Läksin koos emaga bussi peale. Sõitjad olid peamiselt tüdrukud. Läksin nende vahelt läbi tagumisele istmele. Bussi keskel seisis Jürgen I. Ta tegi minu suunas vaenuliku märgi, nagu ema tähele pani. Pärast kõndisime mööda tänavat. Vastu tuli Krister, kes mulle samuti tere ei öelnud. Mida ema nüüd veel mõtlema pidi? Lossi mäest alla kõndisin emast eespool. Vastu tuli keegi, kes paistis olevat Erik. Ta mitte ainult ei jätnud teretamata, vaid tegi lisaks sellist nägu, nagu oleks ta pettunud, et me kohtusime. Ema läks kaubahalli küljes olevasse poodi. Läksin tema järel, aga kui ema seisis sappa, siis minul oli selline hoog sees, et ma ei suutnud liikumist lõpetada. Tegin poes ühe ringi ja seejärel hakkasin üksi kodu poole tormama. Kartsin, et ei saa pidama ka siis, kui valgusfooris põleb punane tuli. Nii läkski. Aga ma ei astunud autoteele, vaid möödusin valgusfoorist mööda kõnniteed, kuigi selles suunas ei pidanud ma minema. Pidurdamiseks haarasin kinni ühest vanemast naisest. Enne kui ma lõpuks seisma jäin, vedasin teda mõned sammud kaasa.
Mõtlesin, et kui viimati avaldasin raamatu ajalooteemalistest unenägudest kõigi ajalooperioodide kohta, siis järgmise raamatu avaldan ainult magistritöö-teemalistest unenägudest, pannes pealkirjaks "Itaalia fašism unenägudes". Seal avaldaksin uuesti need paaril viimasel aastal nähtud fašismiteemalised unenäod, mis juba ilmunud raamatus sees on. Aga lisaks paneksin sinna teemakohased magistrantuuri aegsed kaustikutesse kirjutatud unenäod, mida on rohkem, aga millise perioodi ma ilmunud raamatust välja jätsin. Ma ei paneks uude raamatusse mitte ainult Itaalia kohta käivaid unenägusid, vaid ka selle unenäo Hitleri kohta, kus karjuti Hitlerit nähes: "Päästja on lõpuks saabunud!" Sest natsism on ka fašismiga seotud. Koju oli toodud uus Ilmamaas välja antud "Kevade". See oli õhem kui ükski varasem "Kevade" trükk, sest oli õhemal paberil. Tahtsin selle kinkida Helenale. Helena ja Airi olid Pille toas. Aga enne kui ma raamatu sinna jõudsin viia, tuli mulle meelde, et ma seda ära kinkida ei saa, sest see on kodus ainuke eksemplar ja pole minu oma. Enne pean ma kirjastusest uue eksemplari tooma. Ja tekkis veel üks takistav asjaolu - raamat murdus pooleks. Õpetaja Mitt on selle kohta öelnud, et ühest raamatust saab kaks raamatut. Tahtsime vendade ja Helenaga pingpongi mängima hakata. Selleks sai panna minu toas oleva tavalise laua keskele mingi tõke võrguks. Hakkasime otsima pingpongi palli. Kõik, mis me leidsime, olid mõlkis. Lõpuks tuli mulle meelde vaadata sinna, kus ma kasutatavat palli seni hoidnud olen. Seal oligi korras pall. Aga kui ma seda vaatasin, hakkasin seda ka mõlkis olevana nägema. See oli ainult mu enda ettekujutus. Või muudab ettekujutus reaalsust ka teiste jaoks? Nii see vist siiski ei olnud, sest nad hakkasid selle palliga mängima.
Mul oli käes putukas. Panin selle naabermaja lillepeenra nurgas seisvale traati hoidvale puupulgale. Üks putukas oli seal juba varem, sest peenra omanikud tahtsid tema abil traati pingul hoida. Vaatasin, et lillevarrest, millele ma olin putuka pannud, purskab välja mitu veejuga. Ütlesin, et putukas muutis lille purskkaevuks. Siis taipasin, et asi on vist hoopis selles, et inimene on varre küljest õie ära lõiganud, nii et varre sisse kogunenud vesi nüüd sealt selle tõttu välja pääseb. Läksin edasi. Nägin Eesti parteide tekkimist. Jaan Tõnisson asutas ühe partei. Sel ajal oli ta veel noor. Iga teine aktiivsem eestlane asutas oma partei, nii et üheski parteis ei olnud kahte aktiivset tegelast. Öeldakse, et nii palju kui on eestlasi, nii palju on parteisid. Ühe partei asutaja tõi välja, keda on Aasia mõjutanud. Selle üle avaldati imestust, kes niiviisi ühte nimekirja sattusid - üks korralik eestlane ja natsid. Mina sain siiski aru, et tegelikult Aasia mõjude väljatooja ei esindanud ise Aasia parteid, vaid lihtsalt analüüsis reaalsust. Algasid esimese Eesti parlamendi valimised. Seda ei valinud veel rahvas, vaid väike rühm inimesi. Tõnisson oli mures, et äkki teda ei valita. Selline muretsemine tuli tema noorusest. Kandidaadid pidid minema ühte trepikotta ja seisma seal nelinurksetes gruppides. Rahvas oli alles harimatu ja mõnedel oli nelinurga olemuse kohta vale ettekujutus. Tõnisson õpetas neile, mis asi nelinurk tegelikult on. Aasia mõjude analüüsija partei ja Tõnissoni partei olid nüüd vist ühinenud. Aasia mõjude uurija pidas kõnet. Ta rääkis väga intensiivse häälega, nagu näitlejatel kombeks on. Seda tehakse selleks, et saalis etendusest paremini aru saadaks. Ainult et mina ei olnud teatrisaalis, vaid siinsamas akna taga. Siis olin ühes teises majas. Mõtlesin ühele Helina unenäoüleskirjutusele, et milline unenägu selle taga täpselt oli.
pühapäev, märts 02, 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar