadnud, kas pean selle veel ära tegema või piisab eksamist. Eksami eest sain kolme. Bakalaureuseõppes olin saanud sama aine eest viie ja siis olid mul hinded olnud üldse paremad. Nüüd oli õpetaja minu tööle punasega palju parandusi teinud. Aga otsustav oli see, et ma polnud tööd valmis jõudnud. Viimane küsimus oli fotode järgi inimeste ära tundmine, selleni ma polnud üldse jõudnud. Aga ma poleks eriti kedagi tundnud ka. Ühel fotol olin mina, õpetaja oli kirjutanud punasega ja hüiumärgiga inglise keeles, et see olen ma ise, arvates, et ma ei tunne ennast ka ära. Näitasin oma tööd selja taga istuvale Erikule. Ütlesin, et osa aega läks sellele, et kuulasin Siimo juttu. Siimo oli tundi hiljaks jäänud ja õpetajaga rääkinud.

Mängijate edetabel

Malelehes oli toodud Eesti maletajate edetabel, milles oli 30 nime. Mõtlesin, et kirjutan selle endale vihikusse ümber, et pärast blogisse panna. Tabelis oli esikohal Ehlvest, järgnesid mulle tundmatud Tallinna mängijad. Tallinnas tundusid mängijad olevat tugevamad kui Tartus. Üllatav oli see, et teisel kohal tundus olevat naine. Selgus, et maletajad polnud reastatud reitingu, vaid mängude arvu alusel. Taago tuli ja vaatas mu vihikut. Ta keeras ette eelmise lehekülje. Ütlesin, et sinna ma kirjutasin mitu aastat tagasi. Mõtlesin öelda, et kui keegi on pärit nii väiksest linnast nagu Taago, siis tal ei saa kõige halvem iseloom olla. Panime nuppe peale, et malet mängima hakata. Ütlesin, et mängime Fischeri malet. Seda Taago ei tahtnud. Mul läks kissellikann ümber. Sain ta püsti tagasi, kui suurem osa kisselli oli veel sees. Ülejäänu oli läinud pingivakstu peale ja tilkus sealt põrandale. Panin tilkumisele kannu alla. Aga vakstu oli vist seebiga koos. Tahtsin kannu laua peale tagasi panna, aga laud oli nii viltu, et kann oleks selle peal uuesti ümber läinud. Ruumis oli kaks söögilauda ja üks kapplaud, aga kõik olid viltu. Üks söömise alustaja kallas endale kisselli. Ta jõi ühe lonksu ja ütles, et arvas, et see on parem. Seletasin, et seebivett läks sisse. Sööja jõi teise lonksu ja ta nägu moondus. Küsisin, kas tal hakkas halb. Ta vastas jah. Hüüdsin, et ta siis rohkem ei jooks. Ei teadnud, mis kemikaale seebivees võis olla.

Lipp serval

1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Rd7 5. Rf3 Rgf6 6. Rf6+ Rf6 7. Oc4 Og4 8. h3 Oh5 9. g4 Og6 10. g5 Rd5 11. Od2 e6 12. Le2 Oe7 13. 0-0-0 Lb6 14. Re5 0-0-0 15. Rg6 hg 16. h4 Ld4 17. Oc3 Lf4+ 18. Kb1 Rc3+ 19. bc Vh4 20. Vd8+ Od8 21. Vh4 Lh4 22. Oe6+ fe 23. Le6+ Kc7 24. Le5+ Kb6 25. Le3+ c5 26. Le6+ Ka5 27. Ld5 Ob6 28. Lb3 Lg5 29. c4 Lg1+ 30. Kb2 1:0.

Enne otsustavat vooru

Kaunase puiestee keldriuksi hoiti lukus, aga lapsed oleksid tahtnud neist sisse minna, et näha, mis keldris on. Magasin oma voodis. Mõlemal korral, kui ma öö jooksul külge keerasin, kõndis ema mööda ja ütles, et tal üks koht valutab. Hommikul pidin minema Tartu malemeistrivõistlusi mängima, aga üles tõustes tundus, et ei ole välja puhanud. Henn ütles, et kui teha päeva jooksul rohkem füüsilist tööd, siis peab vähem magama. Vastasin, et minu teada on vastupidi. Läksin vannituppa. See oli suur ruum. Sinna tungis ka mitu muud inimest. Ütlesin, et enne ma pesema ei hakka, kui nad välja lähevad. Aga nad ei läinud. Niimoodi oodates pidin Tartu meistrivõistlustele hiljaks jääma. Ütlesin, et mängida on jäänud veel ainult üks voor, ma olen esikohast ühe võidu kaugusel. Tegelikult ei olnud vist minu võidu korral ka esikoht päris kindel. Ütlesin, et ongi hea, et ma hilinemise pärast esikohast ilma jään. Kui ma saaksin esikoha, siis see jääks elu lõpuni meelde. Vähemalt mul endal. Kes on tulnud Tartu meistriks enne minu aega, seda ma ei tea. Ise olen osalenud Tartu meistrivõistlustel viimase 20 aasta jooksul 10 korda. Lõpuks andsin järele ja otsustasin pesema hakata, sest harjusin teiste vannitoas viibimisega ära. Riided olid põrandal ja ähvardasid märjaks saada. Võtsin nad eest.

