Raamatukogutöötaja naeris

Olime neljakesi ühes toas ja läksime magama. Tõnu ja Klaus olid juba oma voodites pikali. Helina otsustas magada laua peal. Mina suundusin viimasesse vabasse voodisse. Klaus tegi ettepaneku, et tema ja Tõnu lähevad teise tuppa, sest teistes tubades kedagi ei ole ja neljakesi ühes toas magades läheb õhk halvaks. Helina tellis lugemissaali teemade kaupa hulga raamatuid. Iga tunni aja tagant ööpäeva jooksul hüüdis raamatute kätteandja kahe teema nimed, et raamatutele järgi mindaks. Teemad olid sellised nagu "imed" ja "väiksed imekerad". Mõne teema nimetamine ajas raamatukogutöötajat naerma.

Sõitsin bussis. Minust kaks kohta eespool istus Jürgen I. Tema kõrvale istus võõras mees, kes püüdis talt mappi ära varastada. Jürgen märkas seda ja ütles mehele, et ta võib mapist kõik võtta, mida ta tahab. Mees küsis kõheldes, kas ta võib terve mapi võtta. Jürgen vastas, et võib küll. Üks perekond majutas külalised tavaliselt enda kodu lähedal olevasse hotelli. Vaatasin selle ruume. Ruumimuljed erineva nurga alt vaadates ei tahtnud klappida. Seal oli pank. Kui kätte jõudis minu järjekord, siis selgus, et ma ei pea minema mõnda eesruumi kabiinidest, vaid isoleeritumasse tagaruumi. See tuli sellest, et minul oli tegemist suurema summaga. Andsin pangatöötaja kätte paartuhat krooni. Ta ütles, et kui ma annan talle veel 10 krooni, siis tõstetakse minu tulu 25 protsendile. Andsin küsitud raha. Ta vaatas, et mulle pole veel passi märgitud, et ma olen invaliid. Ta läks korraks ära. Ruumi tuli mitu uut klienti. See tuli sellest, et olin oma järjekorranumbri vahele jätnud ja sisenenud ruumi järgmise numbri ajal. Saatsin need inimesed välja. Kui pangatöötaja tagasi tuli, ei täitnud ta lubadust, sest me ei olnud lepingut alla kirjutanud.