Liigutuste limiit

Ärgates kuulsin, et olen algaval maleturniiril, sest kohtunike laua juures arutati, kas eriauhind tuleks anda parimale vanale veteranile või parimale pensionärile. Erinevus oli selles, et ma polnud vana, aga olin pensionär. Tegin silmad lahti. Küsisin: "Kus ma olen? Mis linnas ma olen? Kuidas ma siia sain?" Hakkasin ringi kõndima ja saalis viibivaid inimesi kõditama. Vanemad naised kõditamise peale ei naernud, nooremad naersid. Üks eriti noor naine ei naernud, aga naeratas.

Kui maailmasõda lõppes, ei olnud Stalin veel julmaks muutunud. Sel ajal käisid Venemaal lääneliitlaste esindajad ja neile jäi Stalinist hea mulje. Natuke hiljem alustas Stalin massirepressioonidega. See tuli sellest, et tal oli olnud sõja ajal vaenlane ja tal tekkis vajadus vaenlase järele, keda ta hakkas otsima oma kodanike hulgast. Vanaema rääkis mulle, et ma võin saada koolis õpetaja koha, kui keegi pensionile läheb. Ta tõi näiteks ühe õpetaja, kes pensionile minnes andis oma töökoha nooremale sugulasele. Vanaema ei saanud aru, et ma ei taha õpetajana töötada.

Tutvusin ühe arvutimänguga. Selles tuli klotsidest maja kokku panna. Arvuti näitas statistikat, mitu klotsi on paika pandud ja mitu liigutust selleks on kulunud. Enne kui ma kõik klotisd paika panna jõudsin, sai liigutuste limiit otsa. Klaus mängis seda mängu teisiti. Ta ei ehitanud maja üldse paksusesse, vaid ainult kõrgusesse. Nii sai ta maja enne liigutuste limiidi lõppemist valmis, sest selleks oli arvuti arvates vaja jõuda ainult kindla kõrgusepiirini. Henn proovis mängida mängu sama moodi nagu Klaus. Aga kõige viimast klotsi ta ei saanud enam paika panna, sest rohkem ühtegi klotsi ülevalt ei langenud. Henn ütles, et ta lootis, et Jumal saadab talle veel ühe klotsi. Vastasin, et süüdi on Jumal, mitte Henn.

Pille kartis, et talt võetakse korter ära. Hirm tekkis sellest, et ühes "Sirbis" ilmunud artiklis küsiti, kas Pille on ühe mehe tütar. Selle mehe käest oli Pille oma korteri ostnud, aga seadus ei luba kortereid oma lastele anda. See mees oli müünud kortereid paljudele inimestele. Pille jaoks oli ta tegelikult klassiõe isa. Artikli autori oli viinud eksiteele see, et selle mehe nimi oli kõlalt meie isa nime sarnane, kuigi mitte täpselt sama. Pille kartis, et kuigi tegelikult on kõik seaduslik, võidakse korter nüüd ikkagi ära võtta. Siis ta oleks vanasse kodusse tagasi tulnud. Paistis, et tagasi tulema on sunnitud ka kõik vennad, kes on oma korterid ostnud. Siis oleks kaotsi läinud mööbel, mis uutesse korteritesse on muretsetud, sest siia see ei mahuks. Pille ja vennad arvasid, et vana kodu on alati olemas, kuhu vajadusel tagasi saab kolida. Aga mina küsisin neilt, et miks nad nii arvavad, meilt kõigilt võidakse kodu ära võtta. Henn oli parajasti ajateenija. Ta oli toonud koju kaasa oma püssi. See oli võetud osadeks. Mõtlesin, et seda tegin vist mina. Hakkasin plastmassist püssi kokku tagasi panema. Püssi sisse käis kaks varrast. Isa hüiatas, et ma panen valesti, vardad peavad toru erinevates pooltes olema. Muidu oleks vist kuul tulnud välja püssi valest otsast. Selgus veel, et praegu ei tohigi püssi kokku panna, vaid selle osad peavad kuivama.