Koolist koju uisutades

Kahe riigi vahel toimus sõda. Olime keldrivarjendis kahe sõdiva poole vahel. Arvati, et keldri keskele ei saa pomm kukkuda. Vastati, et saab küll. Mind taheti karistada ühe raamatu omamise eest. Rebisin raamatust kõige salajasema koha välja ja sõin ära. Ülejäänud raamatu rebisin ka katki ja viskasin tükid aknast alla.

Oudekki oli läinud Hiinat valitsema. Nähtavasti sellepärast, et hiinlased ise olid temast vähem haritud. Kui mina olin näinud unes, et olen Hiina kommunistliku partei peasekretär, siis Oudekkist oli saanud päriselt Hiina valitseja. Ta püüdis sealset kriisi lahendada hiinlaste lusikatäis haaval toitmise teel. Ema ütles, et varsti seal toidu hind langeb. Mina vaidlesin vastu, et see just tõuseb. Arutasin emaga mõnede sõnade kirjapildi üle. Arvasin algul, et ühed sõnad on samasugused teiste sõnadega, aga siis tuli välja, et osad tähed on erinevad. Ema ütles, et tema on neis asjades kogenum. Vaidlesin vastu, et kui mina natuke järele mõtlen, jõuan samadele järeldustele kui ema. Küsisin talt ühte asja ja hoopis tema ei mäletanud vastust.

Oli matemaatika tund. Õpetaja Holts kirjutas tahvlile ülesande. Kui teised juba lahendasid, otsisin mina alles ranitsast vihikut - nagu tavaliselt. Ülesandes olid kahed sulud liidetavatega. Nägin ära, et esimeste sulgude ette saab tuua iksi. Teiste sulgude ette tahtsin samuti tuua iksi ning siis iksid taandada, aga siis nägin, et teist iksi välja tuua ei saa, sest ühes liidetavas seda ei esine. Järgmiseks proovisin sulgude ette tuua kolme, aga üks liidetav ei jagunud ka kolmega. Oleks võinud veel proovida tuua osade liidetavate kohta üks ja teiste kohta teine arv sulgude ette, aga see oleks ilmselt olnud vale lahendus. Kui matemaatikaeksamil on palju mõtlemisaega, võib proovida mitmeid erinevaid sellelaadseid võtteid ja siis küsida õpetajalt, kas need õiged on. Õpetaja rääkis, et üks õpilane oli lahendanud valesti ja toonud välja võrrandi vastuse, tegelikult pidi võrrandit teisendama. Mõtlesin, et on veel võimalusi, mida sellega teha, näiteks leida iksi väärtus.

Kliima oli muutunud nii soojaks, et enamus talve oli maas jää. Nii võis kergesti kukkuda. Aga see andis võimaluse minna koolist koju uisutades. Nii ma tegingi. Suusatades ja uisutades liigub vist sellepärast kiiremini kui kõndides, et samm on pikem. Kunagi öeldi, et ma uisutan enda kohta päris hästi, kui nähti, et ma ümber ei kuku. Nüüd oli mittekukkumine juba loomulik. Võisin isegi paigal seista, ilma et ma kukuks. Aga siiski oleks olnud ebamugav koolimajas päev läbi uiskudega olla. Vahepeal tuli panna jalga teised jalanõud. Läksin ühte majja pimedasse saali. Saal oli rahvast täis. Seal toimus üritus, kus räägiti minust. Üritus sai just läbi.