Mürgimarju ei tohi üldse süia

Kirjutasin uue blogisissekande ja panin selle juurde foto. Üks inimene tuli seda blogikataloogi kaudu lugema. Vaatasin selle peale tema enda blogisse. Tuli välja, et teda huvitas minu sissekanne sellepärast, et tema enda viimase sissekande juures oli foto samast üritusest kui minul, kuigi fotod olid erinevad. Selle inimese sissekanne oli olnud õhtul blogikataloogis kõige värskem. Praegu oli hommik, aga kataloogi polnud vahepeal uusi sissekandeid lisandunud. Läksin kirjastusse. Selle ukse taga oli paks rahvamass. Ukse taga olid olnud sõrmused, mille abil sai ust avada, aga nüüd olid need sealt ära võetud. Võtsin need äravõtjate käest tagasi ja panin sinna, kust nad olid võetud. Võimalik, et keegi oli endale vahepeal sissemurdmiseks koopia teinud, aga see oli vähe tõenäoline.

Lamasin Paide suures toas voodis. Mulle anti ülesanne valvata väikest Toomast. Ta tahtis minna toast välja. Panin enda kõrvale lamama mängukaru ja hakkasin Toomaga rääkima. See äratas tema tähelepanu ja ta jäi tuppa paigale ning tuli minu voodi juurde. Kui olin aias, läksid Toomas ja üks teine väike laps tänavale. Rääkisin aedajäänutele, et laste tänavaleminek on ohtlik, sest mängus on nad nooremad kui päriselt. Kui nad käivad juba esimeses klassis, siis mängus veel ei käi. Sõime aia äärest marju. Ühe varre küljes olid natuke erinevad marjad. Ütlesin, et neid ma ei söö, sest mul on väike kahtlus, et need on maikellukese marjad. Tegelikult ei olnud. Öeldi, et maikellukese marju ei maksa väga süia. Vastasin, et neid ei tohi üldse süia.

Ema rääkis, et V. Made oli öelnud, et mina liialdan, aga Klaus on väga hea poliitik. Ütlesin, et V. Made ei tea midagi. Arvasin nimelt, et ma enam ei liialda. Meil oli üks trükis, mille sisu kattus suurelt jaolt ühe ajakirjas "Vihik" avaldatud artikliga. Hakkasin trükist koos Klausiga tutvustama. Rääkisin, et selles soovitatud ideid on kasutatud juba rohelise erakonna valimiskampaanias. Mina lõpetasin jutu varem, Klaus rääkis veel edasi. Kui tema ka lõpetas, hüüdis V. Made, et me ei propageeriks oma salaorganisatsiooni. Tegelikult ei olnud tegemist salaorganisatsiooniga. Salaorganisatsiooniks peeti meid sellepärast, et üks meie hulgast oli pandud vangi. Aga ta oli vangistatud alusetult, nii et tal oli lootust varsti vabaneda. Selle naise kongi aken oli otse üle õue. Naine hakkas aknal tegema märke oma lapsele, kes oli meiega ühes ruumis. Märkidest oli raske aru saada. Algul tundus, et tegemist oli soovitusega ennast temaga koos üles puua, aga seejärel hakkas tunduma, et ta tahab hoopis, et talle midagi viidaks.