Nomenklatuurisüsteem Eesti NSV-s

Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal. Nomenklatuurisüsteem Eesti NSV-s. The nomenklatura system in the Estonian SSR. 2015, 4 (154).

Selles numbris on neli kaastööd nomenklatuuri kohta, üks sovhoosidest ja kaks konverentsiülevaadet. Kõige paremini oli kirjutatud David Feesti artikkel sovhoosidest, sest selles ka kritiseeritakse Nõukogude võimu. Feest tundub olevat isikuandmete põhjal otsustades sakslane, aga artikli sisu järgi oleks ta justkui teistest kirjutajatest suurem eesti rahvuslane. Ülejäänud artiklid on erapooletud või mõnes detailis isegi Nõukogude-meelsed. Üks selline koht oli, kui öeldi, et nomenklatuurisüsteem tagas üsna efektiivse kontrolli. Ei peatutud sellel, kas riik peab kontrollima rahvast või rahvas riiki. Samuti ei seletatud, miks efektiivne kontroll ei suutnud Nõukogude Liidu arengus mahajäämist ega kokkuvarisemist ära hoida. Teine Nõukogude-meelne detail oli, kui öeldi, et nomenklatuuri võeti vastu vaid ausaid inimesi. Aus on seejuures jutumärkideta, Feestil "kulak" jutumärkides. Nõukogude ajal arvati, et aus inimene parteisse ei astu. Nomenklatuuri liikmete ausamateks pidamine ei pruugi olla kirjutaja enda seisukoht, vaid tuleneda refereerimisest, aga refereeritavat võib ka kommenteerida. Numbri koostaja ja ühe kaastöö autor on Tõnu Tannberg, kes ei ole Nõukogude-meelsusega silma paistnud, vaid käskis meil ülikoolis lugeda raamatut "Õiguse vastu ei saa ükski", mis oli teos, mis kommunistidele ilmselt ei meeldinud.

Rahvas on pahandanud, et miks on võimu juures ikka veel endised kommunistid, kuid sellest numbrist selgub, et kommunistide hulgas oli olemas veel omakorda privilegeeritud kiht ehk nomenklatuur. Nomenklatuur tähendab nimekirja, aga see ei olnud isikunimede loend, vaid koosnes tähtsamatest ametikohtadest. Ametikoht võis olla ka täitmata. Selles numbris on sõna nomenklatuur kasutatud kitsas tähenduses, aga sõnal on olemas ka laiem tähendus. Bioloogias võib rääkida liikide nomenklatuurist. Võõrapärase nimetusega nomenklatuur on ajakirjas tähistatud neid nimekirju, kuhu oli võõramaalastel ka kergem ametikohti täitma pääseda. On teada, et olid olemas ka küüditatavate nimekirjad, aga nende puhul pole sõna nomenklatuur kasutatud. Küüditati Eesti ajal välja paistnud inimesi, ENSV nomenklatuur olid uue aja väljapaistvad, kes paistsid välja vähemalt võimu omamise poolest.

Kõik, kellel Nõukogude ajal mingeid eesõigusi oli, ei olnud ilmselt nomenklatuur. Ma sain koolis tasuta süia, kuna olin paljulapselisest perest. Samal põhjusel võisime osta haruldasemaid toiduaineid poest, mida nimetasime ohvitseride poeks. Kui tahtsime sõita Saaremaale, pidas sõjavägi meid küll nõuetekohaselt vormistamata paberite pärast kinni, kuid kui isa näitas kirjanike liidu liikmepiletit, anti lõpuks Moskvast luba edasi sõita. Hiljem kandsid pronksiöölased isa vaenlaste nimekirja ametinimetusega poeet-dissident.

