Foto aastapäevaks

Henn ja Tõnu ütlesid, et mul tuleb aastapäev, ma võiks neid sel puhul pildistada. Mul lähenes listi aastapäev, võibolla nad arvasid, et midagi muud. Tegin siiski foto ära. Mõtlesin, et selle fotoga võiks teha blogi ajaloorubriigis aastapäevasissekande, aga sel päeval tuleb blogisse rohkem inimesi ja siis nad vaatavad kohe esimese asjana, et ma kirjutan teemast mööda, see foto ja selle kommentaarid ei ole ajalugu. Esialgu ma pildistamise tulemust ei vaadanud, aga kui vaatasin, siis olid Henn ja Tõnu pildil liiga udused. Võibolla oleks tulnud uuesti pildistada. Aga vaatasin, et seda ei ole vaja siiski teha, sest pildil on rohkem inimesi, on näha inimeste paiknemist ja kõik näod udused ei ole. Õpetaja Suuman kiitis, et Henn on tubli valitsuse liige. Leidsin seose, et kui Kama oli minister, siis Suuman teda üldse ei kiitnud, vaid laitis.

Õunaaeg ja lõunaaeg

Iga maalkäimisega on maha kukkunud õunade kogus kasvanud. Kahel eelmisel korral korjasin õunu lõunasöögini, täna pärast lõunasööki veel jätkasin. Eelmine kord sorteerisin õunu pärast korjamist, sel korral võtsin kohe kaks ämbrit, ühte korjasin paremaid ja teise vähem kõlblikke õunu. Mõlemat ämbrit tuli korduvalt tühjendada. Ülemisel pildil on need õunad, mis jäid ära viskamata. Alumisel pildil on kõrge taim, mille nime ma pildistamise ajal ei teadnud, aga kodus oletati, et tokkroos.

Täna poes mõtlesin, et ostaks kaasa mingi asja, mida eelmistel kordadel ei ostnud. Valisin selleks pudingi. Aga maal kotti avades selgus, et varasemast kotti jäänud Saaremaa vee pudeli kael oli pudingitopsi kaane purustanud ja pudingit oli kilekotti voolanud. Kilekotist mujale ranitsasse polnud seda läinud, kuigi kilekott oli vana ja auklik. Muu toit oli korras.

Ungarikeelne sõnamäng

Lühivideos aadressil https://www.youtube.com/shorts/JPfwtGxVZQ0 , mille üks esimesi vaatajaid ma olin, esineb sõnamäng. Peking on Hiina pealinn, aga 'pék' tähendab ungari keeles 'pagar' ja 'ing' tähendab 'särk' või 'pendeldama'. Sõnaga 'pék' riimuv 'kék' tähendab 'sinine'. Video esimene lause on ungari ja teine inglise keeles, lausete kogutähendus on: "Peking, sinine särk, roheline särk. Ma olen Hiinast." 

/TÄIENDUS: Eesti keeles oleks kõlalt sarnane lause: "Peking, leping, doping."/

Maleprogrammi käivitamine

Lugesin ühest ilukirjanduslikust raamatust, et nägin ühes ruumis ühte võõrast naist, olin nõus temaga tuttavaks saama ja enne seda olin kirjutanud Helinale, et me võiks harvem kokku saada. Mõtlesin, miks ma raamatusse sellist jama olen kirjutanud, Helina on alati kõige tähtsam olnud.

*

Ema ei osanud hästi malet mängida, aga soovitasin, et arvutiprogrammi algaja tasemega võiks ta mängida. Algaja tase on natuke tugevam kui juhuslikud käigud. Tahtsin soovitatud taset käivitada, aga ei saanud enam aru, milline on algaja tase. Otsustasin, et võtan järjekorra numbri järgi, et käivitan tugevuselt teise taseme. Olin lootnud, et see käib kiiresti, aga enne kui sai malet mängima hakata, käivitus siiski avavideo. Märkasin, et olen emaga rääkinud ajal, kui tal käib telefonikõne. Jäin vait, aga olin telefonile nii lähedal, et minu hingamine võis ikkagi ära kosta.

*

Ütlesin, et tegin kaussi toiduainetest kompositsiooni. Küsisin, kas kausi peale maalitud lilled on ka kompositsiooni osa. Hakkasin võtma nagu varasematelgi kordadel toidu avamiseks haamrit ja tange, aga sel korral valisin välja suuremad kui eelmistel. Aga ema ütles, et kaussi ei olegi vaja teise tuppa viia, las see jääb siia.

Inimesi võitsin

Täna võitsin Vint.ee-s mõlemad välkmalepartiid. Esimeses mängus olid mul valged, ettureid oli rohkem minul, aga vastane ründas. Viimasel käigul kaotas ta veel materjali ja järgmisel hetkel ületas mõtlemisaja. Kuna ta kordusmängu ei soovinud, logisin vahepeal välja ning käisin nõusid pesemas. Tagasi pöördudes mängisin teise partii teise vastasega mustade nuppudega. Vastane pani avangus viguri ette ja alistus. Lõpetades oli minu reiting 1990, mis on minu maletrenni mineku aastaarv.

Kunstiajalugu ja inglise keel

Vaatasin, et maja seina äärest on võlukäik kinni aetud. Alles hiljuti olin ma seal istumas käinud.

*

Lugesin kunstiajaloo raamatut ja saatsin jupikaupa lugemistulemusi listi. Listilugejad võisid vaadata, et küll ma töötan põhjalikult. Raamatu alguses kirjutati vanemast kunstiajaloost pealiskaudselt, aga kui natuke uuemasse aega jõuti, oli ühe kunstniku loomingu kohta palju pilditahvleid. Ma ei teadnud, kas tagapool tuleb selliseid tahvlite seeriaid veel või raamat ainult ühe kunstniku põhjalikult tutvustamisega piirdubki. Õpetaja pani minu lähedale istuma rea inimesi. Ütlesin, et mul pole teisi inimesi näha vaja. Tundus, et minuga samas pingis istub Reeli. Käisime juba teist korda ülikoolis ja ma poleks muidu kindel olnud, et see on Reeli, aga õpetaja lasi inglise keele harjutust esimesena lugeda temal ja nimetas teda nimepidi. Reeli pakkus, et esimese küsimuse vastus on psühhiaatriahaigla. Õpetaja kommenteeris, et selline vastus tuleb teise inimese vaatlemisest, mitte psühhiaatriahaigla vaatlemisest. Õpetaja andis igaks vastuseks valmistumiseks üsna palju aega, aga muidu ma polekski sellega toime tulnud. Kui mina pidin ühe küsimuse vastuse ütlema, pakkusin vastuseks jõuluvana. Õpetaja ütles, et muud võimalust ei ole. Mulle tundus, et Reeli nihkub mulle lähemale. Võpatasin ja nihkusin eest. Reeli küsis mult, kus järg on. Mõtlesin natuke ja siis oskasin vastata.

Ratsu 4. real

inimene - arvuti
1. e4 c5 2. Rf3 d6 3. Ob5+ Rc6 4. 0-0 Od7 5. d4 Rd4 6. Od7+ Ld7 7. Rd4 cd 8. Ld4 e5 9. Ld3 g6 10. Vd1 Rf6 11. c4 Vc8 12. b3 Rg4 13. Oa3 h5 14. Od6 Vd8 15. c5 Lc6 16. f3 Od6 17. cd Lb6+ 0:1. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 43 minutit 56 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit 45 sekundit. Matši seis on 3,5:3,5.

Hammaste saatus

Mul üks hammas suus logises ja tuli välja. Selle peale hakkasid logisema ka teised hambad. Välja tulnud hamba koha kõrvalt tuli välja ka silmahammas koos juurega. Ja nüüd muutus nähtavaks, et ka sellest järgmine hammas oli õõnes. Ilma osade hammasteta oli raskem närida.

Ungarikeelne riim

Üks ungarikeelne riim on: „Jó ember a hóember.“ Eesti keeles tähendab see otsetõlkes: „Hea inimene on lumemees.“ Võiks tõlkida ka riimiga: „Hää mees – jäämees.“

Haiguslood võrgus

Elekter läks ära, tundus, et vale liigutuse tõttu. Erinevad inimesed proovisid seda tagasi saada. Uksest tuli sisse üks võõras mees, kes sai elektri tagasi, aga ainult korraks, siis läks see uuesti ära. Hakkasin põgenema. Pärast sain teada, et arvutiga ei saa enam kuskil mängida, sest kõik mängukohad olid omavahel ühendatud. Kui üks neist nässu läks, olid kõik nässus.

*

Tahtsin arvutis vaadet suuremaks panna, aga vaade reageeris ainult osadel kordadel nii nagu kirjutatud. Vaatasin, et internetist on võimalik vaadata psühhiaatrite kirjutatud haiguslugusid. Soovitati küll, et ärge neid edasi rääkige. Minu nimi oli haiguslugude nimekirjas toodud. Selgus, et selle klikkimisest ei piisa, tuleb sisestada ka isikukood. Mõtlesin, et ma ei hakka parem lugema, muidu saan kindlasti teada, et psühhiaater on midagi valesti sisestanud. Aga kellegi maine kahjustamiseks ei pidanudki haiguslugu lugema, vaid piisas, et oli näidatud, mis arsti juures ta on käinud. Üks naine arvas, et võrdlus minu ja Kasparovi vahel tuleb kõvasti minu kahjuks. Vastasin, et ma olen Kasparovist rohkem luuletusi kirjutanud. Naine ütles, et luuletusi küll, aga males ma Kasparovile vastu ei saa. Vastasin, et ma võin talt mõnes mängus viigi saada, ma olen arvutiprogrammi suurmeistri taset võitnud.

Maalkäik autoportreedega

 

Täna maalesõidu buss pidurdamiste ajal värises nii kõvasti, et kartsin, et kõik bussis olnud inimesed said ajupõrutuse. Maal oli aiatööd täna rohkem kui eelmine kord, aga liigutused olid justkui kiiremad, nii et sööma hakkasin eelmisest korrast veerand tundi varem ja pärast sööki lugema pool tundi varem. Fotosid tegin ka suurema arvu. Esimesel fotol on autoportree automaatrežiimiga ja kolmel järgmisel autoportree režiimiga.

Ühel hetkel nägin, et kaselehed tuule käes värisevad ja tamme lehed ei värise. Aga pärast bussipeatuses nägin, et haavalehed värisevad kõvemini kui kaselehed. Kuulsin, kuidas kaks erinevat liiki lindu justkui omavahel rääkisid. Nad tegid kumbki erinevat häält täpselt kordamööda ja mitu korda järjest. Tagasisõidu buss oli paremas seisukorras kui maalesõidu buss.

Naljade kasulikkus

Helina küsis mult, kas hooldekodus saab kogu aeg ajalehti lugeda. Vastasin, et ei saa, seal on ajalehti nii vähe, et need saavad nelja tunniga loetud. Aga lisaks ajalehtedele on seal veel vanaema raamaturiiul. Helina vahepeal ähvardas mind, aga loodetavasti oli see nali. Olime hakanud Helinaga üksteisele nalju tegema. Tänu sellele võis sõprus igavesti kesta, nagu vanasti Kristeriga. Võis ka olla, et ühel päeval ütleb Helina, et teda on naljategemine ära tüüdanud. Kõndisime suurema inimrühmaga mööda teed. Selles rühmas kõndis teiste hulgas Putin. Helina ütles Putinile, et Putin ei tea, kui vägev vastane tal minu näol on. Jäin Helinaga kahekesi. Ta peitis kuskile ära ja hüüdis, et ma teda üles otsiksin. Arvatavasti peitis ta põõsastesse, aga ma ei näinud teda ja ei saanud hääle suunast aru. Lõpuks sain aru, et olen juba liiga kaugelt otsima hakanud, sest hääl enam ei kosta. Mõtlesin, et ma ei taha igavesti otsida. Pöördusin tagasi ja hüüdsin Helinale, et ta tuleks nüüd peidukohast välja, ma ei leidnud teda, tema võitis. Helina tuli peidukohast välja ning hüüdis mulle ühe sõna ja hakkas eest ära jooksma, et ma teda püiaksin. Pidi oskama võõrkeeli, et aru saada, et hüütud sõna käis minu kohta.

*

Olime saalis, osa rahvast oli saali põrandal ja mina koos teistega rõdul. Tehti ettepanek, et nüüd hakkame hääletama. Seepeale suunduti rõdu sammaste varjust rõdu servale, et oleks näha, kuidas me hääletame. Loengupidaja rääkis ja teised konspekteerisid. Öeldi, et müsteeriume mängiti kolm korda, loetledes need korrad. Ma ei pidanud vajalikuks neid üles kirjutada ja ka ei püüdnud öeldut täpselt kinni, aga Medijainen ütles, et ma selle üles kirjutaksin. Algul ma ei võtnud kuulda, aga siis sain aru, et nähtavasti ta esitab eksamil just selle küsimuse. Leidsin slaidilt üles koha, kus öeldi, et islami perioodil mängiti müsteeriume kolm korda.

Moepõhjendus

Kirjutatakse, et sõdade eesmärk on geenide edasiandmine. Ei usu. Geenid on alles hiljuti avastatud, aga sõdu peeti juba ammu.

Riigipüha unenäod

Ühes raamatus läksid kaks inimest kaubanduskeskusesse ja kõndisid trepist üles. Üks kõndis ees ja teine järgnes talle. Aga eeskõndija jättis teise inimese maha. Ta tegi seda täiesti külma näoga. Rohkem nad ei kohtunud.

*

Minu toas elas uus inimene. Käisin sageli tema voodi kõrval seismas. Aga täna hakkas ta mind ära ajama. Keerasin näo teises suunas, aga sellest talle ei piisanud. Andsin talle kõrvakiilu, öeldes: "Lastekasvatus". Mõtlesin, et seda ei oleks ma pidanud ütlema, nüüd talle võis meenuda loosung: "Ära löö last!" Läksin küsisin emalt uut voodilina, öeldes, et vana lina läks märjaks. Ema küsis, kellel läks märjaks. Vastasin, et kõigepealt külalisel ja seepeale ka minul.

*

Üks inimene tegi ühe huvitava postituse. Lisasin ta jälgitavate nimekirja. Erinevalt teistest jälgitavatest polnud mul tegelikult plaanis rohkem tema postitusi vaadata, aga ma ei tahtnud kedagi nimekirjast kustutada. Kui tema oleks mind kustutanud, oleksin mina tema alles jätnud.

*

Gorbatšov tegi visiidi Eestisse. Ustav arvas, et kui Gorbatšovi auto liigub kiirusega kolm kilomeetrit tunnis ja täpselt ette välja kuulutatud marsruuti mööda, võidakse teda rünnata. Eestis elavad venelased võisid Gorbatšovi vastu mässama hakata, sest nad olid rohkem Putini toetajad. Ustavile tundus kahtlane, et visiidist tehti reportaaže nii suurte vahedega. Läksime rõdule. Seal olid kassid. Seletasin, et need pole meie, vaid naabrite kassid, meie peal ja kõrval olevate korterite omad. Siis vaatasin, et kassid ronivad mööda seinu kaugematelegi rõdudele. Ütlesin, et tegelikult on need terve meie maja kassid. Mõni inimene pidas ennast mõne kassi omanikuks, aga kassid moodustasid sellest sõltumata omavahel kasside kogukonna. Mõtlesin, et ei ole võimatu kassidelt marutõbe saada, aga vast ei ole seda siiski praegu liikvel.

*
Kirjutasin magistritööd. Selleks tegin bakalaureusetööle juurdekirjutusi ja veel rohkem lühendasin seda. Jõudsin tööga lõpule. Bakalaureusetöö oli olnud 80 lehekülge ja magistritöö tuli 50 lehekülge. Mõtlesin, et loodetavasti on uues töös rohkem järeldusi, aga võibolla ma unustasin neid nii palju sisse kirjutada nagu ma kavatsesin. Mulle võidi kaitsmisel öelda, et ajaloo eesmärk ei ole poliitika tegemine. Sellele oleksin vastanud, et kõigi eesmärk ei ole, aga osadel ajaloolastel on. Kui keegi veel selle üle vaidleb, siis ma kutsun Mart Laari. Siis mulle tuli meelde, et minu töö on haridusmagistri töö pikkusega, teadusmagistri töö peaks olema pikem. Minust oleks ülikooli alustamise aasta järgi võinud saada teadusmagister, aga ma ei teadnud, kas selline õpe oli veel olemas ja kummas õppes ma olin.

Madu duširuumis

Olime kooli duširuumis. Ühe nagi küljes rippus madu. Duširuum jäi tühjemaks, peale minu oli seal veel üks inimene. Madu läks ühe jalanõu sisse. Ütlesin, et ta tuleb sealt välja võtta, muidu duširuumi tagasi tulija paneb jalanõu jalga ja madu hammustab. Ütlesin, et tuleb kutsuda bioloog või kooliarst.

Sünnipäev doominoga

Täna tähistasime ema sünnipäeva. Tõnu palus, et ma Suvele täheklotse näitaksin. Ühe klotsikastis oleva lapiku klotsi peale oli kirjutatud "DOOMINO" ja Suvi küsis, mida see sõna tähendab. Näitasin, et kastis on doominoklotse ka. Suve soovil hakkasime seda mängu mängima. Vahepeal mängisime liiklusmärkidega ja vahepeal loomapiltidega klotsidega. Ma täpselt ei mäletanud, milliste reeglite järgi vanasti mängitud sai, aga kehtestasin mingid reeglid. Kolmandana liitus mänguga ka Tõnis. Kui mina ja Suvi olime mõlemad juba võitnud, ütles Suvi, et Tõnis peab ka võitma. Seepeale Tõnis võitiski.

Päiksevangis

Kuumus ründab, kuumus tapab,
inimesed maha matab.

Väldi sa ja karda kuuma,

vedelikuga end nuuma.

Kuumus pruugib tulirelva.

Kuidas saan ma sõita Elva?

Nädala seis pöördus

Täna võitsin Vint.ee-s kõik neli partiid ja nüüd on nädala tulemused malepartiides minu kasuks 4:3. Kõik tänased mängud olid mittereitinguarvestuslikud. Esimeses täna mängitud tavalise välkmale partiis võitsin kõigepealt etturi ja siis jätsin ette viguri. Mängisin edasi, ka vastane jättis viguri ette. Mul oli nüüd taas ettur rohkem ja ähvardasin ära võtta ka teist, vastane lõpetas käikude sooritamise ja lasi kellal lõpuni tiksuda. Järgnes Fischeri male partii. Vastasel oli vangerdamisvõimalus rikutud, aga ma ei saanud aru, miks ta alistus. Tuli veel kahepartiiline tavalise välkmale matš. Vastane tegi mõlemas mängus üsna palju vigu, sain mõlemas mängus materiaalse paremuse ja panin mati. Esimene neist mattidest tuli lõppmängus ja teine varem. Pärast mängimise lõpetamist avastasin, et mulle on tulnud Vint.ee kaudu korduvalt kirju selle kohta, et ma olen Fischeri male edetabeli liider ja see annab mulle mingit krediiti, aga ma ei mäleta, mida see krediit annab.

Asjad sillal

Kohtusin tänaval Mälliga. Esitasin talle paar küsimust. Küsisin, kas Esindamata Rahvaste Organisatsioon veel tegutseb. Mäll vastas, et peaks tegutsema, aga varjatult. Läksime koos ülikooli õppehoonesse loengule ja istusime auditooriumis kõrvuti. Meie ees istus üks tüdruk, kellega Mäll juttu ajama hakkas. Mõtlesin, et kui Mäll räägib, siis mina ei pea rääkima, mina ainult jälgin tüdrukut.

*

Olin internetti riputanud endast paar fotot, kus seisin ilma särgita vees. Praegu jätsin oma asjad sillale ja läksin kaugemale. Kui silla suunas tagasi kõndima hakkasin, mõtlesin, et mul on samm väga aeglane, sest ma kõhklen, kas selles suunas minna. Aga samm jäi aeglaseks ka siis, kui ma enam ei kõhelnud, ma ei suutnud jalgu paremini liigutada. Kui sillale tagasi jõudsin, nägin, et keegi võõras on vahepeal midagi minu asjadega teinud. Ütlesin, et mul läks meelest, et kurjategijad on olemas. Võõras oli midagi minu õpinguraamatusse kirjutanud. Ütlesin, et loen seda ainult juhul, kui raha ja dokumendid on alles. Isikutunnistus oligi alles ja ka vähemalt osa raha, kuigi ma ei mäletanud, kui palju mul seda enne oli. Vaatasin nüüd õpinguraamatu juurdekirjutusi. Võõras oli sinna kirjutanud halvemaid hindeid kui õppejõud olid mulle päriselt pannud, aga võltsitud hinnetele lisatud kommentaarid olid üsna naljakad.

*

Tahtsin minna lasteaia õuele, aga ei teadnud, kas tohib. Vaatasin, et see peab olema lubatud, sest kogu selle tänavalõigu jalakäijate liiklus on suunatud lasteaia õuest läbi. Aga mina ei tahtnud lihtsalt läbi kõndida, vaid lasteaia õues istuda, võibolla see oli keelatud. Läksin lasteaia hoonesse sisse ja olin seal ühes ruumis üksi. Olin aluspesu väel, aga mõtlesin, et ma panen ikka korralikult riidesse, muidu võib mõni naine vannitoast ilma riieteta välja tulla. Hakkasin pika varrukaga särki selga panema. Ruumi saabus kaks meest ja lasteaialapsi. Üks mees küsis mult, kes mina olen. Vastasin, et ma olen Uue tänava elanik. Lisasin pausi järel, et ma pole lapsena lasteaias käinud, ma tulin täna esimest korda. Parandasin, et ma polnud küll lapsena ametlik lasteaialaps, aga kui lasteaialapsed magasid, käisin lasteaia õuel mängimas.

"Ajalooline Ajakiri" 175/176

„Ajalooline Ajakiri“. 2021, 1/2 (175/176).

Triin Tark kirjutab emakeelsest kooliharidusest maailmasõdadevahelises Eestis. Tol ajal võetud põhimõte, et iga laps peab saama õppida emakeeles. Vähemusrahvuste puhul oli see ainult õigus, aga eestlaste puhul kujunes ka kohustuseks. Artiklist ei selgu, kuidas suhtuti neisse, kes olid küll Eesti kodanikud, aga elasid välismaal. 1930. aastatel eesti keele pealesurumine süvenes. Artikli autor ei tundu pidavat kõige õigemaks, et eestlastesse ja vähemusrahvustesse suhtuti erinevalt. Aga minu meelest kui eesti keel oli riigikeel, siis ta ei pidanudki kõiges vähemuste keeltega võrdne olema. Huntington ja Sorokin on näidanud, et erinevused põhjustavad konflikte, nagu koolikiusamine tabavat neid, kes teistest õpilastest erinevad, kasvõi keskmisest parema õppeedukuse poolest. Konflikte sünnitab ka erinev keeleoskus.

Artiklis esineb mõiste ’ümberrahvastamine’. Võibolla on see tsitaat omaaegsest keelest, minule tundub tänapäeva keeles siiski õigem vorm ’ümberrahvustamine’.

Anu Raudsepp kirjutab õigeusu piiskop Platoni tegevusest aastal 1918. Platon oli eestlane ja seetõttu olevat ta olnud kirikuskäijate hulgas muust rahvusest vaimulikest populaarsem. Platoni jutluse ajal olnud kirik kuulajaid puupüsti täis. Artiklis ei öelda, kui palju muul ajal inimesi kirikus käis, aga arvatavasti samuti rohkem kui tänapäeval, kuigi praeguseks on õigeusu kirik luteri kirikuga võrreldes kasvanud. Varem on räägitud, et eestlased vaatasid kultuuriliselt sakslastele alt üles ja venelastele ülevalt alla, aga tuleb välja, et nad polnud kirikus saavutanud eelisseisundit ka venelaste suhtes.

Artiklis on uus avastus, et Saksa okupatsioonivõimud lubasid vaimulikul sõjavaenlase territooriumil käia. Kui keegi üle piiri lasta, saab kaasa anda spionaaži või diplomaatia lisaülesandeid.

Ott Koor kommenteerib aruannet Petserimaa kohta aastast 1927 ja trükib selle uuesti ära. Aruandele on kommentaare lisanud eesnime tähte pidi välja toodud S. Sommer. Võibolla ma sain valesti aru, aga mulle tundus, nagu artikli autor ei teaks, kes S. Sommer on. Teda polnud joone all erinevalt mõnest teisest nimest seletatud ja üks lause artiklis tundus viitavat tausta mitteteadmisele. Mina olen kirjutanud ülikooli esimesel kursusel õppejõud Võime piirimaade poliitika loengukursuse raames referaadi „EELK materjalid Samuel Sommeri fondis“. Ilmselt on artiklis juttu sellest samast Sommerist.

Artiklis kirjutatakse tolleaegsete Petserimaa Nõukogude-meelsusest. Varem olen ma lugenud vanast Petserimaa lehest Vene valgete emigrantide komitee tegevusest. Ka ajakirjas uue artikli järel tulevas vanas dokumendis on juttu nii valgetest kui ka punastest venelastest. Aga tõenäoliselt mõnele venelasele oleks nii valge kui ka punane Venemaa olnud Eesti rahvusriigist parem.

Toivo Kikkas arvustab Eesti sõjaajaloo teemalist artiklikogu. Arvustaja arvab, et artiklite autorite nimed on nii kuulsad, et ei vaja tutvustamist. Ma loen ajalugu süstemaatiliselt, aga mulle siiski mõni mainitud nimi ei tundunud üldse tuttav ja vähemalt ühe kohta ei tulnud muud peale nime meelde.

Marten Seppel on kirjutanud nekroloogi Aleksander Loidi kohta. Ta viitab Loidi arvamusele, et humanitaarias on artikkel parem kui paks raamat. Ma siiski kahtlen selles. Kui ma lugesin hiljuti Zweigi mälestusi, oli mul lõpetades nii raamatu alguse kui ka lõpu kohta piisavalt meeles, et mitte kokkuvõtet kirjutama hakates eelnevalt märkmeid üle lugema hakata, aga praegu lõpetatud „Ajaloolise Ajakirja“ puhul lugesin märkmed üle, et tuletada meelde, mis teemal artikleid eespool oli.

Teele Saar kirjutab 19. sajandi laevandusest. Artiklit lugedes mõtlesin, et on vastandatud meremehi ja maarotte, aga ilmselt firmat juhtiv laevaomanik või meremehe perekonnaliige ei pruugi merel käia.

Esikaanel on pilt laevast, millel tõuseb korstnast suitsu ja on ka mastid, aga mastide küljes pole purjeid. Mastidest on kasu nii palju, et nende tippudes lehvivad lipud.

Kuumus ja kaotused

Täna kaotasin Vint.ee-s mõlemad välkmalepartiid. Esimeses mängus arendasin küll vigureid kiiremini, aga vastane avas h-liini, kombineeris seal vankri ja lipu tulejõudu, lükkas etturi g6 ja pani käiguga Lh8 mati. Teises mängus sama vastasega panin varakult ette viguri käiguga Rh4 ja paar käiku hiljem alistusin.

Rongisõit sõja ajal

Ukrainas käis sõda. Tahtsime sõita rongiga ukrainlaste käes olevast Lääne-Ukrainast venelaste käes olevasse Ida-Ukrainasse. Võibolla olid küll Ida-Ukrainas kõik majad nii puruks pommitatud, et poleks kuskilt peavarju leidnud. Läksin vaksalihoonesse. Seal ei tohtinud laetuld põlema panna, sest sõja ajal pidi maja olema pimendatud. Öeldi, et sõidu ajal meie rongi pommitatakse, võimalik, et me saame pihta ja surma. Osad rongis viibijad võisid surma saada ja osad sihtkohta pärale jõuda. Mul tekkis küsimus, kuidas rongid üldse sõja ajal sõita saavad, raudtee võib olla puruks pommitatud. Aga nähtavasti suurem osa pomme ei tabanud sihtmärki. Rongis üks sõitja ütles, et need, kes on sõjas ainult üks kord haavata saanud, istuvad kõige ette. Teisele sõitjale tundus selline lause kohutav ülbus ja ta kägistas ütleja surnuks. Ta tahtis surnuks kägistada ka teist ettepoole istunut, aga kui öeldi, et tema küll milleski süüdi pole, siis jättis ellu. Sõidu ajal pandi tähele, et tagumised vagunid liiguvad aeglasemalt kui esimesed. Seetõttu haagiti tagumised vagunid rongi küljest lahti ja esimesed sõitsid kiirendatud tempos eest minema.

*

Olin magistritöö kaitsmise ruumis ja kirjutasin magistritööd. Magistritöö oli bakalaureusetööga kattuval teemal, aga ma vanast tööst ühtegi lõiku ei kopeerinud, vaid kirjutasin kõik uut moodi. Uus töö tuli lühem, natuke alla kahe lehekülje. Mõtlesin, et võibolla peaks selle veel pikemaks kirjutama. Aga kaitsmise alguse kellaaeg jõudis juba kätte, kui ma oleks veel edasi kirjutanud, oleks mul töö täna kaitsmata jäänud. Raido ütles, et tal läks ettekanne liiga pikaks. Küsisin, kui pikaks. Ta vastas, et 17 lehekülge. Ütlesin, et seda ei jõua ta kunagi ette kantud.

Nuppude mängutulek

arvuti - inimene
1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. Rf3 e6 5. Oe2 c5 6. Oe3 c4 7. 0-0 Rc6 8. b3 b5 9. Rc3 b4 10. Rb1 c3 11. Ob5 Lb6 12. Oc6+ Lc6 13. a3 a5 14. ab ab 15. Va8+ La8 16. Rh4 Re7 17. g4 Og6 18. f3 h5 19. Og5 hg 20. Oe7 Oe7 21. Rg6 fg 22. Ld3 Vh6 23. Lb5+ Kd8 24. fg Kc7 25. Vf7 Kd8 26. Lb6+ Ke8 27. Le6 Lb7 28. Vg7 Ld7 29. Vg8++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 32 sekundit, mustal 1 tund 35 minutit 56 sekundit. Inimene juhib matši 3,5:2,5.

Punker ja maja

Ehitasime metsa punkrit. Mõtlesin, et aga võidakse öelda, et võõrale maale punkri ehitamine pole lubatud, ükskõik, kas see on riigi- või eramaa. Kohale saabus politsei. Põgenesin punkri akna kaudu. Eemaldudes nägin, et punker, mida ma olin enda meelest ehitanud keset metsa, asus tegelikult keset linna, kuigi puude vahel. Jõudsin Pireti ja Kerstini majani. Vaatasin nende akna poole ja nägin aknast nende isa. Kui asukohta vahetasin, muutusid nähtavaks ka Kerstin ja tema ema, kes akna all laua taga sõid. Mõtlesin, et läheks Kerstinit välja kutsuma. Aga mõtlesin ümber, et ma ei lähe, sest praeguses vanuses meeldib mulle üksindus.

Pilk kellale

Mängisin turniiril Peeboga välkmalet. Peebo lootis kõik mängud võita, mina lootsin, et mind ta ei võida. Tahtsin vaadata, kui palju on veel mõtlemisaega jäänud, aga ei leidnud kella. Küsisin, kus kell on. Selgus, et olime mänginud seni ilma kellata. Nüüd Peebo pani meile lauast kaugemale kella ja keeras kummalegi viis minutit mõtlemisaega.

Eriarvamused kirjandiga

Kirjutasime õpetaja Mitile kirjandi. Ta andis kirjandid tagasi. Minu hinnet oli ta alla võtnud, põhjendusega, et mul on laused liiga pikad. Olin solvunud ja vaikisin. Ma olin elukutseline kirjutaja ning tahtsin moodustada lauseid enda loomuliku pikkusega. Minu arvates hinnete panemine ei saanud olla ühepoolne. Mitt ütles, et mul esines kirjandis üks sõna, mida ta ei tundnud, aga ta vaatas raamatukogus järele, et selline sõna on tõesti olemas.

Koroona-eelsed märkmed

International Review of Social History. Volume 64, issue 1, April 2019. Loetud leheküljeni 92.

Täna juba viidatud ajakirja järgmist numbrit lugesin ülikooli raamatukogu remondi ja 2020. a. koroona eriolukorra vahelisel ajal. Tegin vaheaja juba enne eriolukorda, et vahepeal tõlkida samas lugemissaalis ungarikeelseid materjale, aga nüüd pole kavas enam selle numbri lugemisega jätkata. Märkmeid on rohkem kui varasema numbri kohta, seetõttu tsiteerin neid lühendatult:

„ /…/ Sisukorrast vaatasin, et selle ajakirja geograafia on laiem kui Uusaja Ajakirjal. Esimene artikkel oli kohe Uus-Meremaa maooridest. /…/ ka nüüd lugema hakatud artikli autor nimetab ennast marksistiks. Kui ta peab seda vajalikuks öelda, siis jääb ikkagi võimalus, et kõik selle ajakirja autorid marksistid ei ole. /…/ Ka nüüd loetud artikli autor otsib just seda, mis on halvasti. Herder oleks võibolla kiitnud, et maooridel on huvitav keel nagu kõigil rahvastel, indiaaniromaanidest olen indiaanlaste kiitmist lugenud, aga nüüd lugesin maooride kiitmise asemel nende rõhujate halvustamist. Eurooplased küll ongi pärismaalastele liiga teinud. Aga ei saa siiski öelda, et marksistid on suurimad rõhutud rahvaste sõbrad, eestlasi on marksistid rõhunud. Eesti iseseisvuse taastamist toetasid kapitalistid, mitte kommunistid. /…/

Kirjutati maooride streikidest. Mõtlesin, et rohelisena võin ma kliimastreike ka pooldada. Aga kliimastreik peaks olema suunatud tarbimise vähendamisele, osad streigid on mõeldud palga suurendamise nõudmiseks, mis suurendaks ka tarbimist. Võibolla roheliste streigid on mõnes mõnes mõttes ka tarbimise nimel, et maailma saaks kauem tarbida. /…/

Alustasin teist artiklit, mis rääkis soolisest ebavõrdsusest Lõuna-Aafrika Vabariigis. Selle ajakirja lugemiseks valimise esialgne põhjus oli sotsioloogia ja sotsiaalajaloo võrdlemine. Jõudsin järeldusele, et selle ajakirja sotsiaalajalugu on vasakpoolsem kui Sorokini sotsioloogia. Sorokin tahtis revolutsioone ära hoida, aga ajakirja seni loetud artiklid tahaksid justkui revolutsioonide puhkemisele kaasa aidata. /…/

Artikli autorile on tähtis rassiline ja sooline võrdsus. Kui eri soost inimestele makstakse erinevat palka, nimetab ta seda diskrimineerimiseks, aga kõigi võrdsuse vormide eest ta ei võitle. /…/

Jõudsin ka kolmanda artikli alguseni, mis on taas sarnases stiilis. /…/ Kuna see ajakirjanumber on ise ideoloogiline, ei saa seda ka erapooletult kommenteerida. /…/

Täna lugesin huvitavamat kohta kui soolise võrdõiguslikkuse nõudmine, kirjutati kolonialismist, mille kohta võib öelda, et see on eestlasi ka puudutanud. Artikli autor ei too ainult enda seisukohti, vaid viitab ka autoritele, kes on öelnud midagi kolonialismi kaitseks. Mõned arvavat, et mineviku kolonialismi pole vaja kritiseerida, sest minevikus olid teised väärtushinnangud kui tänapäeval. Aga kui eestlased ja indiaanlased vallutajatele vastu hakkasid, kas polnud siis juba tol ajal erinevaid seisukohti? /…/“

Märkmed aastast 2016

International Review of Social History. Volume 61, part 1, april 2016. Cambridge University Press. Loetud leheküljeni 18.

Seda ajakirjanumbrit jõudsin enne ülikooli raamatukogu remonti üks kord lugemissaalis lugemas käia, pärast remonti otsustasin sama numbriga mitte jätkata. Toon tol ajal tehtud märkmed sajaprotsendiliselt ära:

„Selles ajakirjas on väliskaanel pealkiri väikeste tähtedega, aga sisekaantel suurtega. See tähendaks justkui, et ajakiri ise harrastab punkstiili, aga teistsuguse stiili harrastajad peavad kirjutama tema nime teistes väljaannetes suurte tähtedega. Erinevalt mõnest konservatiivsemast väljaandest kasutatakse artiklis ka sõna „mina“. Sisukorrast loetud teemade hulgas on selliseid, millest räägitakse praegu Vikerraadio ajaloosaadetes – mingi rahvusrühma esindajad ümberasujatena mingil teisel maal. Seega võib sotsiaalajalugu keskenduda ka rahvustele, mitte ainult klassidele. Kaanel väiksed tähed sümboliseerivad võibolla seda, et kirjutatakse väikestest inimestest või et ajakiri ise on väike osa ühiskonnast. Toimetuskolleegiumi hulgas on esindajad nii Venemaalt, Iisraelist kui ka Austraaliast. See tundub olevat seni raamatukogus loetud ajakirjadest kõige vasakpoolsem. Viidatakse sellisele autorile nagu Hobsbawm, lisades ise, et ta on kuulunud kommunistlikusse parteisse. Mulle oli Hobsbawmi raamat huvitav, aga üks arvustaja pahandas, et miks kommunisti teos eesti keelde tõlgiti. Ajakirja järgi olid aastad 1914–1945 ajaloos kriisiaastad. Minu meelest oli Eesti iseseisvusaeg Eesti ajaloo tippaeg ja kriis oli okupatsioon. Ajakirjas kirjutatakse marksistlikust raamatust Inglise töölisklassi kujunemise kohta. Viidatakse sellele, et marksiste oli Külma sõja ajal ka Lääne-Saksamaal. Oluline märksõna ajakirjas on veel feminism. Kokkuvõtted on prantsuse, saksa ja hispaania keeles.“

Elektrooniline malekarjäär

Täna võitsin Vint.ee-s kõik kolm välkmalepartiid ja reiting tõusis rekordkõrgusele. Praegu on see 2019, ületades 27. juunil tehtud eelmist rekordit 11 punktiga. Praegu olen edetabelis 24. kohal 126 mängija hulgas, see on 27. juunist natuke madalam koht. Aga märkasin, et Fischeri male edetabelis olen 10 viimasel ajal aktiivse mängija hulgas esikohal.

Esimeses tänases partiis panin kolm rasket vigurit c-liinile ja võitsin niiviisi viguri. Lõppmängus hakkasin lippu minema ja vastane alistus, hakkamata aja peale mängima. Järgmises kahes mängus oli mul teine vastane. Esimeses neist mängudest tegi ta pika vangerduse, ma lõin La7 ja vastane alistus päästmatu mati tõttu. Viimases mängus lõin ma Rd4 kahvliga lipule c2 ja vankrile e2 ning vastane ei saanud sidumise tõttu lüia cd, mis on vana võte.

Hinded läbi elu

Ütlesin, et ma alustan iga päev õppimist raskematest ainetest ja liigun kergemate suunas. Seetõttu alustan ma iga päev õppimist inglise keelest. Mitte et inglise keel ise raske oleks, aga meie koolis on selles aines range hindamine. Ma õpin kogu päeva ja sageli jõuan õppida ainult kahte ainet, neist teine jääb pooleli. Mulle olid hinded mõjunud erinevates vanustes erinevalt. Algkoolis olid hinded tuju rikkunud, aga keskkoolis ja ülikoolis parandanud, sest vanemaks saades hakkasin rohkem õppima ja mulle hakati panema paremaid hindeid.

*

Olin juba lootnud, et olen nüüd nii vana, et mulle enam hindeid ei panda, aga viimases "Tuna" numbris ilmus artikkel, milles pandi hinne kõigile seni "Tunas" ilmunud kaastöödele. See tähendas, et ka mina olin hindeid saanud, sest mul oli selles ajakirjas kaastöid ilmunud. Olin saanud erinevate kaastööde eest erineva hinde. Paistis, et nii halba hinnet ma polnud saanud nagu ma kartsin. Ise pidasin ühte oma kaastööd teistest halvemaks. Aga ma ei osanud oma hindeid täpselt tõlgendada, sest ma ei teadnud, mida tähendas minu hinnete lõppu lisatud hüiumärk. Ajakiri võis hakata hindeid panema vastukaaluks sellele, et ma oma blogis kõiki selle ajakirja numbreid arvustasin. Algul mõtlesin, et see artikkel on vastukaaluks minu viimase aja tegevusele, siis sain aru, et selle artikli ette valmistamine pidi siiski kestma kaua, sest kõigi kaastööde läbilugemine oli aeganõudev. Võibolla artikli autor ei lugenud läbi kõiki kaastöid korraga, vaid oli iga numbri ilmumise järel endale märkmeid teinud. Mõtlesin, et ma võin oma hinded ka panna.

Lõppmängu ettearvamatus

inimene - arvuti
1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 g6 4. 0-0 Og7 5. c3 Lb6 6. Oc6 dc 7. d4 cd 8. cd Og4 9. Rc3 Of3 10. Lf3 Od4 11. Vd1 Rf6 12. b3 Lb4 13. Od2 Lc5 14. Vac1 La3 15. Vc2 Lc5 16. Vdc1 Lh5 17. Lh5 Rh5 18. Oh6 Vd8 19. g4 Rf6 20. Og7 Vg8 21. Of6 Of6 22. Vd1 Vd1+ 23. Rd1 h5 24. h3 Kd7 25. Vd2+ Ke6 26. f3 Ke5 27. Vd7 Vb8 28. Kf2 a5 29. Re3 b5 30. Va7 b4 31. Rc4+ Kf4 32. Va5 c5 33. Va7 Og5 34. Re3 Oh4+ 35. Ke2 Kg3 36. gh gh 37. Rf5+ Kh3 38. Rh4 Kh4 39. Va5 Vc8 40. Kf2 Kg5 41. Kg3 h4+ 42. Kg2 Kf4 43. Va7 Ve8 44. Vc7 Va8 45. Vc5 Va2+ 46. Kh3 Kf3 47. Vc4 f6 48. Vb4 Va1 49. Kh2 Va2+ 50. Kh3 Va1 51. Kh2 Va2+ 52. Vb7 Vb2+ 53. Kh3 Vb1 54. Kh2 e5 55. Vb4 Vb2+ 56. Kh3 Vb1 57. Kh2 Kf4 58. Kh3 Vh1 59. Kg2 Vb1 60. Kh3 Vh1+ 61. Kg2 Vd1 62. Kh3 Kf3 63. Kh2 Vd2+ 64. Kh3 Vd1 65. Kh2 Vb1 66. Kh3 Vh1++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 6 minutit 2 sekundit, mustal 1 tund 58 minutit 55 sekundit. Inimene juhib matši 3,5:1,5.

Saabumas on õunaaeg

Mul oli eelmine nädal plaanis pühapäeval maale sõita, aga loobusin peavalu tõttu. Arvati ka, et iga pühapäev bussid nii tühjad ei ole kui üle-eelmine nädal, siis olevat aktiivsemad inimesed muusikaüritusel olnud. Täna pea ei valutanud ja käisin maal ära. Maakohas väljusin bussist samas peatuses oma ühe keskkooli aegse õpetajaga ja rääkisin temaga mõned laused. Suvila aias läks täna kõige rohkem aega maast õunte korjamisele. Ühe õuna sõin ära, üheksa pildilolevat panin linna toomiseks kotti ning pool ämbrit tooremaid või mädanenumaid viskasin minema. Maale sõidu bussis tegin uusi visuaalseid tähelepanekuid ja tagasisõidu bussis mõtlesin klassikaaslastest.

Ungari "Rahulaul"

Kuigi Ungari praeguse valitsuse suhtumist Vene-Ukraina sõtta on kritiseeritud, on ka ungari keeles rahulaule. Mulle meeldis muusikaliselt tänavuaastasest rohkem eelmisel aastal üles riputatud "Rahulaul": https://www.youtube.com/watch?v=VlqQzmBHRRU .

Hiline magistrant

Üks poiss rääkis kogu aeg, et ta tahabki surra. Mul oli temast kahju, sest tal oli ilus pea. Lõpuks hüppaski ta ennast surnuks. Võibolla olid süüdi need, kes talt kogu aeg küsisid, kas ta tõesti tahab surra ja hoidsid tal sellega seda mõtet meeles.

*

Mängisin malet. Partii nimi oli "vankrid ja odad", sest selles mängus oli vankritel ja odadel võimas tulejõud. Kõndisin mööda teed. Öeldi, et sellel teel on üks väikeloom erakordselt suur, võibolla ta on väetist söönud. Vaieldi vastu, et siin on kõik loomad erakordselt suured. Aga võibolla nad olid kõik väetist söönud.

*

Läksin kaubanduskeskusesse. Tahtsin saada õigesse osakonda, aga ei osanud sinna minna. Ise ei tasunud vist mitu korda proovida, muidu oleks poe töötaja pidanud mind üle ühe korra keelama, parem oli teed küsida. Istusin seal ema arvuti taga. Arvasin, et ema ei jäta arvutit nii, et vihm peale sajab. Aga tundus, et läbi lae langes siiski arvuti peale vihmapiiskasid.

*

Olin ülikooli õppehoones. Tahtsin viia ühte ruumi üliõpilasesinduse valimiste plakati. Oli kirjutatud, et esinduse valimistel tohivad osaleda esimese, mitte teise aasta magistrandid. Ma olin juba mitmendat aastat teise aasta magistrant. Selles ruumis algas ühe vana naisõppejõu loeng. Ta kogu aeg pahandas üliõpilastega. Ütlesin talle, et pahandamist ei ole vaja.

Vannitoa suunas

Tahtsin hommikul vannituppa minna, aga enne kutsuti mind suurde tuppa. Seal tuli teha hulk asju. Kui need olid tehtud, hakkasin uuesti vannitoa suunas minema. Ütlesin, et tahtsin kohe ärgates vannituppa minna, aga teised asjad tulid vahele. Isa vastas, et nii see polnud, sest ärkamisele ei järgnenud kohe tõusmine.

Nüüdisaja probleemid

Sõda on nõme ja suvel on kuumus rohkem hirmutanud kui koroona. Ma olen kraadiklaasi järgi kuumemas saunas ka käinud, aga seal ma istun paigal ja saan iga hetk jahedamasse ruumi minna. "Eesti Looduses" kirjutati, et kuumast päevast veel hullemaks peetakse kuuma ööd, sest siis ei puhka päevasest kuumusest välja. Aga lõunapoolsemate maade elanikele pidi kuumem temperatuur talutavam olema kui meile, sest nad on sellega kohastunud. Ilmselt läheb küll ka nendel veel kuumemaks. Vahepeal on räägitud, et Golfi hoovuse seiskumise tõttu võib Euroopas minna ka külmemaks, aga praegu pole seda märgata. Tänavune suvi pole kõige hullem, vihma on ka tulnud ja rohuplatsid pole nii ära kuivanud kui mõnel varasemal aastal. Aga augustist on suur osa veel ees, saab näha, mis edasi saab.

Vastane Hiinast

Mängisin täna Vint.ee-s kõigepealt Fischeri malet. Vastase nime juures oli Hiina lipp. Tal oli algreiting ja käikude järgi otsustades ta pole ka palju mänginud. Kui mul oli juba võiduseis, pakkus ta viiki, mille ma tagasi lükkasin. Seepeale kirjutas ta mulle hieroglüüfe, mille püüdsin pärast mängu lõppu tõlkeprogrammiga ära tõlkida. Võibolla tahtis öelda, et ei oska alistuda. Panin vastasele oma lauapoolel mati.

Pärast seda mängisin veel kaks partiid tavalisemat välkmalet kasutajanimeta vastasega. Esimeses mängus oli mul g-liinil kuninga ees auk ja sain väljalt h2 mati. Teises mängus tegi vastane rünnaku nimel väljal e6 kahingu, sai materjali tagasi, ajas minu kuninga teisele lauapoolele ja pani mati.

"Eilne maailm"

Stefan Zweig. „Eilne maailm. Eurooplase mälestused“. Tõlkinud Jaan Kross. 288 lehekülge. Tallinn, „Eesti Raamat“ 1988.

Alustasin seda raamatut esimest korda keskkooli ajal, aga siis jäi pooleli. Varasemast lugemisest mäletan teisest raamatust ka Zweigi novelle Waterloo lahingu ja vanglas malega tegelemise kohta. Praegu lugesin Zweigi mälestusteraamatut uuesti sellepärast, et nii Zweig kui ka Masaryk on olnud Austria-Ungari kodanikud.

Olen sellele raamatule ka varem mälu järgi viidanud, nagu oleks Zweigi mälestustes Esimese maailmasõja eelsest Austria-Ungarist idealiseeritud pilt. Uuel lugemisel märkasin, et erinevatele tolleaegsetele nähtustele annab ta siiski erineva hinnangu. Nagu ma õigesti mäletasin, kiidab Zweig küll tolleaegset stabiilset rahakurssi, aga oma kooliajaga ta nii rahul ei ole. Kool olnud liiga range ja liiga igav, mälestusi kirjutades ei mäleta Zweig enam ühegi oma õpetaja nägu ega nime. See ei tähenda, et Zweigi mälu oleks igas mõttes halb, sest kooli ajal enda valikul loetud ilukirjandusteoseid mäletab ta rida-realt. Ka õpetajad õpetasid talle kirjandusajalugu, aga Zweig eelistas lugeda enda ja oma sõprade maitse järgi uuemaid teoseid.

Zweigi meelest on pärast Esimest maailmasõda sõjaeelse ajaga võrreldes parem see, et inimesed panevad vähem riideid selga. Zweig usub ka seksuaalsusele eriti suurt tähtsust omistanud Freudi, kelle suhtes tänapäeva psühholoogid on kriitilisemad.

Nagu Masaryk, oli ka Zweig Austria-Ungaris vähemusrahvuse esindaja, kuigi mõlemad on tarvitanud saksa keelt. Masaryk oli tšehhi-slovaki päritolu, Zweig juudi päritolu. Masaryk tahtis juba enne Esimest maailmasõda reformida Austria-Ungarit vähemusrahvustega rohkem arvestavaks ning Esimese maailmasõja ajal asus eksiilis võitlusesse riigi lagundamise eest. Zweigil seevastu on Austria-Ungari lagunemise ja rahvusriikide tekkimise pärast kahju. Ta kirjutab, kui väga ta on natsionalismi vastu. Ta on pannud tähele, et pärast Esimest maailmasõda tekkinud väikeriikide vahel on palju piiritülisid, aga Sorokinilt olen ma lugenud statistikat selle kohta, et suurriigid on rohkem aastaid sõjas kui väikeriigid.

