pühapäev, märts 16, 2008

Puuviljamahl

Laua peal olid mammutid ja ühed teised loomad. Mammutid lõid teistele loomadele kihvad sisse ja sõid nad ära. Mammutid lõid kihvad sisse ka laual olevatele puuviljadele. Puuviljad koosnesid kõvast koorest ja vedelikust. Pärast koore purustamist hakkas vedelik välja voolama. See oleks tulnud kõik kokku koguda, aga mina ei osanud. Suur osa vedelikust voolas põrandale. Põrandale voolanut ei hakka enam keegi tarvitama. Aga panin kapi serva alla klaasi, nii et osa vedelikku läks klaasi. Päästa õnnestus kolm klaasitäit mahla.

Krister küsis esikus, kummast Katist me räägime. Vastasin, et meie klassis on kolm Katit. Krister ütles, et siis ta helistab hoopis Kati P-le ja kutsub ta siia, et ma talle mõne foto annaks. Vastasin, et mul on igat fotot ainult üks. Liikusin erilisel moel edasi-tagasi, kas lendasin või komberdasin kiiresti. Lõpuks läksin ma sama liikumisviisiga oma tuppa vajalikke asju tegema. Isa naeris selle peale. Oma toast läksin edasi väiksesse kööki arvuti taha. Arvuti seest tõusis suitsu. Tõnu ütles, et seda arvutit ei saa enam päästa. Kaebasin, et mul on terve raamatu käsikiri selles arvutis. Ma ei tahtnud juba jälle uut arvutit ostma hakata.

Üks mees pakkus mulle 25 krooni. Ma ei võtnud vastu, öeldes, et mul on palju raha. Selle peale küsis mees mult ise 50 krooni. See oligi vist kohe tema kavatsus olnud. Hakkasin andma, aga siis tuli mulle meelde, et see kuupäev on juba möödas, mil talle tema varasema jutu järgi pidi makstama, seetõttu ma ei andnud.

Tõusin hommikul üles, et kooli minna, aga uni ei läinud üle. Läksin vannituppa, lootes seal lõplikult ärgata. Kuigi panin vannitoa tule põlema, nägin ruumi üsna pimedana. Kui peeglisse vaatasin, oli minu nägu siiski ähmaselt näha. Mõtlesin, et kui ma kooli jõudes ka ärganud ei ole ja mind küsitakse, siis ütlen, et ei saa vastata, sest olen haige. Esimene tund pidi olema keemia. Kuigi ma keemiast midagi ei teadnud, ei pidanud ma lõppenud veerandi hinde pärast enam muretsema, sest mõningateks kontrolltöödeks olin väikse osa selgeks õppinud ja tööde eest neljad saanud, nii et veerandi hindeks sain samuti nelja. Tulin vannitoast välja, sest ema koristas koridori. Protesteerisin, et kui ta seal koristab, siis ei saa ma ennast külma veega pesema hakata ja siis ma ei ärkagi. Ema rääkis, et üks asi on mehelik ja teine asi inimlik. Protesteerisin ka selle vastu, et mis ta nii imelikke sõnu vastandab. Ema vastas, et ta teadis, et kui ta neid sõnu kasutab, saavutab ta eesmärgi. Küünistasime üksteist. Leidsin ennast seejärel uuesti voodist. Seega oli kõik unenägu. Ronisin vaevaliselt uuesti voodist välja, lootes niiviisi ärgata. Märkasin, et mul on jalakanna välisküljed katki. Ütlesin, et see haigus mul siis ongi. Ühes voodis oli Tõnu ja ühes Henn. Läksin vastu enda ja Tõnu voodi vahel olevat raamaturiiulit. See hakkas kõikuma, aga ümber ei läinud. Seevastu läks ümber Hennu voodi ja akna vahel olev riiul. Üks meist laulis: "Hoila-hoila hoo, hoila hoo." Tõnu ja veel mõned inimesed olid kõrvaltoas. Vaatasin üle ukse sinna ja lõin muusika järgi peaga takti. Tõnu naeris.

0 vastukaja: