Kõige tähtsam, et oli hommik

Lugesin Oudekki blogist, et sõna "pipar" saab käänata ka "pipri". Läksin suurde tuppa, kus ühe laua taga istus Toomas ja teise taga ema. Rääkisin emale, et selgub, et ajakirja nimi "Pikri" on kahetähenduslik - see ei tule mitte ainult sõnast "pikker", vaid ka sõnast "pipar". Ema vastas, et see on tõesti nii. Ta surus mind liiga tugevalt seina suunas, nii et ma läksin vastu klaverit ja klaver vajus minu suunas ümber. Lasin sellel pikali vajuda nii, et pauku ei tulnud. Siis paistis, et ümber ei läinud mitte klaver, vaid klaveri ees seisnud vanaaegne raadio. Klaveri peal olevatest vaasidest ei olnud vesi välja voolanud, järelikult oli klaver kogu aeg püsti olnud. Aga raadio peal oli olnud samuti vett ja Tooma riided. Nüüd olid need riided märjad. Toomas ütles nuttes, et see on vist selle eest, et ta kavatses täna mehele minna. Sellega ta mõtles seda, et pidi täna abielluma, aga enne naisega kokku saamist pidi ühe mehe juurest läbi minema. Toomas ütles nuttes, et nüüd ta ei saa osadesse kohtadesse minna, kuhu tal täna plaanis minna oli. Mina istusin seda kuulates maas ja pooleldi magasin. Tundsin, et Toomas lööb mind rihmaga. Ütlesin, et ma ei pea tema käitumist õigeks. Toomas läks oma tuppa ja mina oma tuppa. Heitsin voodisse magama. Kui ma ärkasin, oli vist juba järgmine päev. Aga kõige tähtsam polnud see, mis päev oli, vaid see, et oli hommik.