Majas, kus oli elanud Vares-Barbarus, oli siiamaani tema raamat riiulis. Ühes teises korteris samas majas elas siiamaani temaaegne naine, kes oli samuti kommunist olnud ja polnud maailmavaadet palju muutnud. Lugesin raamatust, kui helge oli olnud leninism. Halb olevat hoopis stalinism. Kaardil oli näidatud, kuidas stalinistide väed leninistidele peale tungisid. Soome stalinism ei jõudnud. Põgenesin läbi metsa Soome suunas.
Üks poiss tahtis "Akadeemia" numbrite abil malemängu õppida. Ütlesin talle, et "Akadeemiates" on malepartiid tagapool. Ta vaatas ühe numbri lõpust ühte partiid. Varem ta male õppimisega tegelenud ei olnud. Pidin temaga turniiripartiid mängima hakkama. Mõtlesin, et tema teab nüüd ainult ühte avanguvarianti, aga mina tean avanguid rohkem ja mängin talle teist avangut. Kui ma aga märkasin, mis avangu olin valinud, oli tegemist ikkagi selle variandiga, mida olin tahtnud vältida. Andsin vankri ära, kavatsusega see järgmisel käigul tagasi saada. Selgus aga, et tagasi ma seda siiski ei saa. Varsti vaatasin, et laual on jälle üks seis, mille pealemängimist ma ei märganud. Ma ei saanud olla kindel, kas olen ise nii mänginud või on poiss minu nuppe tõstnud.
Leidsin raamatukogus raamatu "Maari suvi", mida olin kunagi lugenud. Samuti leidsin selle raamatu teise pealkirjaga õhema variandi. Kui lugesin kunagi seda õhemat varianti, mõjus see mulle nii, et lugesin kohe läbi ka paksema variandi ja lisaks kuus Astrid Lindgreni samateemalist raamatut. Raamatukogust leidsin nüüd aga lisaks mulle juba tuttavale õhemale variandile ka teise õhema variandi, kus olid teised peatükid. Vaatasime ühte fotot. Tundsin ära, et sellel kõnnime Lossi mäest alla mina ja Pille. Mul oli küll äratundmisega raskusi. See oli nii vana foto, et olin sellel veel Pillest kõvasti lühem. Pildistatud oli selja tagant. Märkasin, et kannan fotol õlal alussärki. See tähendas, et olin mõlemad särgid vahepeal seljast võtnud ja pannud selga tagasi ainult pealmise särgi.
Lehitsesin uut "Sirbi" numbrit. Selles oli kaks ühe ja sama autori kirjutatud eelmisel aastal ilmunud eesti luulekogude ülevaadet. Kummaski artiklis vaatles ta teoseid erineva nurga alt. Mõlemad artiklid olid lehekülje pikkused. Lugesin neist muud teksti vahele jättes ainult rasvaselt trükitud autorinimesid, sest mul oli ka luulekogu ilmunud. Leidsin mõlemast artiklist oma nime tagumisest veerust. Aga just minu nime kohale oli trükivärvi mõlemas artiklis liiga vähe saanud, nii et kui ma poleks oma nime teadnud, siis ma poleks seda välja lugenud. Ilmselt oli sama defekt ka lehe kõigil teistel eksemplaridel, nii et võõrad inimesed minu nime välja ei lugenudki.
teisipäev, märts 18, 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar