Rongiülesanne ja rong

Henn ja Toomas otsisid füüsikaülesannete raamatut. Kui see leiti, pandi see samasse riiulisse matemaatikaülesannete raamatuga. Ma tahtsin ka neist vahel lahendada. Ema ütles Toomale, et ta ärgu arvaku, et kui raamatud on pandud tema voodi juurde riiulisse, siis need ongi tema omad. Võibolla ta kunagi saab need endale, aga praegu need ei ole tema omad. Üks ülesanne oli selline, et tuli vastata, millisel juhul on vaja kolme vaguni jaoks kõiki kolme vedurit. Vastasin, et siis kui iga vagun sõidab erinevas suunas. Henn ja Toomas ei saanud sellest aru. Ma tõin näiteks, et kui vagunid hakkavad sõitma Tapalt - üks Tartu, üks Tallinna ja üks Narva suunas. Nüüd ütlesid Henn ja Toomas aa. Mõtlesin edasi, et kas saab ikka öelda, et Tapal on ainult kolm vedurit. Aga jõudsin järeldusele, et sellise variandiga tuleb arvestada, sest koostatakse hädaolukorra plaane kõigi ressursside järjekorras kasutuselevõtmiseks kuni viimaseni välja. Sõitsime rongis koos Hennu, Tooma ja kahe võõra poisiga. Võtsime vaguni otsas enda alla kolm pingivahet. Henn rääkis võõrastele poistele midagi oma ülikoolis õppimise raskustest. Mina ütlesin neile poistele, et nad Hennu ei usuks, sest ta saab ülikoolis kogu aeg stipendiumi. Poisid küsisid, kas mina ka saan. Vastasin, et mul on ülikool juba lõpetatud. Nad küsisid, mis erialal. Vastasin, et üks kord lõpetasin ülikooli, teine kord magistrantuuri. Nad küsisid, mis asi ei olnud aastal 1985 veel halval tasemel. Ütlesin, et ma mõtlen. Kui välja olin mõelnud, siis vastasin, et Reagan ei olnud veel haige. Poisid tegid arusaamatut nägu. Küsisin, kas nad ei tea, kes oli Reagan. Nad ütlesid, et ei tea. Nad olid nii noored. Seletasin, et see oli Ameerika president. Meie juurde tuli istuma üks võõras vanem naine. Oli oodata, et varsti ta teeb märkuse, et me vaiksemad oleksime. Vaatasin aknast välja. Vastu tuli teine rong. Ütlesin, et me põrkame kokku. Ütlesin seda üsna rahuliku häälega. Seejärel pidin ennast parandama, et ei põrka, sest märkasin, et siin oli siiski kaks paari rööpaid. Üks vendadest oli jätnud oma mobiiltelefoni rongi. Tahtsin talle sellega helistada. Kaks pehmest materjalist nuppu tulid küljest. Ühe panin külge tagasi, teine kukkus eemale põrandale. Klaus tahtis seda üles korjata, aga ei näinud, kus see on. Mina nägin, korjasin üles ja panin külge. Seejärel helistasin Tõnule. Tõnu ütles kellelegi, et me jõuame Tartu jaama 11 minuti pärast. Vaidlesin vastu, et me jõuame varem, praegu me sõidame juba üle Tartusse sisse viiva silla. Silla alla oli visatud ühe ärimehe auto. Ema oli näinud pealt, kuidas see auto Peedust lõunapool varastati. Samad kurjategijad olid käinud sees ka meie suvilas. Nad ähvardasid esitada politseile kaebuse, et me selles suvilas elame. Seda tahtsid nad teha selleks, et meid auto omanikuga tülli ajada.