Masaryk ei olnud kõigi sõdade vastu, aga pidas lubatavaks ainult õiglaseid sõdasid. Zweig kuulutab ennast täielikuks patsifistiks. Ta oli nii Esimese kui ka Teise maailmasõja vastu. Seejuures oli tema meelest Teine maailmasõda veel hullem kui Esimene, sest Esimese maailmasõja ajal riigivalitsused vähemalt häbenesid sõja pidamist, aga Teise maailmasõja ajaks oli häbitunne kadunud.

Masarykile ja Zweigile meeldis mõlemale Euroopa idee. Kuigi Masaryk oli Austria-Ungari säilitamise vastu, tahtis ta pärast Euroopa riike liita. Ka Zweigi nimetab ennast raamatu alapealkirjas eurooplaseks, mitte juudiks või austerlaseks. Zweig kirjeldab oma sagedasi reise, sealhulgas kohtus ta Esimese maailmasõja ajal Šveitsis prantsuse kirjaniku Rollandiga. Zweig ei reisinud küll ainult Euroopas, vaid ka Ameerika maailmajaos.

Masarykil olid tervislikud eluviisid, ta hakkas karsklaseks ja tegeles ratsutamisega. Zweig seevastu kirjeldab, kuidas ta kooliajal tervist rikkus. Ta luges öösiti mittekohustuslikku kirjandust ja läks kooli magamatuna. Hilisemas vanuses on ta tervise hoidmise tähtsusest juba paremini aru saanud.

Kuigi Venemaa oli Esimeses maailmasõjas Masaryki liitlane, suhtus Masaryk Venemaasse kriitiliselt ja arvas, et Venemaa on Lääne-Euroopast maha jäänud. Zweigi kirjeldustest tuleb välja, et Vene kommunismi suhtus ta paremini kui Saksa natsismi. Selleks andis võibolla tema jaoks põhjust, et kommunistlikus riigis avaldati Zweigi teoseid suures mahus, aga Hitleri riigis muutus ta varsti keelatud autoriks. Zweig kirjeldab, kuidas ta käis kommunistlikul Venemaal ja teda seal suure soojusega vastu võeti. Samuti on tal head mälestused sellest, kuidas ta kohtus Nõukogude riigis soositud kirjaniku Gorkiga, kes oli Läände tervist parandama läinud, aga kodumaale tagasi igatses.

Zweig on näinud Mussolini ja Hitleri pooldajate vägivalda, samuti on tema laev peatunud Hispaania kodusõja ajal Franco pooldajate käes olnud Hispaania sadamas, aga tundub, et kommunistide hirmuteod tema silma alla ei sattunud. Talle võis meeldida Nõukogude riik rohkem ka sellepärast, et selle juhtkonnas oli algul palju juute, aga Hitler alustas juutide tagakiusamist.

Zweigile jätsid nii Mussolini, Hitleri kui ka Franco löömamehed ja sõdurid erakordselt distsiplineeritud mulje. Mulle tundub, et vähemalt Hispaanias ajas ta tegelikkuse ja kujutluse segi, sest ta ise justkui mainib, et seal oli tegemist noorsõduritega, kellele just relvad kätte anti, nii et millal nad juba distsipliini harjutada said?

Kõnelused riidehoius

Jõudsin koolimajja. Kontrollisin riidehoius, kas mul on vajalikud asjad kaasas. Seletasin, et mitte et ma ei peaks nende kaasas kandmist vajalikuks, aga täna võtsin kogemata koti asemel mapi. Küsisin, mis meil esimene tund on. Vastati, et meil on täna kahe tunni ajad ära vahetatud, sest meil tuleb tasemetöö. Ütlesin, et sel juhul tundub, et mul tuleb selle töö järgi tase madalam kui kunagi varem. Isegi kui keeleoskus paraneb, võib vahepeal ette tulla ajutisi vormi kõikumisi. Riidehoiu seinale oli riputatud ülesandeid, mida sai tasemetöö jaoks harjutamiseks lahendada.

Unenägu jõega

Olin Peedu tammil. Jões oli vähe kalu, aga parema kalda juures tammist allavoolu kivipiirde taga oli neid rohkem. Üks inimene sukeldus sinna. Ta jäi ellu ja hakkas ujuma, aga mina poleks riskinud nii madalasse vette sukelduda. Läksin ka jõkke, piirdetagusesse ossa. Kõndisin vees, aga ise seal olles ma enam nii palju kalu ei näinud.

Etturite pulbristamine

arvuti - inimene
1. d4 Rf6 2. Rf3 e6 3. Og5 h6 4. Of6 Lf6 5. Rc3 Ob4 6. e4 0-0 7. e5 Ld8 8. Od3 c5 9. dc Oc3+ 10. bc La5 11. Ld2 Lc5 12. 0-0 b6 13. Vfb1 Ob7 14. Vb5 Lc7 15. Ve1 Of3 16. gf Vc8 17. Oe4 Rc6 18. Veb1 Vab8 19. f4 Ra5 20. V5b4 Rc4 21. Ld3 d5 22. ed Rd6 23. Oh7+ Kh8 24. Vd4 Vd8 25. Vd1 Rb7 26. Oe4 Vd4 27. cd Rd6 28. Ve1 Re4 29. Le4 Vc8 30. Vc1 Lc6 31. Lc6 Vc6 32. h4 Vc3 33. Kg2 Va3 34. Va1 h5 35. f3 Kh7 36. Kf2 Kg6 37. Vg1+ Kf6 38. Va1 g6 39. Kg2 Kf5 40. Kg3 Va4 41. c3 Va3 42. c4 Vc3 43. Ve1 Vc4 44. Ve5+ Kf6 45. d5 ed 46. Vd5 Va4 47. Vd6+ Ke7 48. Vd2 b5 49. Ve2+ Kf6 50. Vc2 a5 51. Vc6+ Kg7 52. Vc2 b4 53. Kf2 Va3 54. Vd2 a4 55. Vb2 b3 56. ab ab 57. Ke3 Kf6 58. Ke4 Va4+ 59. Ke3 Vb4 60. Vb1 b2 61. Kd3 Kf5 62. Kc2 Kf4 63. Kc3 Vb7 64. Vb2 Vb2 65. Kb2 Kf3 66. Kc3 Kg4 67. Kd2 Kh4 68. Ke2 Kg3 69. Kf1 h4 70. Kg1 h3 71. Kh1 f5 72. Kg1 f4 73. Kf1 f3 74. Kg1 f2+ 75. Kf1 h2 76. Ke2 h1L 77. Kd3 f1L 78. Kd4 Lf4+ 79. Kc5 Lhc1+ 80. Kb6 Lb4+ 81. Ka6 Lca3++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 58 minutit 39 sekundit, mustal 1 tund 14 minutit 25 sekundit. Inimene juhib matši 3,5:0,5.

Vana ajalehe informatsioon

Olin teel kooli poole. Selja tagant teiste kooliminejate hääled lähenesid, enda ees kõndiva inimesega püsisin samas tempos. Ma olin tõusnud üles tavalisel ajal äratuskella järgi, aga täna oli läinud kuidagi järgnevale rohkem aega ja ähvardas kooli hiljaks jäämine. Kui tunni alguseni oli veel kümme minutit, hakkasin jooksma.

*

Tahtsin koos vendadega Peedu kirjanike suvilasse sõita. Kuulsin, et seal on nüüd käimlal lukk ees. Ütlesin, et siis ma ei sõida. Ema ütles, et isal on kaks võtit, ta andis isa võtme mulle. Mulle meenus, et rongipeatuses on ka käimla. Ema ütles, et see on nüüd ka lukus, seda keeratakse sama võtmega.

*

Lugesin vana ajalehte. Klaus luges sama ajalehe teist eksemplari ja leidis sealt teistsuguse asja kui mina. Selgus, et juba tol ajal trükiti ajaleht erinevate linnade jaoks erinevalt. Tol kuupäeval oli sellest lehest trükitud kolm erinevat varianti.

*

Üks mees tahtis maailma hävitamist ära hoida, selleks tahtis ta hävitada paberi maailma hävitamise õpetusega. Need, kes maailma hävitada tahtsid, püüdsid talt seda paberit käest rebida.

Külmutuskapi uks

Meil olid lapsed külas. Vaatasin köögis, et külmutuskapi uks on õigesti kinni pandud. Siis vaatasin, et hingede küljelt see siiski ei olnud õigesti. Võibolla ma lõhkusin selle ise ära. Püüdsin parandada. Avastasin, et ukse külgede sees on haagid, mille saab torgata kapi seinte sisse. Panin kõigilt külgedelt peale hingede külje haagid kinni. Nii tundus uks liiga kinni minevat.

Kerese kaasautorid

Vaatasin Kerese "Malekooli". Selle kaasautor oli Hjalmar Mäe. Ta kirjutas, et alustada partiid käikudega 1. e4 2. Rf3 ei ole hea, sest järgneb pikk d-etturi käik. Selline arvamus ei tundunud õige, nagu ka muud Mäe arvamused male kohta. Öeldi, et sellel raamatul on rohkemgi kaasautoreid. Küsisin, kes. Ütlesin, et üks oli vist Jaan Undusk. Vastati, et lisaks Unduskile Jaan Kross.

Turniir vihmaga

Tänasele kiirmaleturniirile kogunes 5 mängijat, aga Peebo mängis kahe isikuna, kirjutades endale tabelisse teiseks nimeks Meriväli, nii et tabelis oli 6 nime. Tabeli järgi olid tulemused:

1. Peebo 8

2. Meriväli 6,5

3. Haring 6

4. Runnel 5,5

Mängiti kaks ringi, ühe mängija kohta tuli 10 partiid, enamasti oli mängijal ühe mängu jaoks 15 minutit. Peebo mängis kahte partiid korraga või teise variandina andis osades partiides aega ette, lisaks soovitas vahepeal paremaid käike.

Minu kõige kiirem võidupartii sel turniiril oli selline:

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Oc4 a6 4. d4 ed 5. Rd4 Rd4 6. Ld4 Oe7 7. Lg7 Of6 8. Lf7++

See oli minu jaoks aasta viies turniir. Eelmine aasta käisin kolmemõõtmelistes klubides neli korda, neist kolm korda turniiri ja ühe korra matši mängimas.

Mõtleja maalkäik

Ma olen viimastel aastatel vältinud nädalavahetustel maal käimist, sest olen arvanud, et siis on rohkem sõitjaid. Aga täna otsustasin maale sõita, sest nädala varasematel päevadel jäi see tegemata. Bussid ei olnudki väga täis, maale sõidu buss oli peaaegu tühi. Nagu ma ette nägin, oli linna tagasisõidu bussis pühapäeva õhtul rohkem rahvast, aga keegi vist seisma ei pidanud. Ma istusin küll eesistmel ja oma selja taha ei näinud. Maha minema hakates selgus, et tagapool istus vähemalt üks tuttav, kes mind teretas.

Maale sõidu bussis vaatasin aknast välja ning tegin tähelepanekuid. Maal vaatlesin kõigepealt tavakohaselt taimi ja päevitasin, vahepeal mõtlesin toas, mida piltidel olevad inimesed mõelda võiks. Lõunasöögi ajaks panin rohkem riideid selga ja sõin enda poest ostetud kaupa. Pärast sööki pesin nõusid ja seejärel hakkasin mõtlemispausidega raamatut lugema, pannes ajutiselt veel rohkem riideid selga. Püüdsin raamatut hoida nii, et ei tekiks valguse ja varju ebaühtlust. Täna ma asula peal nii pikka jalutuskäiku ei teinud kui eelmine kord, aga tegin korduvalt toas võimlemisharjutusi. Bussi oodates hakkasin peast luuletusi analüüsima, tegin seda ka suurem osa tagasisõidu ajast, alles Tartu vahele jõudes hakkasin tähelepanelikumalt aknast välja vaatama.

Teist päeva järjest

Täna rikkusin senist põhimõtet mängida võrgus välku vaid kord nädalas. Arvasin, et rohkem mängimine on tervislik. Tänane mäng oli reitinguarvestuslik ja olin rahulikum ning paremini maganud kui eile. Saavutasin materiaalse paremuse, realiseerimine võttis küll aega, aga lõpuks läksin lippu ja panin mati. Teist partiid ei mänginud, sest keegi hetkel ei soovinud.

Väiksemahuline ja suuremahuline

Kõndisin koos Kristeriga mööda tänavaid. Ta palus, et ma teda tema töös aitaksin, ta annab mulle selle jaoks enda kohta materjale. Enda kohta arvas ta, et tal on tähelepanu liiga hetkes kinni, mina pidavat suuremahulisemate asjadega hakkama saama. Mõtlesin, et nii see on, Krister kirjutab ajaleheartikleid ja mina raamatuid. Siis mulle tuli meelde vastuväide, et Krister on ju maratoni ka sõitnud. Ja lisaks kuigi ta kirjutab ajaleheartikleid ühe päeva kohta korraga, teeb ta seda aastaid järjest, nii et kas see on väike või suur asi? Läksime eri teid edasi. Kuulsin, nagu satanistid ähvardaksid minuga arveid õiendada. Mõtlesin, et kui saan turuhoone juures lumevalli taha, siis nad mind enam ei näe. Aga see tähendas, et läbisin mitu korda järjest sama teed.

Mittereitinguarvestuslikud kaotused

Mõtlesin juba välkmalest loobuda, aga tundus, et suhtlemise vähendamine teeb vaimse tervise veel halvemaks, seetõttu täna katseks kasutasin jälle Vint.ee-d. Mängisin kaks mittereitinguarvestuslikku välkmalepartiid, mõlemas olid mul valged. Esimeses mängus panin vankri ette. Mul oli eelnevalt kogutud natuke kompensatsiooni, aga kui minu etturi lippu viimise ähvardus lükati ümber, siis alistusin. Teises mängus teise vastasega sain alguses samuti materiaalse paremuse mina, mul oli umbes vigur rohkem, aga g-liinil auk. Vastane korjas kõigepealt kaks etturit tagasi ja lõpuks g-liini auku ära kasutades võttis äratõmbetulega ära ka lipu. Seega täna kaks kaotust.

Valitud laule

Ungari keele aktiivsemaks kasutamiseks kirjutasin juutuubi otsingusse hulga ungarikeelseid väljendeid, mis olid võimalikud minu praeguse sõnavara põhjal sõnaraamatuid ja tõlkeprogrammi kasutamata. Käivitasin hulga muusika- ja muid videosid, neist kaks paremat laulu otsisin pärast uuesti üles.

Kui otsisin laulu ilusa linna kohta, leidsin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=F_oiTL6zrLw laulu „Ilus linn Kolozsvár“, mida rütmi kõla säilitamiseks võiks eesti keeles laulda „Linn ilus Kolozsvár“ või normaalsemas eesti keeles „Mu kaunis Kolozsvár“. Ungari-eesti sõnaraamat ütleb, et Kolozsvár on linn Rumeeniale kuuluvas Transilvaanias, linna nimi rumeenia keeles on Cluj-Napoca. Selle laulu refrään võib ühe kuulamisega kummitama hakata, kõik viisid mul ühe kuulamisega meelde ei jää. Sõnad enne laulu pealkirja peaks tähendama "Krahvinna Marica". Vikipeedia ütleb, et see on opereti pealkiri. Eestikeelses vikipeedias on nimi kirjutatud saksapäraselt Mariza. Ühe minu klassiõe nimi on Marika, aga ungari keeles c hääldub ts.

Teiseks otsisin laulu vana maja kohta, aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=vl2jfQga8yc leidsin laulu „Ümber vana maja“. Kuulamise ajal hakkas see meelde tuletama natuke sarnast lapsepõlves raadiost sageli kuuldud laulu umbes sõnadega „Suur lilleaed / ümber väikse maja“. Ungarikeelse laulu esitaja eesnimi ehk Ungaris teisel kohal olev nimi on Kati, mis on ka minu ema hüüdnimi ja kolme klassiõe õige nimi. Ma ei teadnud varem, et Ungaris sama nime pannakse. Laulja esikohal olev perekonnanimi tähendab eesti keeles Sepp. Vikipeedia ütleb, et laulja sünniaasta on 1944. Mustvalge video tundub olevat ammu tehtud.

Inglise keele ja ajaloo tasemetööd

Meil olid olnud koolis kevaditi tasemetööd, nüüd oli tasemetöö välja kuulutatud ka ülikoolis. Sellel taheti kontrollida kõigi juba tehtud eksamite osa meelesolekut. Mõtlesin, et kontrollitakse meelesolekut, aga enne kontrollimist saan asjad uuesti pähe õppida. Ma ei teadnud, kas ma viitsin seda teha.

*

Meie korteris oli keset ööd üks tüdruk. Teised magasid, mina ja tüdruk olime veel üleval. Pakkusin talle tooli, mille peale ta saaks magama minnes oma riided panna.

*

Mängisin üle tüki aja Tõnuga malet. Olin harjunud, et võidan teda kergelt, aga vahepeal oli ta suureks kasvanud ja tugevamaks läinud. Esimene mäng läks viiki. Pärast mängis Tõnuga malet Klaus, ka see mäng läks viiki. Ütlesin, et mul läks ka üks mäng viiki.

Etioopia loomad

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=E7DQPi8HKsE ingliskeelset filmi Etioopia mägismaa loomadest. Räägiti, et vihmaperioodil sajab Etioopias iga päev. Mujalt olen lugenud, et viimasel ajal võib oodatud vihm tulemata ka jääda, see põhjustab näljahädasid. Filmis näidati, et Etioopia mägismaa on väheseid kohti ekvaatori lähedal, kus esineb külmakraade. Mujalt olen lugenud, et kliimamuutuste tõttu mäestikuliustikud ka kahanevad. Film oli suhteliselt hiljuti üles riputatud, aga seal juttu kliimakatastroofist ei kuulnud.

Filmis näidati muuhulgas gelaadasid, kellest ma juba ühes sissekandes kirjutasin kui kõige arvukamast ahviliigist. Filmi järgi oli ta varem veel arvukam ja elas kogu Aafrikas, aga nüüd ainult Etioopia mägismaal. Gelaadad ronisid filmis peaaegu sirget mäeseina mööda üles ja seejuures tegid veel midagi üksteise sabast sikutamise sarnast, aga alla ei kukkunud. Kui gelaada suu pärani ajas, paljastusid kohutavad kihvad. Hiljem näidati ka teist ahviliiki paaviani ja öeldi, et ta sööb õienektarit.

Kõige rohkem näidati filmis Etioopia hunte, kes elavad karjadena. Eesti hunt on minu teada hall, aga Etioopia hunt oli pruun. Ühes kohas näidati, kuidas hunt lähenes veise moodi loomale ja öeldi, et veis ei pööra selle peale isegi pead. Algul mõtlesin, et veis on liiga ettevaatamatu, aga kas hunt hakkab endast suuremat looma murdma. Siis näidatigi, et veise ründamise asemel püüdis hunt maa seest ühe roti moodi looma ja sõi seda.

Etioopia hundi kohta kasutati vahepeal mingit sünonüümi. Filmi all olid samas keeles subtiitrid, mida ma eriti ei lugenud, aga panin siiski tähele, et seda hundi sünonüümi kirjutati paljudes erinevates kirjapiltides. Tundus, et subtiitrid oli kirjutanud arvutiprogramm, neis ei olnud ka kirjavahemärke. Ja aeti segi ka sõnad wolf (hunt) ja wall (müür).

Muudest loomadest näidati filmis lõvisid, ühte pika nokaga lindu, kes samuti maa seest toitu püüdis ja raipeid söövaid linde. Korraks näidati inimesi, kelle kohta öeldi, et need on nomaadid. Tuli mõte, et võibolla ülikooli ajal uuritud keiser Haile Selassie sellepärast tegigi palju välisreise, et ta pärines nomaadide maalt. Filmis olid inimestel koerad. Näidati koera ja hundi kohtumist, kumbki kummalegi kallale ei läinud.

Kahtlane realiseerimine

Viimasel ajal olen mänginud malet kahel päeval nädalas pluss kord kuus klubis. Nii kipub juhtuma, et malekirjanduse lugemise jaoks kas ei jää üldse aega või tegelen malega nii palju, et muud tegevused kannatavad. Aga kui ma oma partiisid üles riputan, on viisakas ka teiste omi vaadata. Mõtlesin teha uuenduse, et tavalisel nädalal piisab ühest mängupäevast, teisel treeningpäeval uurin malekirjandust. Alustasin selle süsteemiga pühapäeval, kui vaatasin pikema vaheaja järel uuesti vanaisa käsikirjalist partiidekogu.

Malekirjandusega töötamisel on olnud probleem, et kui ei loe raamatut iga päev, siis kipub ka järjehoidjat kasutades meelest minema, millise partii või millise käigu juurde täpselt järg jäi. Selle probleemi lahendamiseks otsustasin treeningut lõpetades panna paberile ühe lausega kirja, kuhu ma täpselt välja jõudsin. Pühapäeval panin kirja, et vaatasin läbi partii Ligi - Pikner.

*

inimene - arvuti
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 f6 6. d4 Og4 7. de Ld1 8. Vd1 fe 9. Vd3 Od6 10. b3 Rf6 11. Rbd2 Ke7 12. Ob2 Rd7 13. Rc4 Rc5 14. Ve3 Of3 15. Vf3 Re4 16. Re5 Ke6 17. Rc4 Rf6 18. Ve1+ Kf7 19. Rd6+ cd 20. Of6 gf 21. c4 Vae8 22. Vfe3 Ve5 23. Kf1 Vg8 24. g3 Ke6 25. f4 Ve3 26. Ve3+ Kf5 27. Vd3 d5 28. cd Ke4 29. Ke2 cd 30. Ve3+ Kf5 31. Ve7 b5 32. Vh7 Kg4 33. Kf2 Vd8 34. h3+ Kf5 35. Vc7 Vh8 36. h4 Ke4 37. Ve7+ Kd4 38. Ve6 f5 39. Va6 Kc3 40. Vd6 d4 41. Ke2 b4 42. Vc6+ Kb2 43. Vc4 Vb8 44. Vd4 Ka2 45. Vd3 Ve8+ 46. Kd2 Ve6 47. Kc2 Ve2+ 48. Kd1 Vh2 49. Kc1 Vb2 50. Vd5 Vb1+ 51. Kc2 Vb3 52. Va5+ Va3 53. Va3+ ba 54. h5 Ka1 55. h6 Ka2 56. h7 Ka1 58. h8L+ Ka2 58. Lb8 Ka1 59. Lb1++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 32 minutit 25 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit 3 sekundit. Inimene juhib matši 2,5:0,5.

Pehme hammas

Mul oli tagumine hammas pikaks veninud ja pehmeks muutunud. Võibolla võis selle ära murda. Ma ei teadnud, kas uus hammas oleks asemele kasvanud.

Vihikud sahtlis

Hoolimata koolis edasi käimisest ja inglise keele edasi õppimisest oli mul inglise keele oskus langema hakanud. Oli karta, et varsti tuleb mul selles aines hindeks kaks. Tüüpiline asi, mida vastata tuli, olid luuletused, need ma suutsin pähe õppida.

*

Korrastasin oma suure toa sahtlit. Malevihikuid ja mõnda teist tüüpi vihikuid, mida teistel inimestel oli üks, oli minul terve hulk. Malevihikutesse olin kirjutanud enda mängitud partiisid. Üks vend hakkas minu sahtlist asju võtma. Ütlesin talle, et ta neid ei puutuks, kui sahtel on just korda tehtud. Järgmiseks ütlesin, et ta võib võtta ühe asja korraga, aga tema võtab mitu.

*

Eesti naispeaministril oli kombeks kirjutada Soome naispeaministrile, sest mõlemad olid naised, muude riikide peaministrid olid mehed.

Ukraina venelased

Praegu sõja ja sanktsioonide tõttu Venemaa ajakirjad enam raamatukokku ei jõua, aga ülikooli raamatukogu avariiulitel on eelmise aasta numbrid olemas. Lugesin kahe raamatukoguskäimisega läbi ajakirjast "Rossiiskaja istorija" nr. 6/2021 A. A. Tšemakini artikli Vene Liidust Ukrainas aastal 1918. Aastal 1918 algas Ukrainas Saksa okupatsioon, aga enne selle algust aasta alguses asutati Kiievis organisatsioon, mis pidi kaitsma Ukraina venelaste huve. Sellesse liitusid erinevad erakonnad, aga mitte enamlased. Enamlaste kohta lugesin hiljuti "Ajaloolisest Ajakirjast", et nemad tunnustasid Ukraina iseseisvust, aga võtsid hiljem tunnustuse tagasi, sest seal ei loodud tööliste riiki.

Varem olen ma kohanud, et sõnu ukrainlane ja väikevenelane kasutatakse sünonüümidena, aga selles artiklis eristatakse ukrainlasi, suurvenelasi ja väikevenelasi. Keegi öelnud, et ta ei tea, kas ta on suurvenelane või väikevenelane, ta on lihtsalt venelane. Artiklis öeldakse, et rahvuslik kuuluvus tähendas rohkem erakondlikku eelistust, aga sellega on vastuolus, kui tagapool kirjeldatakse, kuidas koosolekul paluti rääkida ukraina keele asemel vene keeles, sest ukraina keelest ei saa aru. Oma eluajast mäletan, kui ukrainlased nõudsid vene keele asemel ukraina keele rääkimist.