Nõukogude ajast on raske ilusas keeles kirjutada. Ühel leheküljel häiris, et sõna 'nomenklatuur' oli juba mitu korda lauses. Võõrsõnade kordumine võib häirida rohkem kui omasõnade. Kummaline on, kui kasutatakse segakeelseid lühendeid nagu ENSV NKGB. Võiks arvata, et esimene pool on eesti keeles, kuna tähistab kohalikku nähtust, teine venekeelne pool viitab üleliidulisele. Aga eestikeelse lühendiga on ka üleliiduline ÜK(b)P. Nõukogude ajal pandi võimuorganitele pikki nimesid ja tehti neist nimedest siis palju lühendeid. Diktatuuririikides kasutatavat keelt on nimetatud uuskeeleks. Aga pikki pealkirju pannakse ka teadustöödele. Antud trükises on artikli põhitekstis kommunistlikele võimuorganitele viitavad lühendid ja joone all arhiive tähistavad lühendid.

Nõukogude ajal oli tarvitusel tegelikult rohkem kui üks emakeel. Kodus öeldi, et tähistati jõule, aga trükisõnas nimetati neid näärideks. Raekoja platsi nimetati suulises kõnes Raekoja platsiks, aga tänavasildi järgi oli see Nõukogude väljak. Kui eelistada ajaloo uurimisel kirjalikke dokumente mälestustele, võib tolleaegne pealesurutav keel veel tollest ajast rohkem võidule pääseda.

Ebaõnnestunud kirjand

Tahtsin kooli tagasi minna ja kirjutasin selle jaoks kirjandit. Ülemisse serva kirjutasin oma nime ja kirjandi pealkirja. Mõtteid eriti ei olnud, aga alustasin ka kirjandi põhiteksti kirjutamist. Kui sellest oli valminud kaks rida, tuli meelde, et ei oleks tohtinud alustada kohe kõige ülemisest servast ja ei tohtinud kirja panna oma nime, vaid koodi. Nimega tööd olid kehtetud. Läksin õpetaja juurde ja ütlesin, et tahan uut paberit. Kuna mul oli alustatud kirjand käes, siis ta oleks mind uue variandi järgi ka juba ära tundnud. Õpetaja vastas, et tema mulle uut paberit ei anna. Seletasin, et kui ma pole vahepeal kümme aastat koolis käinud, siis mul muidugi ei ole vormistamisnõuded nii selged. Mõtlesin, et vormistamisnõudeid vahepeal muudetakse. Nendele, kes tunnis käivad, seletatakse uusi nõudeid, aga kui mina polnud kooli nimekirjas, siis mulle mitte. Läksin klaveri juurde, et sellel olevast plokist ise uus paber tõmmata. Kõik lehed peale esimese olid juba täis kirjutatud. Tõmbasin siis plokist esimese lehe, aga see rebenes katki. Selgus, et selle teisele küljele oli juba kirjutatud ka. Mul ei olnud särki seljas. Ma ei teadnud, kas võtta asend, et ma olen särgi puudumise üle uhke, või et ma häbenen seda. Võtsin vahepeal ühe ja vahepeal teise. Läksin uuesti õpetajalt paberit küsima. Õpetaja ütles, et mind kooli vastu ei võeta, sest mul on halb käitumine. Mina ütlesin, et õpetaja võidakse ka minema saata. Tegime üksteisele häbi-häbi ja tirisime üksteist juustest. Lahkusin koolimajast. Koduteel ristus üks tänav teisega, aga ma ei teadnud, kummas suunas ma seal pean keerama. Läksin selles suunas, mis tundus tõenäolisem. Läksin roomates. Üks mees hakkas minu kõrval kõndima, et näidata, et tema kõnnib veel kiiremini kui mina rooman. Püüdsin tempot juurde panna. Mees läks üle tee. Mina läksin üle teise tee. Siis nägin, et olin ületanud tee kogemata punase tulega. Näitasin näpuga foori suunas, et ma sain eksitusest aru. Siin oli mitu foori ja mul polnud teed ületades esimese olemasolu meeles. Tõusin püsti ja jätkasin liikumist kõndides.

Varjend metsas

Sõitsin bussiga. Väljusin metsavahelises peatuses. Minu ees oli väljunud üks naine. Ta kõndis puude vahel asuva ukseni ja läks sealt sisse. Küsisin, kas ma võin ka tulla. Naine lubas. Sisenesin tema järel ja küsisin, kas see on varjend. Naine vastas, et jah, seda ehitatakse sõjaks valmistumiseks. Kõndisime mööda laia koridori edasi. Koridor oli kaldus ja langes järjest sügavamale. Koridoril olid aknad, kuigi minu meelest oleks varjend võinud olla märkamatum. Kui olime juba tükk maad kallakut mööda allapoole laskunud, oli akna taga maapind ikka alles samal kõrgusel. Mõtlesin, et mööda maanteed sõites ei tunne, et läheks kallakust alla, aga ometi on kaardil erinevatel aladel erinev kõrgus. Selles kohas läksime varjendist välja.

