Nigeeria

Täna toimus järjekordne vaidlus sõna 'neeger' üle. Tuletasin meelde, et on olemas ka riik nimega Nigeeria. Pärast lugesin võrgulehekülgi, kus väideti, et selline riiginimi tuleb hoopis Aafrika keeles jõe nimest. Aga teatavasti ka ladinakeelne sõna, millest on tuletatud sõna neeger, tähendab ainult musta värvi.

Täna ei olnud selliseid unenägusid, mida tahaks kirja panna, asenduseks mõtlesin vaadata mõnda filmi. Alguses otsisin dokumentaalfilmi Kanada male kohta, aga ei leidnud. Ühe vähe vaadatud video juba käivitasin, aga see nägi välja nagu kunstiline film. Järgmiseks otsisin ingliskeelset filmi Nigeeria kohta.

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=_OfHGtSkZG8 aastal 2011 tehtud dokumentaalfilmi, mis rääkis peamiselt Nigeeria naftavarastest. Öeldi vist, et Nigeeria on maailma suuruselt seitsmes naftatootja, aga osa naftast varastatakse. Vargad töötlevad naftat petrooleumiks algeliste meetoditega, paljud saavad nafta töötlemise juures või seda mootorratastega transportides surma. Jões on naftareostuse tõttu kala väheks jäänud. Kalapüügi asemel kaevandatakse jõe põhjast liiva, aga seda tehakse ka algelise tehnoloogiaga, mees sukeldub palju kordi ämbriga jõepõhja ning käib vahepeal pinnal ämbrist liiva paati kallamas. Kaardil on kogu Aafrika riikideks jagatud, aga filmi järgi on kahe riigi piiril eikellegimaa, kus asub ebaseadusliku nafta sadam.

Näidati ka metsa põlema panemist. Osad filmi tegelased rääkisid filmijaga sõbralikult, aga osad tulid kallale sõnadega: "Mine ära, valge mees! Pane oma kaamera ära!"

"Tuna" 3/2022

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. 3/2022.

Marleen Metslaid kirjutab Ilmar Talvest eesti etnoloogina. Seni olevat rohkem tähelepanu pööratud Talvele kui kirjanikule või kirjandusteadlasele. Mind on märgitud Talve artiklikogu koostajaks, kuid ka selles kogus esineb ta rohkem kirjandusteadlase kui etnoloogina, „Tuna“ artiklis on sellele raamatule vaid üks viide. See aga tähendab, et ka Talve ise ei tõstnud ennast eestikeelsete etnoloogiaartiklite autorina esile. Artiklite valik on tehtud Talve enda kirja põhjal, välja on jäänud vaid kirja lõpul meelde tulnud följetonid. Võimalik et tal ei seostunud kirja kirjutamise ajal etnoloogiateemalised kirjutised eesti keeles kirjutamisega. Ta loetleb kirjas vaid artikleid, mille põhikeel on eesti keel ja ütleb, et ta pole eriti eesti keeles artiklite kirjutaja olnud. Mind on koostajaks märgitud sellepärast, et minult on artiklite järjestus, üldpealkiri, saatesõna ja sisestamistööd.

Talve ise pidas ennast rohkem teadlaseks kui kirjanikuks. „Tuna“ artikli järgi võeti teda pagulusest Eestisse tagasi saabudes vastu kirjanikuna, sest eesti etnoloogidega oli tal sidemeid vähem. Olen Talvega tõesti kohtunud vaid kirjanduse majas. „Tuna“ artiklis arvatakse, et Talve võis paguluses Nõukogude Eesti etnograafide töid rohkem lugeda kui ta neid kommenteeris. Kohtumisest Talvega mäletan tema juttu, et tal olid kodus olemas kirjandusajakirja „Looming“ aastakäigud, aga ta polnud nende sisuga rahul.

Talve seadis endale varakult eesmärgiks saada teadlaseks. „Tuna“ artiklis kirjutatakse, kuidas ta parema keskmise hinde saamise nimel ülikoolis laveeris ja mõnest ainest loobus. Talve autobiograafiast mäletan tema lapsepõlves õpitud põhimõtet, et aita ennast ise, siis aitab sind Jumal. Psühholoogid soovitavadki, et inimene peaks tegelema selle erialaga, mis teda rohkem huvitab ja kus ta on edukam. Aga ei saa selgust, kas Talvel oli peale huvi teadusega veel mingi eesmärk. Mina ülikooli sisseastumiseksameid tehes mõtlesin, et võiks õppida füüsikat ning tegeleda kliimasoojenemise ja osooniaukude teemaga, aga kuna ma pole füüsikas kõige andekam, siis parem on õppida ajalugu ja hoida ajaloohariduse abil ära Euroopa Liitu astumine. Praegu ma ei saa enam poliitikaga tegeleda, sest ma tean ainult eesmärke, mitte nende juurde jõudmise teid.