Kirjutatakse, et loodud organisatsioon oli kultuuriline, mitte poliitiline, see polevat seadnud eesmärgiks Vene Keisririigi piiride taastamist. Kui see poliitiline polnud, siis jääb arusaamatuks, miks seal olid poliitiliste erakondade esindajad.

Mult ühe raamatu puhul küsiti, millele seal viidatakse, sellest artiklist jäi meelde, et viidatud oli tolleaegsetele ajalehtedele. Nõukogude riigis ilmselt rahvuslikul alusel organisatsioon enam ei tegutsenud, seal oli üldse vähe organisatsioone, kuigi haldusjaotus oli rahvuste järgi.

Marjapilte

Ema tõi linna täna maal korjatud marju. Olin näidanud isale varasemal kellaajal tehtud lillepilti ja isa soovitas pildistada ka marju. Ütlesin, et olen juba varem marju pildistanud. Aga kui kiireloomulisemad asjad tehtud olid, siis proovisin siiski soovituse täita. Sõstardest oli selleks ajaks osa juba ära söödud. Esimene klõps tuli liiga udune, selle kustutasin ära ja välklampi proovides sain teravamaid pilte. Arvutisse ümber tõstes ei tundunud need enam nii head kui fotoaparaadist vaadates, kus kõik pildid on värvilisemad. Aga praegu paistab ere päike, kui kardina ette tõmbasin, läks vähemalt esimene pilt paremaks, kolmanda puhul pole seda küll märgata.

Kollane õis

Hiljuti käisid meil külas Taimo, Maie, Veljo ja Ilona. See lill peaks olema nende toodud. Veljo on bioloogia spetsialist, küsisin talt, mis on vahet sisalikul ja sabakonnal. Veljo vastas, et sisalikul on soomused. Selle põhjal selgus, et üks päev Peedu verandal pildistatud loom oli sisalik. Veljo pakkus vist pilti nähes, et arusisalik.

Eile vaatasin teiste tehtud lindude pilte. Otsisin Balatoni järve lindude kohta. Leidsin võrgulehe, kus olid seal elavate lindude fotod, igal fotol ungarikeelne linnuliigi nimi juures. Tõlkisin neid sõnaraamatuga. Ühe linnurühma nime ma sõnaraamatutest ei leidnud, aga määrasin selle nii, et otsisin välja vastava ungarikeelse vikipeedia artikli ja vaatasin, millise eestikeelse artikliga see seotud on. 

Lootused ja oletused

Sõitsin bussis. Läksin Valgas maha. Tegelikult ma pidin sõitma kaugemale, buss pidi Eesti piires ära keerama. Lisaks vara maha minemisele unustasin ka asju bussi. Lootsin, et võibolla saab need veel kätte. Asjade kätte saamiseks läksin teise bussi peale. See oli Tartu linnaliini buss. Lähenesid kohalikud valimised ja bussis käis valimiskampaania. Läksin maha Kaunase puiesteel peatuseta kohas. Unustasin jälle asju bussi.

*

Ühel väljakul toimusid inimeste vahel kokkupõrked. Mõtlesin selle kohta kirjutada, et rünnati palvetajaid. Tegelikult mul ei olnud selle kohta tõendeid, et seal palvetati. Ma oletasin seda lihtsalt sellepärast, et platsil oli ühe pühaku nimi. Teine võimalus oli oletada, et toimusid kokkupõrked valitsusvastaste meeleavaldajate ja valitsuse pooldajate vahel.

Kirjasaatja elu

Mulle tuli kiri, et üks minu kiri kustutatakse uudistegrupist ee.euro, sest see ei vasta uudistegrupi teemale. Ma olin kirjutanud Euroopa Liidu asemel selle ühisrahast, aga minu meelest olid need teemad siiski omavahel seotud.

*

Pidin andma oma andmed. Küsiti, mis on mu sõbranna nimi. Ma ei teadnud, keda mõeldakse. Kõige rohkem kirju olin saatnud Helinale, aga ta polnud ainus, kellele ma olin kirjutanud. Ütlesin, et mõtteid olen arendanud Helinale kirjutades. Vastati, et Helinat mõeldigi.

Luksusköide

Olin kinkinud Sirlyle oma raamatu. Ta oli selle tagastanud. Istusin loengus Raido kõrval, tema selja taga istus Sirly. Näitasin Raidole tagastatud raamatut. Ta ütles, et see on luksusköide. Raidole endale olin kinkinud samast raamatust natuke lihtsama köite. Raido tahtis praegu näidatavast köitest tiitellehte vaadata, aga ma hoidsin käega lehti kinni, sest ei tahtnud näidata, et ma olen Sirly jaoks pühenduse kirjutanud. Käisin vahepeal ära. Raamat jäi laua peale ja kartsin, et minu äraolekul vaatab Raido ikkagi tiitellehte. Meenutasin ühte selle sarnast lugu, kuidas üks inimene näitas ühte asja ning arvamused läksid lahku, kas see on midagi erakordset või mitte.

Ootamatu paremusjärjestus

Ootasime ühes majas maleturniiri viimase vooru algust. Siis teatati, et viimast vooru ei tulegi, sest majas algavad remonditööd. Praegune mängijate paremusjärjestus jäi lõppjärjestuseks. Kristjan K., kes oli vähe malega tegelenud, sai esikoha. Rohkem tegelenutest oli Jürgen I. mitu kohta ja mina palju kohti tagapool. Kristjani esikoht oli seletatav sellega, et osavõtjate arvu kohta jäi voorude arv väikseks, muidu ta oleks viimases voorus ilmselt langenud. Võis ka olla, et tal läks mäng hästi, kuna ta võis olla endale salaja ajusse arvuti monteerinud. Räägiti, et ühte taime on ohtlik süia.

*

Toimus sünnipäevaviktoriin. Pille pani kirja, kes said paremad kohad. Lisaks reaalsetele inimestele kirjutas ta paremate kohtade hulka ka väljamõeldud Kerstini sõpru. Pille rääkis oma kraadiõppe tulemustest. Ta oli saanud kolmel viimasel semestril igaühel parima üliõpilase preemia. Ma ei teadnudki, et selline preemia on olemas, ma polnud seda ühelgi korral saanud. Aga ühe varasema eksami eest oli Pille saanud nii madala hinde, mida mulle polnud samas õppeastmes ühtegi korda pandud. Mõtlesin, et peaks minema uusi prille ostma, aga ma ei teadnud, kas mul on selleks piisavalt sularaha. Võimalik, et oleksin pidanud prillipoest vahepeal panka minema.

Vasturünnak vähemetturitega

arvuti - inimene
1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. Rf3 e6 5. Oe2 c5 6. Oe3 cd 7. Rd4 Og6 8. Ob5+ Rd7 9. Rc3 Ob4 10. Ld2 Vc8 11. Og5 La5 12. Od7+ Kd7 13. Rb3 Oc3 14. bc Lc3 15. Lc3 Vc3 16. Vc1 Re7 17. Rd4 Vhc8 18. Vb1 b6 19. Oe7 Ke7 20. 0-0 Oc2 21. Vb2 Oa4 22. Ve1 Vc1 23. Vf1 V8c4 24. Vd2 Vf1+ 25. Kf1 Od7 26. f4 Oc8 27. g4 Oa6 28. Ke1 Vc1+ 29. Vd1 Vd1+ 30. Kd1 Kd7 31. a4 Oc4 32. h4 a6 33. h5 h6 34. g5 hg 35. fg Od3 36. Kd2 Oh7 37. Kc3 Oe4 38. Re2 Kc6 39. Rd4+ Kc5 40. g6 fg 41. Re6+ Kc6 42. hg Og6 43. Rg7 Kd7 44. Kd4 Of7 45. Rf5 Ke6 46. Rg7+ Kd7 47. Rf5 Kc6 48. Re7+ Kd7 49. Rf5 viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 12 sekundit, mustal 1 tund 17 minutit 32 sekundit. Inimene juhib matši 1,5:0,5.

Peedu linnus ja selle ümbrus

Täna oli mul esialgne kavatsus pildistada Peedu vähem pildistatud sildasid, aga nende vahelt Elva jõe vasaku kalda lähedalt leidsin üles ka Peedu linnuse, mida ajaloolasest vanaisa mulle ükskord näitas. Esimesel kahel pildil on autosild ja Elva jõgi natuke linnusest allavoolu, kolmandal Kerikmäe silt linnuse jalamil (linnuse sõna ma ühelgi sildil ei märganud), neljandal linnuse hari, viiendal jalakäijate kaarsild linnusest ülesvoolu eelmisest sillast natuke pikema vahega, veel rohkem ülesvoolu jäävat veskitammi ma täna ei pildistanud, sest seal on juba varem pilte tehtud.

Peedu linnusest olen lugenud vahepeal ka "Eesti ajaloo" esimesest köitest, täna otsisin need kohad kohanimede registri järgi uuesti üles. Seal öeldakse muuhulgas, et esimesi leide Peedu mäepealsest asulast seostatakse pronksiajaga, vahepeal seal linnamäge ei olnud, aga rahvasterännu ajal ehitati see uuesti üles, minu vanavanaisa juhitud kaevamistel on sealt saadud eelviikingi- ja viikingiaja leide, aga 11. sajandil jäeti linnus maha.

Uue õppeaasta nõuded

Meil oli uus inglise keeles õpetaja. Ta ütles, et 12. klassis peab koduse kirjandi pikkus olema 10 lehekülge. 11. klassis pidi veel 8 lehekülge. Kuigi nõuded läksid suuremaks, minu kirjutamistempo ei tõusnud. Ühe kirjandi eest sain kahe ja ühe eest viie. Kahelise kirjandi kohta ütles õpetaja, et vigu oli väga palju. Minu meelest neid ei olnud palju. Põhiliselt oli kordunud üks ja sama lihtmurru kirjutamise viga. Läksin loengusse. Tüdrukutel olid uut moodi riided, mille ette valmistamine oli aeganõudev. Veerand sai läbi. Olin saanud veerandi jooksul kaks nelja ning ühe viie, veerandihindeks tuli neli. Varasem õpetaja oli veerandi jooksul pannud rohkem hindeid. Ta oli teinud palju lühikesi teste, aga võibolla lühikese testi jaoks oli kergem asjad pähe õppida ja hiljem uuesti ära unustada.

Ürituse kord

Inimesed istusid toolidele ritta. Läksin istusin ühele kolmest kõige vasakpoolsemast kohast. Mulle öeldi, et mina ei tohi seal istuda, sest seal on seaduse järgi presidendipaari kohad. Vastasin, et ma istun sinna ainult korraks. Istusin parempoolsetele kohtadele ümber. Rääkisin veel tasandatud häälel, miks ma keelatud kohtadel käisin, kuigi ka tasandatud häält võidi pidada ürituse jätkuvaks segamiseks. Saali ees oli rida inimesi, kes olid näoga saali poole. Nad kukkusid korraga pikali. Öeldi, et nad on nüüd surnud, matame nad maha. Aga üks lamav mees ütles, et tema ei ole surnud. Hakkasin korraks naerma, aga siis ütlesin, et matustel ei sobi naerda. Rain rääkis ja tal oli lõug väiksem kui ma mäletasin.

Metskass

Otsisin juba ühel varasemal korral saksakeelset dokumentaalfilmi metskassidest, aga sattusin selle asemel filmile metsikutest kodukassidest. See võis juhtuda sellepärast, et tõlkisin vist sõna 'metskass' tõlkeprogrammiga. Aga täna pabersõnaraamatust leidsin õige vaste ja vaatasin filmi metskassidest aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=TnFwzYrPOms .

See on lastefilm, kus täiskasvanu püiab vist käituda emotsionaalselt nagu laps. Ta otsib metsas metskassi, aga ei leia. Teiste loodusfilmide tegijad on ikka metsast ka metsloomad üles leidnud. Metskassifilmi tegelane seletab mitteleidmist sellega, et metskass on haruldane. Ta hüiab metskassi leidmiseks: "Mau!", kuigi see võiks vist metslooma pigem eemale peletada kui lähemale meelitada. Võibolla oma kodukassi meelitaks lähemale. Näidatakse kaardilt, et metskassi otsitakse Baieri metsast.

/TÄIENDUS: Ma pole enam kindel, et see oli kassi kutsumise hääl, sest saksa-eesti sõnaraamatu järgi 'mau' tähendab hoopis 'kehv, räbal'./

/TÄIENDUS2: Aga 'miauen' tähendab küll 'näuguma'./

Kui filmitegija metskassi metsast ei leia, läheb ta seda otsima loomaaia sarnasest kohast, mis tundub küll Tallinna loomaaiast väiksem olevat. Loomaaia moodi kohas on muid loomi ka, aga kõneleja teeb, nagu teda huvitaks ainult metskass. Tõenäoliselt ta sarja mõnes teises osas teeb, nagu teda huvitaks mingi muu loom, filmi lõpul lasti laulu, mille järgi oli aru saada, et see on vaid üks osa loomade teemalisest sarjast.