Geoloogia tunniplaanis

Tegin ülikoolis eksamit. Sain hindeks nelja. Mul läks hinne ühe võrra alla vist sellepärast, et ma polnud kirjutanud referaati. Lauri K. otsis oma laua seest kartuleid, aga ei leidnud. Kui mina käed sinna mulda pistsin, leidsin kohe palju kartuleid. Andsin need Laurile. Kui selle laua taga istus Lauri, siis järelikult teise klassi tunni ajal tema sõber, seal pidi seetõttu kartuleid olema. Tegelikult ma ei teadnud, kes minu laua taga teise klassi tunni ajal istub. Õpilased hakkasid auditooriumist välja minema ja möödusid minust. Mina lamasin tooli peal. Mõtlesin, et ma pean rahulik välja nägema. Aga ma ei teadnud, mis punkti vaadata. Kui Helen minust mööda läks, siis pöörasin pilgu üles, nii et ta vaatevälja ei jääks. Seejärel panin üldse silmad kinni. Läksin koolimaja fuajeesse ja vaatasin stendile. Hakkasime keskkooli lõpetama ja abiturientidel olid pandud stendile välja kolme tähtsama aine hinded. Õpetaja näitas mulle, et mul on esimene hinne küll neli, aga kokku ei saa hästi viis tulla, sest teine aine geoloogia on hindamata. Geoloogia oli see aine, mille tundides ma polnud käinud, sest mul oli tunniplaanis viga. Olin unenägudes kahtlustanud, et mul on mingi aine tunniplaanist puudu. Olin neist unenägudest blogis kirjutanud ja õpetaja oli nende kirjeldusi võibolla lugenud. Imelik oli see, et mul ei olnud mitte ainult geoloogia tunniplaani märkimata jäänud, vaid mul oli ka esimesel septembril geoloogia õpik saamata jäänud. Ütlesin õpetajale, et kui ta mulle õpiku annab, siis loen selle eksamiks läbi. Õpetaja andiski ühe raamatu, aga ütlesin kaane järgi, et see ei ole geoloogia õpik, vaid aabits. Sisse vaadates ei olnud see küll aabits, vaid algkooli lugemik. Õpetaja arvas, et ma pean siiski selle järgi õppima. Kell oli juba tunnis ja pidin tundi hilinema. Kui ma oleksin hilinemisega tundi läinud, oleks õpetaja võinud küsida, kas ma ei tea, mida hilinedes öeldakse. Mina oleksin öelnud ainult tere. Õpetaja oleks parandanud, et tuleb paluda vabandust, et ma tundi hilinesin. Seda ma poleks teinud, vaid oleksin sellise nõudmise peale minema läinud. Fuajees kostis veel üsna palju nende hääli, kes tunnis ei olnud. Möödusin direktorist, aga ta ei teinud selle kohta märkust, et ma tunnis pole. Ta vist teadis, et kooli lõpetamise perioodil on nii palju asjaajamist, et kõik õigeks ajaks tundi ei jõua. Meil ei toimunud tund klassiruumis, vaid esimese korruse tiiva koridori alguses. Seal oli kottpime. Mul soovitati maha istuda. Ütlesin, et ma ei näe midagi. Võtsin ühe tooli kätte ja küsisin, ega sellel kedagi ei istu. Hakati naerma, nagu ma oleksin kogemata Reeli kõrvale istunud.

Kolmeloenguline kursus

Üks loengukursus piirdus kolme loenguga. Käisin neist ainult kolmandas. Kuskilt tuli hankida ka varasemate loengute konspektid. Minu pinginaabril Raidol olid need olemas. Leidsin, et parem on tema konspekt koha peal ümber kirjutada kui seda masinaga paljundama minna, sest viimasel juhul me ei pruugi pärast kokku saada. Raido teise loengu konspekt oli mitu lehekülge pikk, aga esimese oma ainult üks lehekülg, seega polnud ta kõike üles kirjutanud. Olime keemia klassis, saabus õpetaja ja tund hakkas pihta. Olime keskkooli lõpuklassis ja õpetaja rääkis, et õppenõukogus arutati meie hindeid. Nendel, kellel on kõige kõrgemad hinded, võivat need veel langeda. Ja nendel, kellel on kõige madalamad hinded, võivat riigieksami hinne langeda nullini välja.