Eve Annuk kirjutab Eduard Männikust Nõukogude aja kirjandusliku konsultandina. Olen avaldanud trükis viis ilukirjanduslikku raamatut, lisaks hulga tekste internetis, mind on ka uuemal ajal konsulteeritud ja arvustatud. „Tunas“ on toodud Männiku kirju, millest ta loetleb käsikirjade puudusi ja siis soovitab need ikkagi trükki anda. See tuletab mulle meelde magistritöö kaitsmist, kus oponent ütles alustuseks, et töö väärib magistrikraadi, ja läks edasi puuduste juurde. Männik soovitab autoritel käsikirju kauem viimistleda. Minu isa on tunnustatud kirjanik, olen näinud käsikirju, kus ta on oma luuletusi tõesti viimistlenud, aga ta on öelnud ka, et parimad asjad sünnivad ühe hetkega. Männiku soovitusi lugedes on näha, kuidas aeg on edasi läinud. Männiku arvates on vabavärsilised luuletused üldjuhul kehvemad kui riimilised. Praegu võib rahvas veel nii arvata, aga kirjandusajakirjades saavad sõna rohkem vabavärsi kiitjad, keda häirib riimide kordumine. Männik arvab, et proosat on raskem kirjutada kui luulet. See sõltub vast autorist, Valtoni puhul ilmselt hindab suurem osa lugejaid proosat kõrgemalt, ka mulle on erinevad inimesed korduvalt öelnud, et minu proosalause on parem kui minu värsid.

Inna-Põltsam Jürjo kirjutab keskaegsetest narridest ja neid raeprotokollidesse joonistanud sündikust. Jürjo ütleb, et pole teada, miks sündik narre joonistas. Ma arvan, et sageli ei mõtle ka joonistaja ise läbi, miks ta joonistab, ma pole alati mõelnud. Üks keskkooli tulnud klassiõde ütles, et varem olid tal pikad juuksed, aga kust ta teab, miks ta need lühikeseks lõikas.

Narride kohta kirjutatakse artiklis, et narrideks olid sageli puuetega inimesed. Puude sõna võidakse kasutada erinevas tähenduses, praeguse ametliku terminoloogia järgi on puudega vaid need haiged, kes vajavad abi igapäevaelus, kõik haiged puudega ei ole, võib olla töövõimetu, aga ilma puudeta. See terminoloogia on üsna hiljuti kehtestatud. Jürjo ütleb, et narr võis olla nii psüühiliselt haige kui ka sõnaosav. Kirjandusajalugu siiski ei kinnita arvamust, nagu ei saaks olla psüühiliselt haige ja sõnaosav samaaegselt, kuigi keskajal ilma ravimiteta võisid haigused raskemad olla.

Birgit Kibal kirjutab järjekordse konverentsi ettekannetest. Leidsin kaks lauset, kus kohanimesid oleks saanud kasutada paremini. Ühes lauses oli eristatud samast ajast rääkides Jugoslaaviat ja Serbiat. Võibolla pidi vastandus olema Serbia ning ülejäänud Jugoslaavia. Teises kohas nimetati Ungarit ungarikeelse nimega Ungari eestikeelse nimega provintsiks. Kontrollisin vikipeediast, et selline vahetegemine pole küll päris vale, aga parem oleks öelda, et Ungari kuningriik oli osa Transleithaniast ehk püha Istvani krooni maadest.

Aktiivne lipp

arvuti - inimene
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 Oe7 6. Ve1 b5 7. Ob3 d6 8. c3 0-0 9. h3 Ra5 10. Oc2 c5 11. d4 Rc6 12. d5 Rb8 13. Ra3 Rbd7 14. Oe3 Rb6 15. Le2 Od7 16. Ved1 Lc7 17. b4 cb 18. cb Vfc8 19. Vac1 Lb7 20. Od3 Ra4 21. Ld2 Od8 22. Kh1 Vc1 23. Vc1 Vc8 24. Vc2 Vc2 25. Oc2 Rb6 26. Od3 Lc8 27. Oc2 Rc4 28. Rc4 Lc4 29. Od3 Lc8 30. g4 h5 31. g5 Re8 32. h4 Oh3 33. Kh2 Lg4 34. Re1 Lh4 35. Rf3 Lg4 36. Re1 Lc8 37. Kg3 g6 38. f3 Od7 39. f4 ef+ 40. Kf4 Rg7 41. Od4 h4 42. Og7 Kg7 43. Lb2+ Kg8 44. Oe2 h3 45. Ld2 Oe7 46. Kg3 Ld8 47. Rf3 Of8 48. Of1 Le8 49. Lf4 Lc8 50. Lf6 Lc2 51. Ld8 Oc8 52. Le8 Lc3 53. Oe2 Lc7 54. Re1 Lc1 55. Rf3 Lc2 56. Of1 Ld1 57. Ob5 h2 58. Rh2 Lg1+ 59. Kf3 ab 60. Lc8 Lh2 61. Ld7 Lh1+ 62. Kf4 Lf1+ 63. Kg3 Le1+ 64. Kf3 Lb4 65. La7 Lc3+ 66. Le3 Le3+ ja valge sai 87. käigul mati. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 58 minutit 33 sekundit, mustal 55 minutit 54 sekundit. Matši seis on 1:1.

