Postitõld

Sain ümbrikuga kirja. Olin sellist kirja juba kuuendas klassis näinud. Nüüd oli see natuke pikemana uuesti kirjutatud. Varasema kirja tundmise põhjal järeldasin, et uue kirja kirjutas Krister. Et see oli naljakiri, siis tekkis mul kahtlus, et kõik Helina saadetud kirjad on samuti naljakirjad. Avastasin, et Helinale paberkirjade saatmise vaheajad on veninud kahe kuu pikkuseks, kuigi mul oli olnud plaanis kirjutada ühekuuliste vaheaegadega. Lugesin kirja särgiriide pealt. Ühel hetkel ei olnud särgil tähti enam näha. Varsti tulid tähed tagasi, aga kirja sisu oli nüüd teine. Selle põhjal võis järeldada, et näen und. Magasin oma voodis. Hüüdsin midagi läbi une. Teises voodis olid Henn ja Toomas. Henn kommenteeris, et kui magada kaheksa tundi, siis hakkab läbi une rääkima, aga kes magab kümme tundi, see ei räägi. Liigutasin tahtest sõltumatult jalgu. Seega olin tegelikult kuutõbine, kuigi kõndisin ühe koha peal paigal ja lamavas asendis.

Ma ei julgenud lõuna-aafriklastega rääkides neegrite kohta ühtegi sõna kasutada. Mõtlesin, et küsin kõigepealt neilt endalt, kuidas nad tumeda nahaga inimesi nimetavad. Aga ma ei julgenud kasutada ka sõnu "tumeda nahaga", sest äkki nad peavad seda ka solvavaks. Seepärast tuli küsida, kuidas nad nimetavad neid inimesi, kes ei ole valged. Hakkasin ühes suunas kõndima, aga võimu esindaja teatas, et sellesse ilmakaarde minek on keelatud. Ta näitas mulle, kuhu ma pean sisse ronima. Läksin sinna. See oli postitõld. Seal oli hulk inimesi. Meil oli kitsas ja ei olnud midagi süia. Sõidu ajal saime tõllast välja visata kirju selle kohta, kui raske meil on. Sõit Ameerika valgete maa läänepiirile kestis mitu päeva. Võimud tegid järelduse, et postitõldadest ei piisa, neisse ei mahu palju korraga sisse, on vaja ehitada raudteid. Kohas, kuhu meid oli toodud, olid juba mõned valgete majad. Aga majadest läänepool jälgisid valgeid paljavõitu indiaani mehed. Indiaanlased tantsisid. Nad olid valgetest tugevamad. Kui aeg edasi oli läinud, oli maju juurde ehitatud. Nägin metsa all istumas jälle indiaani mehi, kes vaatasid kõik ühes suunas. Teadisn varasema kogemuse põhjal, et nad vaatavad sinna, kus nad kedagi näevad. Seetõttu vaatasin, kuhu nad vaatavad. Selgus, et seal oli pärani uksega saun, kus olid sees indiaani naised. Indiaani naised olid sama paljad nagu indiaani mehed.

Kaks venda tahtsid ühest august vett võtta. Ütlesin neile, et nad sealt ei võtaks, sest seal on solgivesi. Selle peale tahtsid nad võtta teisest august, kus oli lumesulamisvesi. Selle mõtte kiitsin ma heaks, sest lumesulamisvesi pidavat väga puhas olema. Iseasi, et atmosfäär on reostatud. Kaks noort meie hulgast tõid koju enda hauakivid, mille nad olid varakult valmis tellinud. Kahtlesin, kas see oli õige tegu, sest pikk elu ootas veel ees ja selle aja jooksul võisid hauakivid kriimustada saada. Ann küsis, kas ta toob mulle selle ära, mis ma tellisin. Vastasin, et eks ta siis toogu. Aga hetke pärast küsisin, et mida ma siis tellisin. Ann ütles, et vahvleid. Vahvleid ma igatahes ei tahtnud. Ann ütles, et aga need on välismaa omad. Mina eelistasin Eesti kaupa.