*
Olime Paides. Klaus ja Taimo mängisid toas pingpongi, vahetades pika löökide seeria. Minul ei tulnud täna mäng välja, sest olin halvasti maganud. Enne olin proovinud mängida, aga olin pallile ainult korraks pihta saanud. Lähenes ärasõit. Toomas istus kapis ja Henn läks ka sinna. Teised olid läinud autosse ja ootasid, et kõik peale tuleksid. Läksin autosolijatele ütlema, et Henn ja Toomas on kapis.

Kott ja selle sisu

Kirjutasin mälu järgi ajalooraamatust loetust, seejärel kontrollisin raamatust endast, kas nimetasin kahte kohanime õigesti. Kohanimed olid küll õiged, aga raamatus nimetati neid teises seoses kui mina olin tarvitanud. Mõtlesin, et nüüdsest hakkan mälu järgi kirja pandut alati ka üle kontrollima. Vaatasin, kas jalanõu tallal on sel teemal edasi kirjutatud, aga seal oli hoopis muster.

*
Istusime vendadega Pille toas arvutite taga. Ekraanil tekkis probleem, mida ma ei osanud lahendada. Pille tuli koju. Ütlesin, et ma mõtlesin nagunii tema toast ära minna. Olin Paide tagatoas. Võtsin riiuli äärest koti ja tõstsin teise kohta. Aga seal ei jäänud see enam püsti. Mõtlesin, et tuleb keegi osavam appi kutsuda. Kotis oli kitse jalg. Aga lähemalt vaadates osutus see nelja jalaga kitseks, kes imetas talle. Kitselt oli lutipudel suust võetud, aga võibolla ei tohtinud, muidu võis kits nälga surra.

Suusailma moodi

Pärast suurt sula õnnestus täna teist korda sel talvel suusatamas käia. Kuigi ka täna on soojakraadid ning lumi on õhuke. Kanali jääl inimesi oli, aga kaldast on vesi väljas, seetõttu sõitsin ise igaks juhuks kaldal. Mõnel lõigul libises paremini ja mõnel suusa all natuke krigises. Vahepeal viis tee üle lompide, millel oli jää, mis üle sõites pragises. Pärast oli ühe suusa alt võtmisega raskusi. Kuna kaitsmed on katki, siis läheb ilmselt selle võrra kergemini lumi ja jää vahele. Mäletasin varasemast talvest, et suusa alttuleku raskuse korral aitab, kui käega vajutamise asemel jalaga peale astuda. Aga algul astusin valesti, kuni mõtlesin välja, et ei tule astuda mitte puuosale, vaid klambrile.

Kutsusin abiväe

Ühes kohas valitses segadus. Läksin teisest kohast abiväge kutsuma. Koos abiväega segaduse kohta teel olles rääkisin, et lapsed käitusid teistest paremini. Sõjaväel tuli pääseda koopasse, aga ei lastud sisse. See kuulutas ühe ajastu lõppu. Sõjaväe juht vaatas selja taha ja nägi, et suur osa väest on selja tagant kadunud. Ühel mehel oli halb.

*
Andsin oma klassile tundi. Panin demonstratsioonmalelauale algseisu peale. Komplektist oli nuppe puudu ja asendasin neid muude asjadega. Üks nupp oli keeratud suure aknatoppimisriba keskele. Mõned nupud olid külili ja mõned püsti kujuga.

*
Hakkasime malet mängima. Sellel malelaual olid ainult valged ruudud, seetõttu ma polnud kindel, kas üks vastase diagonaalne käik on reeglitega kooskõlas. Mõõtsin täpsemalt. Peep õpetas, et males peab igal käigul pingeliselt mõtlema, mitte ainult ühel.

*
Sõitsin jalgrattaga. Pidin poiste vahelt läbi sõitma, aga ei mahtunud. Seetõttu sõitsin üle muruplatsi nurga. Üks naine tegi selle kohta pahase märkuse, et kust ma sõidan. Lenkstang läks sõlme. Püüdsin seda korda panna, aga ei õnnestunud kuidagi.

Romaan kirjades

Ave Alavainu. Kes meist on Napoleon? Autopatoloogiline romaan kirjades. Tallinn "Eesti Raamat" 1987. 128 lehekülge.

Enne seda raamatut lugesin õhtuti maletajate mälestusi Keresest. Alavainu raamat oli huvitavam, sest sellel on rikkam sõnavara ja vaheldusrikkam sündmustik, hoolimata sellest, et peategelasel ei ole ette näidata nii ülemaailmse tähtsusega võite. Keerulisem tekst võib küll halvemini meelde jääda, aga maletajate mälestuste uuesti lugemise tegigi võibolla igavamaks ka see, et sisu oli juba varasemast suurelt osalt tuttav.