Metskass on filmis kodukassist karvasem ja suurema sabaga. Nagu kodukasside filmiski, räägitakse ka metskassi filmis, kuidas autod on loomadele ohtlikud. Kodukassi filmis räägitakse, kuidas kass ei lähe üle vee ega silla, metskassi filmis on juttu sellest, et metsi jääb vähemaks ja metskassi elu läheb raskemaks, aga metsade vahele püütakse luua ühenduskoridore, et loomad saaksid ühest metsast teise liikuda. Looduskaitse võiks ju saavutada ka seda, et metsade hulk mõnes kohas kasvab, nagu Viini filmis räägiti, et Viini õhk on 1970. aastatega võrreldes puhtamaks läinud ja pärast Nõukogude võimu lõppu Eestis algul põllumajanduse vähenemise tõttu metsade hulk kasvas.

Filmis räägitakse, et metskass on röövloom. Talle visatakse püüdmiseks lihatoitu, mis tundub olevat juba enne murdmist poolsurnud. Võibolla need olid abitud loomapojad, keda murti.

Hakkan heaks

Täna otsustasin vabaneda kahjulikest harjumustest - välkmalest ja hindelisest suhtlusest. Siin midagi minu hinnangul väärtuslikumat:

V-R-O-O-K-L-V-R

1. e4 e5 2. b3 Rg6 3. Ob2 Rc6 4. Oh5 d6 5. d3 Og5 6. Rg3 Oe6 7. Og6 fg 8. Le2 0-0-0 9. Rd2 Le7 10. 0-0-0 Vgf8 11. Kb1 Vf6 12. Rf3 Of4 13. Rf1 Og4 14. h3 Of3 15. Lf3 Kb8 16. Le2 Vdf8 17. f3 Rd4 18. Od4 ed 19. Le1 c5 20. La5 Vc8 21. Ka1 Le6 22. b4 b6 23. Lb5 cb 24. Kb2 Vf7 25. Lb4 Vfc7 26. La4 Vc2+ 27. Lc2 Vc2 28. Kc2 La2++

Automargi head küljed

Olin unine ja tahtsin tavalisest varem, kell pool kaksteist vannituppa minna, aga seal olid asjad ees. Ütlesin seda emale ja läksin teise vannituppa. Aga seal oli ka hiigelsuur tigu. Ütlesin, et minu toodud see ei ole, sest nii suur loom ei mahu väiksest august läbigi. Mulle tuli meelde, et tavaliselt tahab isa enne mind vannitoas ära käia, ta ei olnud seda vist veel teinud.

*

Käis loeng. Üks inimene tuli hilinemisega loenguruumi uksest sisse. Näitasin näpuga selles suunas. Loengupidaja vaatas seepeale ümber nurga sinna. Lugesin psühhoanalüütiku juttu, et inimene tahtvat ühte kallist marki autos olla, sest siis ta tundvat ennast nagu lootena. See auto nägi tõesti üsna ilus välja. Aga üks loengusviibija avaldas kahtlust, kas selline automark on üldse olemas. Ütlesin, et ma tean, et esimesel tutvumisel võivad asjad tõesti väga huvitavad olla, aga hiljem tekkis autosviibijal küsimus, kuidas autost välja saab ja kuidas autot peatada saab. Sander oli nõus, et esimesel tutvumisel on asjad huvitavamad. Vaatasin kunstiajaloo materjale. Pildil olid lossivaremed ja tuli määrata arhitektuuristiile. Õpetaja Kalme tuli hilinemisega tundi. Mul oli ühe varasema korra kodune töö tegemata. Kalme oli öelnud, et kellel on kodune töö mitu tundi järjest tegemata, see saab ühe. Aga ma lihtsalt ei jaksanud seda ära teha. Tundus, et täna Kalme koduseid töid ei kontrolli.

Reegliterikkumised

Läksin klassi 206 ja vaatasin, kuhu istuda. Iga laua taga tundus juba vähemalt üks inimene istuvat. Lauri K. hakkas pahandama, et Peep on tema koha peale istunud. Ütlesin, et nad on varem ka pinginaabrid olnud. Lauri vastas, et ei ole. Mina ütlesin, et joonistamistunnis. Lauri ütles, et ta on mitme inimese kõrval istunud, keda ta pinginaabriks ei pea. Ütlesin jutu lõpetuseks olgu. Lauri pidas pinginaabriks vist ainult Martinit. Mulle meenus, et ühes joonistamistunnis istus Lauri minu kõrval, aga ma ei hakanud küsima, kas ta mind peab pinginaabriks. Joonistamistunnis vahetas ta esimeses klassis istekohta vist sageli.

*

Sõitsin bussis. Mulle meenus, et ma pole piletit augustanud. Üks inimene võis kontroll olla, ta küsis teiselt inimeselt midagi. Kui ta oleks mulle juba trahvi teha tahtnud, oleksin öelnud, et kui mul on kunagi olnud tasuta sõidu õigus, läheb pileti augustamine elu aeg meelest ära. Mäletasin, et olin augustamata pileti taskusse valmis pannud, aga sealt ma seda ei leidnud, võibolla oli see taskust välja kukkunud. Seetõttu läksin Kaunase peatuses maha. Kõndisin Raekoja platsil. Möödusid A. Tarand ja üks teine käriseva häälega mees. Üks neist ütles: "Kolm korda autoteele astutud - nüüd saab trahvi teha." Ma ei saanud aru, kas nad ütlevad seda minu või enda kohta. Ma kahtlesin, kas Raekoja platsil on platsi keskossa astumine ära keelatud.

Vigur ummikus

Täna alustasin uut kümnepartiilist matši arvutiprogrammi eelmisest ühe võrra nõrgema vist teise järgu taseme vastu. Matši juhendi järgi tuleb kaotuse korral järgmine matš sama tasemega Hispaania avangu teemamatš, võidu või viigi korral liigun jälle üks tase kõrgemale ja tuleb vabalt valitavate avangutega matš. Matši esimene partii oli selline:

inimene - arvuti
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rf6 4. 0-0 Re4 5. Ve1 Rd6 6. Oc6 dc 7. Re5 Oe6 8. d4 Rb5 9. c3 Od6 10. a4 Oe5 11. de Ld1 12. Vd1 Ob3 13. Ve1 Kd7 14. ab cb 15. Of4 a5 16. Rd2 a4 17. Rb3 ab 18. f3 Ke6 19. Kf2 h6 20. h3 g5 21. Og3 h5 22. Ke3 h4 23. Oh2 Vhc8 24. Ved1 Va1 25. Va1 c5 26. Va5 b4 27. c4 b6 28. Va6 Vb8 29. Ke4 Vb7 30. Og1 f5+ 31. ef Kf7 32. Kf5 g4 33. fg Kg8 34. g5 Vb8 35. g6 Kh8 36. g7+ Kh7 37. Of2 b5 38. cb Vb5 39. Va8 c4+ 40. Kf4 Kg6 41. g8L+ Kf6 42. Oh4+ Vg5  43. Og5++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 37 minutit 18 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit 19 sekundit.

Mängimissoov ja takistused

Maleturniiril oli algamas voor. Tahtsin enne wc-s ära käia, aga nii võisin saada kaotuse, sest uute reeglite järgi ei võinud vist mängule üle 15 minuti hilineda. Vaatasin, et wc poti kõrval istuvad sööjad, nii ei tundunud viisakas wc-d kasutada. Loobusingi selle kasutamisest ja kiirustasin mängima. Jõudsin mänguruumi 14 minutit pärast vooru alguskellaaega. Rei tuli vastu ja ütles midagi. Pidin mängima ühe Pedmansoniga. Hakkasime nuppe peale panema. Algul arvasin, et mängin noorema Pedmansoniga, siis sain näo järgi aru, et vanemaga. Ta pakkus, et teeme mänguta kokkuleppe viigi. Aga ma tahtsin mängida, kasvõi kaotades. Me ei leidnud kuidagi malelauda, millel oleks 8 korda 8 ruutu. Mõni malelaud tundus algul selline olevat, aga kui nuppe peale panema hakkasime, siis nägime, et ei ole. Ühte lauda vaatasin ma tähelepanelikult. Ütlesin, et nüüd on selge, et need lauad nuppude pealepanemise käigus muutuvad. Pärast oli ajalehes sensatsiooniline pealkiri, et ma tegin Pedmansoniga viigi. Hiljuti oli alles olnud samasugune sensatsiooniline pealkiri, et ma Pedmansoni võitsin. Varem olin saanud nende vastu palju punkte ja mäletasin veel, kuidas nendega mängida tuleb, aga viimasel ajal olid nad läinud väga tugevaks ja minu punktisaamist peeti üllatuseks.

Perenaise asjad

Tahtsin põgeneda vaenlase sõjaväe eest salakäiku. Tahtsin minna salakäiku nii, et keegi ei näe. Aga toas oli ikka muid inimesi ka ja pidin minema nende nähes. Lohutasin ennast sellega, et kõik need inimesed on head ja ilus muusika mängib.

*

Olin Kristeli majas. Kristel kommenteeris ajaleheartikleid. Ema oli varem samu ajaleheartikleid kommenteerinud, aga Kristeli kommentaarid olid teistsugused. Mõtlesin hiljem emale öelda, et nüüd olen neist artiklitest kuulnud kahe nurga alt. Kristel pani oma kommentaarid ühte kausta, millest torkas läbi Suurbritannia lipu. Teiseks oli tal toas Norra lipp. See tuli sellest, et Suurbritannia oli Euroopa Liidust välja astunud ja Norra polnud sisse astunud. Kristelil oli tulirelv. Tahtsin küsida, et ta näitaks, kuhu tuleb tulistamiseks vajutada, ma polnud varem tulirelvast tulistanud. Aga siis mõtlesin, et ma parem ei proovigi, relv võib käituda soovimatult.

Keskmisele lähemale

Täna mängisin Vint.ee-s välkmalet vastasega, kelle reiting oli minu hetkereitingule kõige lähemal, aga tegelikult ma ei arvanud, et ma nii tugev oleks. Alistusin mõlemas partiis materjalikaotuste tõttu. Esimeses mängus oli otsustav hetk, kui vastane pani oma oda minu lipu ja vankriga samale diagonaalile. Teises mängus ma ei pannud tähele, millal ma vähemetturiga jäin. Vahepeal sain ka etturi tagasi, aga siis oli vastasel juba tugev vabaettur ja varsti üle ühe etturi rohkem. Minu reiting langes alla 2000 piiri.

Sõnavastete mitmekesisus

Olin Kristeli ja Helenaga samas ruumis. Koroona oli jälle liikvel. Kristel küsis Helenalt, kas ta on vaktsineeritud. Helena vastas, et ta ei kiirusta vaktsineerimisega. Ma tundsin ennast küll tänu sellele rahulikumalt, et olin vaktsineeritud.

*

Ühel ungari keele sõnade rühmal olid õhemas sõnaraamatus teised vasted kui paksemas. Hakkasin neid pliiatsiga ka paksemasse sõnaraamatusse kirja panema. Kahtlesin, kas sellel tegevusel on mõtet, kui ma oleks saanud ka lihtsalt õhemast sõnaraamatust vaadata. Meil oli külas Maaja, kes tuli minu tuppa. Tõstsin ühele asjale teise peale, et Maaja ei näeks, mida ma teen. Maaja ütles, et ta saab aru, et ma tegelen ajalooga. Vastasin, et ei, ma tegelen ungari keelega.

Sõjapiirkonnas

Läksin Ukrainasse, kus käis sõda. Seal oli oht surma saada. Läksin wc-sse, kus oli kaetud söögilaud. Panin lusikatäie külma vedelikku suhu ja küsisin, kas külma vett võib tarvitada. Vastati, et Ukrainas ei või. Mõtlesin, kas ma võin saada ühest lusikatäiest juba hirmsa haiguse. Siis tuli mulle meelde, et see vedelik ei olnudki külm, see oligi soe. Ukraina kõige läänepoolsemast oblastist oli vaenlane välja löödud, seal oli ohutum. Või päris ohutu seal ei olnud, sest mõni vaenlase üksikvõitleja võis veel metsas ekselda.

*

Ma nägin kogu aeg unes, et mul on magistriõpe lõpetamata, aga teadsin, et tegelikult on see lõpetatud. Mõtlesin, et unenägudes võib lõpetamatuse kujutlus tekkida sellepärast, et lõpetamisele ei järgnenud midagi, mis oleks lõpetamist mõtetes kinnistanud.