Maskeeritud haakristid

Juhtisin tähelepanu sellele, et vana korteri lähedal on kahe maja vahelisse müüri laotud haakristide haagid. Ema polnud seda märganud. Ütlesin, et meie vana maja müüris on teistsugune muster. Edasi kõndides nägin, et kogu selle piirkonna arhitektuur põhineb haakristi motiivil. Selle kasutamisest on kirjutatud. Haakristiks loetakse isegi seda, millel on nelja haru asemel kolm. Kesklinnas tuli meie juurde Klaus. Ta kandis ette luuletust sellest, et tal on lauba ümber padrunivöö, ta tegeleb salaküttimisega ja ta on pidanud duelli, kus kuul tema näo ühelt küljelt sisse läks ja teiselt küljelt välja tuli, nii et ta pihtasaamist märkas alles pikali heites. Luuleread olid väga hoogsad. Ühel hetkel Klaus nende ettekandmise katkestas. Ütlesin, et nüüd said tal mõtted otsa. Edasi minnes tuli mulle pähe mõte amputeerida mustlasetüdruku käsi. Sain enda peale selle sundmõtte pärast vihaseks. Aga võis juhtuda, et vihahoo tagajärjel jääb tüdruk just käest ilma. Kõndisin koos ühe tüdrukuga mööda tänavaid, kuigi me ei olnud väga lähedalt seotud. Teisel korral võisin kellegi teisega koos kõndida.

Raadios räägiti, et Venemaa püiab selleks toiduhindu Eesti omadest madalamal hoida, et Eesti vastupanuvõimet nõrgestada. Kõlas laul, et venelased söövad koeraliha ja toidu hind Venemaal on tõusnud. Rääkisin teistele, mida ma kuulsin. Teises majas sain teada, et ühele mehele anti ülesandeks aasta kirjandusülevaate koostamine. Nurga tagant kuulsin, kuidas teine mees teda halvustas, et tema pole õige ülevaate koostaja. Üks etteheide oli, et ülesande saanu suhtub minu teostesse liiga positiivselt. Mulle tulevat hoopis mõni must töö selgeks õpetada. Üks neist, kes minuga ühes ruumis olid, seda juttu ei kuulnud, teine kuulis. Läksin kritiseerijat karistama. Panin ta oma autosse. Enne kui ma sõitma hakkasin, piirasid pätid auto ümber. Andsin kritiseerija pättide kätte. Niiviisi ma ise pääsesin, aga kritiseerija tapeti arvatavasti ära. Mõtlesin, et ma ei lähe koju, vaid peidan ennast tuttavate poole.