Alavainu romaan on kirjutatud kirjade vormis. Nagu pealkirja järgi võis oletada, on juttu psüühilistest haigustest. Õigemini peategelane saadab psühhiaatrile kirju, aga ei tea, kas ta on psüühiliselt haige või terve. Mulle jäi mulje, et terve. Või endal haiguste kahtlustamine on ka üks psüühikahäire.

Minu viiest trükis ilmunud raamatust sarnaneb Alavainu teos "Viimsetele päevadele". Kuigi kui "Viimseid päevi" ma hindan oma raamatutest kõige madalamalt, siis Alavainut oli meeldiv lugeda. Üks sarnasus kahe raamatu vahel on, et mõlemas vahelduvad unenäo ja ärkveloleku kirjeldused. Teiseks on mõlemas juttu kirjavahetusest. Aga Alavainu raamatu sisuga ma oma raamatut kirjutades tuttav ei olnud ja tema kirjutas varem.

On räägitud, et inglise keeles ei nimetata mehi ilusateks. Ka eesti keeles öeldakse "kaunim sugupool" ja kõik teavad, et selle all mõeldakse naisi. Aga Alavainu naispeategelane imestab sellesarnaste vanade kreeklaste omadest erinevate kommete üle ja peab mehe keha ilusamaks.

Raamatu lõpp suutis üllatada, aga seda ma mittelugenutele täpsemalt ei kirjelda.

Lõhutud kuningatiib

1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Rd7 5. Rf3 Rgf6 6. Rf6 Rf6 7. Oc4 Og4 8. h3 Oh5 9. g4 Og6 10. Re5 e6 11. f4 Oe4 12. Vf1 Od6 13. g5 Rd5 14. Le2 Of5 15. h4 h6 16. Od2 hg 17. hg f6 18. 0-0-0 fg 19. fg Lb6 20. c3 0-0-0 21. Rf7 Vh3 22. Rd8 Ld8 23. Od5 cd 24. Vh1 Vg3 25. Vh2 Vg5 26. Og5 Lg5+ 27. Ld2 Of4 28. Vh8 Kc7 29. b3 Od2+ 30. Vd2 Lg1+ 31. Vd1 Og4? 32. Vh1? Le3+ 33. Vd2 Kd6 34. Kc2 Of5+ 35. Kd1 Lf3+ ja Lh1 0:1

Ajaleheputka juures

Läksin ajaleheputka juurde ja mõtlesin, kas osta midagi. Kuigi koju olid ajalehed tellitud, olin praegu kodust eemal ja oleks selleks ajaks võinud ka ajalehe osta. Välja oli pandud teiste maakondade lehti, mis oleksid mind huvitanud. Aga mõtlesin, et neil on vist iga päev kindlad ostjad, kui mina võtaksin täna ühe eksemplari ära, võiks keegi vastavast maakonnast pärit inimene ilma jääda. Seetõttu ma ei ostnud midagi. Tõnu ostis endale maal viibimiseks ühe malelaua juurde, kuigi oli linnas alles hiljuti ühe hankinud. Tõnu oli alles hiljuti malega tegelema hakanud, aga nüüd tahtis õppida mängu sama selgeks nagu mina. Ütlesin, et võimalused malemängu mahajätmiseks on üks aasta pärast alustamist, kaks aastat pärast alustamist, pensionile minek ja 100-aastaseks saamine. Läksin oma kohale diivanil tagasi. Läksin käpuli, aga Helenast möödudes tõusin püsti.

Tuna 4/2015

"Tuna. Ajalookultuuri ajakiri". 4/2015.

Ajakirjanumbri avab Lauri Vahtre essee sisserändest oleviku ja tuleviku seisukohalt. Ma ei arva, et ajalugu on ainult minevik, aga kui ajakirja nimi on "Tuna", kas siis on tulevik konkreetse ajakirja teema? Seletussõnaraamat defineerib sõna 'tuna' minevikuga seostuvate sõnade kaudu, samas annab ka liitsõna 'tunahomme', mis viitab tulevikule.

