Pille oli just kaitsnud doktoritööd. Nüüd võidi mind hakata nimetama doktori vennaks, kes ise on magister. Pille oli kasutanud töös ingliskeelseid sõnu, mille tähenduses ta polnud kindel ja mida ta nüüd tahtis kontrollida. Aitasin tal neid sõnaraamatust otsida. Mina oleksin otsinud juba töö kirjutamise ajal, kui tegemist oleks olnud minu tööga. Televiisoris algas huvitav film. See oli Pinocchio seriaali üks osa. Pinocchio raamatut ei olnud ma lugenud nii põhjalikult kui Buratino oma, seda enam tahtsin vaadata filmi. Filmi peale sattusin juhuslikult, aga nüüd tahtsin näha ka teisi osasid. Selleks oleksin ma pidanud telekava jälgima hakkama, mida ma muidu ei tee. Olime selle filmi tegelased ja viibisime metsas. Pille ja teised rääkisid väljas, mina olin väikses majas. Nägin aknast, et majale läheneb keeristorm. Läksin seetõttu majast välja. Keeristorm viis maja minema, aga inimesi ei puutunud. Pille rääkis üleloomulike tegelastega, kes andsid nõu, kuidas me peame hakkama saama. Võlur ütles lõpetuseks, et meil tuleb endal hakkama saada ja see saab olema raske. Seejärel läks võlur meie juurest ära, kadudes puude vahele. Ei tea, kuhu ta oskas siit kõndida. Meie metsast väljuda ei osanud.
Tõnu hakkas kolima ühest korterist teise. Ta tahtis, et mina sel puhul midagi kirjutaksin. Ühte kohta olin juba kirjutanud, nüüd ta tahtis, et ma teise kohta ka kirjutaks. Lamasin voodis ja pooleldi magasin, aga kuulsin, mida räägitakse. Ema ja teised tahtsid, et ma üles tõuseks ja aitaks Tõnul asju tassida. Seda ei tahtnud ma veel teha. Jätkasin magamise teesklemist. Hommikust ma ka veel söönud ei olnud. Järele mõeldes sain aru, et kuuldud hääled on ainult unenägu. Nüüd hääled vaikisid. Hakkasin silmi lahti tegema, et unenäos midagi näha ka oleks. Esimese asjana nägin rohelist vaipa. Kõndisin voodist välja, aga mõne hetke pärast leidsin ennast jälle voodist. Minu jalad hakkasid voodi pinnast kõrgemale kerkima. Hingasin sügavalt. Teisest voodist kuulsin Hennu hingamist. Kui olin natuke aega voodis olnud, läksin sealt välja käpuli. Teisest voodist tuli Henn. Leidsin põrandalt taldriku, kus oli natuke vett ja vorstiviil. Pakkusin seda Hennule, et kas ta ei taha sinna nägu sisse pista ja süia. Kõndisin käpuli köögi suunas, et minna ajalehti vaatama. Aga köögis oli ema, seetõttu keerasin ümber. Suure toa laual oli mänguasjakast. Leidsin sealt meie karvased mängukarud. Hennule andsin tema roosa karu, oma pruuni katkise kaelaga karu võtsin enda kätte. Panin endale ette loomamaski. Vaatasin puhveti peeglist, et maski silmaaukudest paistavad minu silmaterad.
teisipäev, märts 11, 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar