Kassipiim

Olin vannis. Isa astus vannituppa sisse, kuigi ma keelasin. Olin nähtavasti ukse riivi panemata jätnud. Või oli riiv liiga nõrk. Kui isa ära läks, jättis ta ukse pärani. Märkasin, et peegel on auruga kaetud. Seega oli mu elu ohus, sest vannituppa oli ehitatud elektrikontakt. Kui olin vannis ära käinud ja viibisin oma toas, tegi Henn ühe suure sigaduse. Ta ütles, et see on protesti väljendamiseks. Meile tuli külla Henrik, kes saabus Tallinnast. Ta võttis minu portfellist välja kaks Tartu kaarti, et nende abil oma öömaja üles leida. Ütlesin, et eelmisel korral ma juba ühe Tartu kaardi talle andsin ja ta ei ole seda tagasi toonud. Ta vastas, et aga meil on Tartu kaarte kümme tükki. Ütlesin, et neid oli meil ainult kolm. Selles kohas, kus me viibisime, oli kaks halba kassi. Võtsin nad sülle ja kõndisin nendega läbi loomaaia, et nad kaugemale viia. Kui panin nad maha, olid nende sabad sõlme läinud. Hakkasin sabasid ühe eseme abil lahti harutama, aga see tegi kassidele veel rohkem valu. Lõpuks sain sabad siiski lahti. Andsin kummalegi kassile ühe väikse praetud kala, aga nad ei hakanud neid sööma. Kõndsin tagasi. Seal oli veel üks kass. Üks väike tüdruk imes selle kassi piima. Pärast uhkustas see tüdruk, et ta on küll veel väike, aga millised kehavormid tal juba on ja et ta annab juba koort. Teised ütlesid, et kass ravis selle tüdruku terveks ja nüüd muutus tüdruk ise samasuguseks nagu kass. Püüdsin aru saada, milles see väljendub, peale selle, et tüdruku seest tuleb koort. Oletasin, et ta tiirutab nagu kass ümber laua ja inimeste. Aga kui ma teda jälgisin, siis ta seda eriti ei teinud. Tüdruk läks välismaale elama, aga kui vanemaks sai, tuli tagasi.

Istusin hambaarsti ukse taga. Ootasin tükk aega. Kui kabinetist tuli välja Toomas, ütlesin talle, et ma ei saa vist siiski hambaarsti juurde minna, sest mul ei käi ninast õhk läbi, aga kui ma suu kaudu hingan, läheb hammaste vaatamise peegel uduseks. Toomas vastas, et tema lasi ka oma hambaid nohuse ninaga ravida. Ootasin edasi. Aga lõpuks sain aru, et sisse mind ei kutsutagi, sest ma pole eelnevalt registratuuris käinud. Nüüd läksin minema. Hakkasin emaga korraga suusatama. Mina läksin ühelt poolt muruplatsi ja ema teiselt poolt. Kui jõudsime tänava ärakeeramise kohta, olin ma emast ainult muruplatsi laiuse jagu ette jõudnud. Jaan Tõnisson suusatas üle jõe ja liikus edasi jõe äärt mööda. Ta nägi viirastust. Kui ta jõudis hilisema Annelinna vanimate majade juurde, nägi ta seal uut liiklusmärki, mida ta veel ei tundnud. Ta sai teada, et see liiklusmärk tähistab kõnniteed. Tõnisson sai pahaseks. Talle vist ei meeldinud, et kõnniteid muust tänavast eraldama hakatakse. Aga kui ta sõitis oma autoga kesklinna suunas tagasi, pidi ta sõitma väga aeglaselt, sest keset teed kõndisid poisid autol ees. Ustav oli rääkinud, et kes harva suusatavad, need hakkavad suusatamise ajal viirastusi nägema. Üheks näiteks oli ta toonud Tõnissoni, kelle kohta oli ta seda lugenud samast raamatust, kust mina praegu. Ühe teise inimese oli ta veel näiteks toonud.