Õhus rippuv saar

Madagaskar oli õhus rippuv saar, mis veepinda ei puudutanud. Aga globaalse soojenemise tagajärjel ähvardas veetase tõusta saareni. Madagaskari elanikud lasid ise saare madalamale, et soojenemise süüdlased märjaks saaks. Vanarahvas oli teadmisi põlvest põlve edasi andnud, mistõttu teati, et saar laskub madalamale iga 2000 aasta tagant. Leidus üks naispoliitik, kes hakkas rahumeelselt Madagaskari asja ajama.

Lugesin mõttes ette paar kõige paremat luulekogu "Kolm seisust" luuletust. Esikohale paigutatud luuletus kõige paremate hulka ei kuulunud. "Kolmes seisuses" olid teistsuguse stiiliga luuletused kui varem ilmunud "Uneriigis". Aga enne raamatu väljaandmist olin mõned "Kolme seisuse" luuletused parandanud siiski "Uneriigi" stiilile. Läksin isa tuppa, kus Klaus võttis riiulist venekeelse bulgaaria luule antoloogia. Vaatasin, et mul on käes sama raamatu teine eksemplar, mille olin oma toast kaasa võtnud. Need võisidki erinevates tubades olla. Varsti pani Klaus raamatu riiulisse tagasi, öeldes, et siin on kehvad raamatud. Mina puutusin midagi teisest riiulist. Kui ma sealt nurgast välja pugema hakkasin, läksid mõned virnad ümber. Kui hakkasin neid püsti tagasi tõstma, läksid veel mõned virnad ümber. Isa ütles, et ta paneb ise kõik korda. Seda ütles ta sõbraliku häälega. Vanasti ta oleks minu peale kurjaks saanud. Ta õpetas, et ma oleksin nurka minnes pidanud enne virnad teelt eest tõstma. Selle peale ma ise ei olnud tulnud. Füüsikas oli kasutusel üks konstant, millest ma tuletasin valemit teisendades teise konstandi. Arvasin, et need on sisuliselt siiski üks ja sama, kuni isa andis mulle kirjalikult ülesande leida erinevus nende konstantide rakendamise võimalustes. Varsti hakkas siiski tunduma, et seda ülesannet pole praegu isa kirjutanud, vaid see on aastakümnetetagune õppeülesanne. Olin kunagi füüsika sisseastumiseksamiks füüsika selgeks õppinud. Läksin ka praegu eksamiruumi. See oli raamatukogu lugemissaalis. Üks poiss põletas seal mingit pulka, et ruumi suitsu lasta. Võtsin talt selle pulga ära, öeldes, et raamatukogus ei tohi tuld teha. Üks raamatukogu töötaja astus poisi kaitseks välja. Aga mina ütlesin, et poisi tegevus on sisuliselt sama kui suitsetamine, mis on raamatukogus keelatud. Tule kustutamiseks valasin pulgale vett peale.

Kirjutasin uudise, et uues "Keele ja Kirjanduse" numbris ilmus minu kirjutatud arvustus. Kirjutasin uudist kolm korda, sest kirjutusvahend vajutas küll paberisse vao, aga ei jätnud hästi värvi külge. Vaatasin kirju oma mail.ee postkastist. Sinna tulid samad kirjad, mis gmaili postkasti, aga erinevus oli selles, et mail.ee all olid kirjad saabumise järjekorras, aga gmailis teemade kaupa. Mulle meeldis vaadata kirju esmalt mail.ee alt ja siis uuesti gmaili alt. Võis ennustada, et tulevikus on mail.ee all kirjad samuti teemade kaupa. Mulle poleks see meeldinud. Nägin, et on tulnud mitu kommentaari viimasele blogisissekandele. Sissekanne rääkis sellest "Keele ja Kirjanduse" arvustusest. Enne kommentaaride lugemist oletasin, et need kõnelevad sellest, et uues numbris minu arvustust siiski ei ole. Olin sissekande kirjutanud nimelt varem kui uus number meile koju jõudis. Aga kommentaaris oli juttu hoopis enda naerualuseks tegemisest. Sellega taheti vist öelda, et arvustus on tegelikult kehv. Mulle ta endale ka kõige parem ei tundunud, aga lootsin, et ta siiski kõlbab, muidu poleks teda avaldatud. Läksin keset ruumi olevast nagist oma riideid võtma. Selleks pidin trügima paksu rahvamassi sisse. Kui riided käes olid, aga seisin veel nagi juures, oli rahvamass minu ümbert kadunud. Läksime ühe ukse taha seisma. Räägiti, et ühel Paide tänaval asub kirik. Klaus oli selle üle väga imestunud, sest tema polnud seal kirikut märganud. Selgitati, et see on vanausuliste kirik. Vanausulisi on vähe, seepärast on ka nende kirik väike. Üks vanausuline naine tahtis oma mehest lahku minna. Teda hoiatati, et kumb on tähtsam, kas mehest lahti saada või jätta põrgusse minemata. Selle peale olevat see naine öelnud vene keeles, et elu tahab elamist. Läksime saali rõdule. Mõtlesin, kas istuda päris pingirea otsa, aga istusin siiski kolmandale istmele. Pille, isa ja isaga koos olev mees istusid natuke veel keskkoha poole, nii et meie vahele jäi vabu istmeid. Kui rahvast juurde oleks tulnud, oleksime saanud nihkuda üksteisele lähemale. Hakkasin kartma rõdult kellelegi pähe kukkumist, sest rõdul ei olnud piiret ees. Lasin korraks jalad üle rõdu ääre rippu, aga kuna see varjas all istuja vaadet, siis tõstsin jalad rõdu servale tagasi. Lahkusin saalist lavaukse kaudu. Nägin saali suundumas automaadiga sõdurit. Tal oli ilmselt kavas veresaun korraldada. Ta sai hoida ühte joont tule all, nii et ma ei saa rõduukse kaudu välja põgeneda. Aga ilmselt tahtis ta inimesi maha lasta siiski saali erinevatest punktidest, nii et tal polnud aega pidevat tuletõket luua. Oleksin võinud teiste inimeste päästmiseks saali tagasi minna ja tulistajale selja tagant haamriga pähe lüia. See oleks küll andnud teistele inimestele rohkem aega põgenemiseks, aga ise oleksin surma saanud, sest kurjategija oleks ringi pööranud ja kõigepealt mind maha lasknud. Jalutasime sellest majast minema koos lipsudega meestega, nende hulgas Tulviste ja Küütsiga. Tulviste rääkis, et varasematel aegadel tänavatel nii palju ei lobisetud, ei hakatud rääkima teise sotsiaalsesse gruppi kuuluvate inimestega. Küüts vastas, et nemad Tulvistega ei räägi näiteks muusika põhistruktuurist. Istusime pargipinkidele. Räägiti, et võib tunduda, et laste peo organiseerimine on kerge, aga tegelikult tulevad lapsed kokku ja ei oska midagi tegema hakata. Mõtlesin, et mina lapsena oskasin vist küll igasuguseid mänge organiseerida. Räägiti, et keskmine laps sooritab aastas kümme kuritegu. Toodi näiteks üks, kes sooritas kakskümmend. Kinnitasin, et minu käest laenas see mees 400 krooni ja ei toonud tagasi. Teised naersid.