Aleksandr Filjuškin Venemaalt kirjutab küsimusest, kui kaua kestis Liivi sõda. Kui Margus Laidre tahab liita Liivi sõja koos teiste sõdadega Inglise-Prantsuse Saja-aastase sõja eeskujul Põhjamaade saja-aastaseks sõjaks, siis Filjuškin mitmuses nimetatavate Itaalia sõdade eeskujul veel Liivi sõja väiksemateks sõdadeks jagada. Ta põhjendab oma soovi sellega, et üks sõda olevat see, millel on konkreetne eesmärk. Kuidas on sel juhul Teise maailmasõjaga, kus Hitleri eesmärk oli algul võibolla maailma vallutamine, aga hiljem pidas ta viimaseid kaitselahinguid? Ka vaenlased polnud kogu aeg samad, sest Poola jagamisel olid Saksamaa ja Nõukogude Liit veel liitlased. Elukutselised ajaloolased võivad periodiseeringute üle kogu elu vaielda, aga kooli kontrolltöös loetakse õigeks üks variant ja teise teooria tundmise korral võib hinne alla minna.

Taavi Pae ja Erki Tammiksaar kirjutavad valdade liitmisest Eesti ajaloos. Ka see kaastöö lõppeb viitega tulevikule. Ühes magistriõppe seminaris pidas kaasmagistrant samuti ettekande halduspiiride teemal, esitasin talle küsimuse, mille kohta õppejõud ütles, et tahaks selle tuleviku küsimuse kõrvale jätta, kuna tulevikku me ei tea. Aga selle artikli autorid on geograafid ja vähemalt geograafia kohta pole väidetud, et see peaks ainult minevikuga tegelema.

Kersti Lust kirjutab, et enne talude päriseksmüümist 19. sajandil ei olnud talud ühe perekonna käes eriti püsivalt. Kas siis sunnismaisuse üks osa oli sunniviisiline maatükilt äraajamine? Kuhu aeti, see täielikult ei selgunud. Lust ütleb, et sotsiaalsed vaheseinad Eesti külas olid suured. Ülikooli loengus loeti meile ette Martna mälestusi, mille järgi külaühiskond püüdis enda hulgast erinevused kõrvaldada.

Lõppeb Indrek Paavle eelmises numbris alanud kaastöö Nõukogude-aegsest töökohustusest. Paavle kasutab läbivalt tolleaegset terminit 'parasiit' ilma jutumärkideta, aga teiselt poolt ka praeguse aja seisukohalt mõistet 'taasiseseisvumine'. Kas parasiidid ei olnud hoopis juhtivad kommunistid, kes rikastusid rahva sunnitööst ja varanduste konfiskeerimisest? Paavle kiidab repressioonid tööpõlgurite vastu mõningal määral heaks, kuna represseeritud olevat neid, kes teisi ärritasid. Kuna Paavle hukkus autoõnnetuses, siis on tema kriitika alkohoolikute suhtes põhjendatud. Aga kui ta vastandab tõbiseid ja ausaid inimesi, siis mainin, et lapsepõlves oli mul tervis parem, aga valetasin rohkem.

Ajaloofilosoof Frank Ankersmit võrdleb ajalugu ja ilukirjandust, seejärel intervjueerib teda Marek Tamm. Ankersmit viitab, et Aristoteles pidas luulet ajaloost kõrgemaks, kuna luule tegelevat üldisega ja ajalugu faktidega. Ankersmit kommenteerib, et ka ilukirjandus tegelevat faktidega, kuigi väljamõeldutega, kuid tänapäeva filosoofi huvitavat ajalugu rohkem, sest teda huvitavat tõde. Minu meelest oli Aristotelesel selles osas siiski õigus, et ilukirjandus tegeleb üldisega rohkem. Ajalooraamat on tavaliselt otseses tähenduses, aga ilukirjanduses kasutatakse rohkem sümboleid ja mitu reaalset inimest võidakse koondada üheks tegelaseks. Kuigi ka ajalugu ei pruugi alati olla ainult otseses tähenduses, Nõukogude ajal või 19. sajandil võidi ühe teema valimisega vihjata teisele teemale.

Huvitav oli lugeda, et romantismiaja realistist kirjanikule Balzacile olevat romantiliste romaanide autor Scott olnud eeskujuks. Balzac näinud enda ja Scotti erinevust selles, et Scott kirjutas minevikust, aga Balzac olevikust. Romantismile on omane minevikunostalgia, aga realist ei pea samuti olevikku kõrgelt hindama, ta võib olla kriitiline realist. Romantismi minevikunostalgiaga võiks seostada ütlust, et surnutest räägitakse ainult head. Müüte lõhkuvad ajaloolased ei taha sellest põhimõttest kinni pidada. Erinevalt Balzacist võidakse teise stiili esindaja suhtes ka halvustav olla. "Sirbis" ilmus Viivi Luige kaastöö, mille järgi romantism tähendab halba, sest Poe ja Baudelaire väljendasid negatiivseid emotsioone. Võiks lisada, et romantismi ajal muutus enneolematult tähtsaks ka lastekirjandus, Luik on ise lastekirjanik.

