Majaka tuli

Ühte inimest oli üleeile koer hammustanud. Pärast seda oli sellele inimesele tehtud marutõve vastane süst. Täna oli teda jälle koer hammustanud. Nüüd tekkis küsimus, kas teha uus süst. Mina arvasin, et vast aitab juba eelmine süst ja et topeltsüstimine võib just haiguse esile kutsuda, kuna vaktsiin sisaldab haiguse tekitajat. See inimene oli kaks korda hammustada saanud vist sellepärast, et ta liigub tänaval öösiti.

Mõtlesin, et võim on nagu mätas - see hargneb nii altpoolt kui ka ülevaltpoolt. Mulle tuli meelde kellegi nimi. Püüdsin meelde tuletada, kelle nimi see on. Meenus, et umbes selline oli 1930. aastate Austria presidendi nimi, kuigi mõne tähega olin ma eksinud. Laugu ülemus ütles, et Lauk on minust parem ajaloolane. Oli üllatav kuulda, et ta on ajaloolane, sest ta oli soovitanud Antol mitte ajalugu õppida. Aga sellega, et ta on ise õppinud ajalugu, seletus see, et ta saab nagu minagi aru maleuudiste jäädvustamise vajalikkusest.

Tegin tiiru mööda ümber kvartali või maja viivat kitsast laudriba. Selle tee eelis oli see, et siin oli vähe näha ja nii ei näinud ma seda, mida ma näha ei tahtnud. Minu kannul tulid veel mõned inimesed. Olin neid tiire teinud ka varem, aga sel korral oli serv lagunema hakanud ja tuli ühes kohas maapinnale astuda. Selgus, et maapinnale astumisel ei olegi mingeid halbu tagajärgi.

Kõndisime läbi linna maleklubi suunas. Vaatasin, et vastu tuleb üks maletaja, aga varsti taipasin, et vastu tuli hoopis isa. Kõndisin jalgu liigutamata. Vahepeal laskusin käpuli. Praegusel ajal läks mul maleklubis mängides paremini kui aastate eest. Klubi lähedal kohtusime ühe maletajaga, kes küsis, kui kaua klubi juba kinni on. Muidugi, ilmad olid soojaks läinud ja ei viitsitud enam klubis käia. Hakkasin tagasi minema. Teel jalutati kahte suurt koera, kellest läksin mööda ringiga. Mul oli endal ka koer keti otsas, aga oma koeri ei kardeta. Poiss, kellega ma koos läksin, jäi maha ja kutsus mind tagasi. Selgus, et võõrad koerad olid tema küljest suure tüki hammustanud. Ta oli nimelt kala, sest ta oli õppinud kalaks. Küsisin, kas ta eksisteerib kuskil mujal teise kehaga veel. Ta vastas, et eksisteerib küll, aga teises kohas ei ole ta päris sama.

Olime ühel väikesaarel. Ühe mehe soovil kustutasime laetule. Küsisin talt, ega nüüd majaka tuli ei kustunud. Ta vastas, et ei kustunud. Tahtsin siiski minna majaka juurde ja järgi vaadata, sest kui majaka tuli oleks kustunud, oleks laevad sattunud ohtu. Kõndisime mere suunas. Lumi oli maas. Üks tüdruk ütles, et nüüd tuleb tähistada tema sünnipäeva. Vastasin, et eelmisel korral me tähistasime tema suvist sünnipäeva. Selle tüdrukuga tuli ettevaatlik olla, sest tal oli mees olemas, kuigi meest ei olnud praegu näha.

Minu blogisse oli ilmunud kolm pikka sissekannet, mis ei olnud minu kirjutatud. Need olid hiiglase sissekanded ja mõjusid hirmutavalt. Aga mulle öeldi, et need on hoopis kunstiteosed, mis mulle saadeti. Lähemalt vaadates need enam nii hirmutavad ei tundunud. Tegemist oli näokunstiga, kus kujutati nägu selle erinevaid piirkondi kirjeldavate lausete abil. Kirjeldati kogu inimese keha. Igas kehapiirkonnas oli mõni haigus.