Uni halb ja tuju hea

Hommikusel varasel
luulet tuli pähe.
Palju juba vanemat,
uut kuid väga vähe.

Pähe tuli muusikat,
millest ma ei teadnud,
kas see kuskilt kuulatud
või uut ma olen seadnud.

Tuju oli nõnda hea,
nagu mingi ime.
Maa peal oli valget lund,
õhk veel must ja pime.

Leidsin poe

Hakkasin linna poole kõndima. Minu ees kõndis kolm vene poissi. Üle rohumaa minnes tahtsin neist mööduda, aga siis nad hakkasid just urineerima, nii et pidi vaatama, et pihta ei saaks. Edasi läksime erinevates suundades. Fortuuna tänaval jäin seisma, sest tahtsin minna poodi, aga ei mäletanud, kus see asub. Oletasin kolme erinevat tänavat. Tuli siiski meelde, et tahan minna vanalinnas asuvasse raamatupoodi. Mul oli hiljuti ilmunud uus luulekogu, mida mul endal veel ei olnud, mõtlesin, et ostan selle poest. Luulekogu olid minu luuletustest koostanud teised ilma minu nõusolekut küsimata. Kui poodi jõudsin, siis müüja kõnetas mind, et kutsuda ühe kindla riiuli juurde. Mõtlesin, et nüüd ma oleks võinud öelda tere, aga selleks polnud ma valmis. Läksin teise riiuli juurde. Võtsin sealt raamatuid, millest oleks võinud olla järgmiseks ülikooli eksamiks õppimisel abi. Õppejõud oli rääkinud, et mõned otsivad eksamiks õppimiseks materjale internetist. Raamatud oli vast parem variant.

Maailma arengu kiirus

Rääkisin, et Pireti ja Kerstini sünnipäevadel toimus ükskord keelte äratundmise viktoriin. Üks naine vastas küsimused ära, aga vastustelehe jättis enda kätte, et ei nähtaks, mida ta teab. Tol korral sai esikoha vist Pireti onu. Püüdsin meenutada, kes veel on esikohti saanud, aga see oli meeles uduselt. Ütlesin, et oma sünnipäeval sai vist ükskord esikoha Kerstin. Pireti sünnipäevadel toimus ükskord keelte ja ükskord muinsuskaitse teemaline viktoriin. Tuli meelde, et ükskord sain vist esikoha mina. Ütlesin, et seda mäletan selle järgi, kuidas mulle diplomit kätte anti. Klaus rääkis, et maailma areng jääb järjest aeglasemaks. Vaidlesin vastu, et maailm pidi ikka järjest kiiremini arenema. Klaus seletas, et see on ühes faasis nii, aga see faas on läbi, paari aasta pärast hakkavad inimesed halvemini käituma. Meenutasime, millal me lugesime raamatut "Tasuja". Mina olin seda üks aasta alustanud ja hiljem sama koha pealt jätkanud. Klaus oli kaks korda algusest lõpuni lugenud. Istusin koos vendadega ühes toas. Ema oli öelnud, et suures peres on laste vahel pidevalt nagin. Mõtlesin, et aga suures peres on hea see, et inimesed tasakaalustavad üksteist.

Lauamäng Tsirkus

Eile mängisime koos Joosepi ja Villemiga täringumängu Tsirkus. See oli selle poolest raskem kui varasemas lapsepõlves põhiliselt mängitud Reis ümber maailma, et oli hulk tagasi kukkumise võimalusi. Villem juhtis ja oli jõudnud viimasele reale, aga väsis ära ja katkestas esimesena. Finišisse jõudis ainult Joosep, mille järel ma ei pidanud enam vajalikuks üksi edasi mängida.

Teel arsti juurde

Sõitsime emaga bussis, et minna Annelinna lõppu arsti juurde. Olime seal eelmistel kordadel ka koos käinud, siis oli kaasas olnud veel Pille. Pille tuli ka täna Kaunase puiestee kandis bussi peale, minust ja emast kaugemast uksest. Edasi sõites ma ema ja Pillet enam ei näinud. Ma ei teadnud, kas ma pean maha minema. Igaks juhuks läksin. Buss oli vist juba kesklinna suunas tagasi sõitma hakanud. Tuli minna teisel pool teed keset sood asuvale kuivemale puudega kaetud saarele, aga hoiatati, et teel sinna võib väga kergesti laukasse vajuda.