Maitsev mahl

Mulle saadeti raamatu "Viimsed päevad" kordustrüki eksemplar. Esimese trükiga ma polnud rahul olnud, aga teisel trükil oli igasugu huvitavaid lisasid. Leidsin siiski märke, et sellist varianti teisest trükist rahvale ei näidata. Küsisin Klausilt, kas see tähendab, et selliseid eksemplare on ainult üks. Küsisin Klausilt, mis aastal tema raamat ilmus. Vastasin ise, et mul tuleb meelde, et meie raamatud ilmusid samal aastal, minu omas on kirjas, et see ilmus rahvahääletuse aastal. Mõtlesin, et arvatakse, et raamatu sisu põhineb kujutlusel, nagu ma suhtleksin Oudekkiga, kui on näha, et tegelikult ei ole Oudekki mul ühtegi korda külas käinud.

*

Täna olid valimised, aga mõtlesin esimest korda hääletamisest loobuda, sest mul polnud täna aega. Hääletati, mis on parim laul. Mõtlesin, et mul pole eriti mõtet hääletama minna, sest selle eest peab maksma, aga mul pole endal plaanis laulu kuulata. Üks inimene oli saanud ülesande viia läbi disko. Mõtlesin, et kui mina sellise ülesande saaksin, siis ma keelduksin. Või võibolla siiski ei keelduks, vaid läheksin diskole kohale ja räägiksin rahvale, et mulle endale diskod ei meeldi, aga ma tahan kooli juhtkonda aidata. Tahtsin juua õunamahla, aga selle pakk oli lõhki ja vihm oli sisse sadanud. Kallasin pakist välja kõigepealt klaasitäie lahjemat vihmaveega segunenud mahla, mille viskasin minema, seejärel kallasin samast pakist teise klaasi kangemat mahla joomiseks.

Keskealiste edu

 

Tänase kiirmaleturniiri tulemused olid:

1. Tätte 6 punkti
2. Parts 5
3. Runnel 4

Kokku oli 6 vooru ja 10 osavõtjat. Mõtlemisaeg oli 15 minutit. Ettepoole tulid hilisema sünniaastaga osavõtjad.

Pildistasin turniiri võitjat, kellega ma polnud ammu kohtunud. See foto on tehtud dokumentide pildistamise režiimiga, kuna pildistasin vastu valgust. Teine pilt on automaatrežiimiga mänguruumi aknast. Sellel on majad, mida nimetasime vanasti Kaunase puiesteel elades kollaseks hooviks, see oli meie naaberhoov.

Treeningplaan täidetud

Liikusin 13. novembrist tänaseni osadel pühapäevadel Kerese kogutud partiisid lugedes edasi kaks lehekülge. Nüüd on plaanis teha selle raamatuga vaheaeg ja uurida järgmiseks "Maleaabitsast" lipulõppmänge. Seni olen ma lipulõppmänge kõigist lõppmängudest kõige vähem uurinud.

Talv kultuuris ja õues

Täna käisin 25. korda sel talvel suusatamas.

Eile kuulasin mõtlemisest puhkamiseks juutuubist muusikat. Kuulasin talveteemalisi laule. Seal oli öeldud, et laul "Küll on kena kelguga / hangest alla lasta" on ukraina viisil. Sõnade autor on siiski eestlane.

Lugesin võõrkeelseid võrgulehekülgi. Täna lugesin venekeelset lehte, kus öeldi, et Jakuutias on külmapoolus ja ka seal tehakse 50 kraadi külmaga talisuplust.

Täna lugesin "Maalehe" kalendrist, et 12. veebruaril on sündinud ilmaennustaja Želnin, kelle üks tähelepanek on, et väga soojale suvele järgneb külm talv. Viimane suvi oli liiga palav. Talv ei ole küll 20. sajandiga võrreldes külm, aga suusatamiskordade arv näitab, et 21. sajandi kohta on see üks seni lumerohkemaid.

Täna suusatama minnes näitas kraadiklaas vist kaks kraadi sooja. Algul sadas väga kerget lund, suusatamise aja jooksul sadu lakkas. Sõitsin pühapäeva puhul kahe ringi asemel kolm. Nägin kanali piirkonnas järgmist. Tuttav kiikuja oli kohal juba enne mind ja jäi sinna minust kauem. Esimest ringi alustades tulid vastu kaks naist, kellest üks tundus olevat kepikõndija. Esimese ja teise ringi ajal nägin kokku kolm korda ühte oletatavat lapsevanemat kahe lapsega. Need lapsed meenutasid kasvu ja riietuse sarnasuse poolest kaksikuid. Vist teisel ringil kõndis üks naine nii suusaraja lähedal, et võtsin temast möödudes igaks juhuks kiirust maha. Ühel ringil nägin suusaraja lähedal istumas ühte naist, keda enne ja pärast ei märganud. Nägin ühte suure valge koeraga jalutajat. Üks seisev mees ja kaks kõndivat poissi ei paistnud millegi poolest silma. Lõpetades nägin kahte inimest parte toitmas.

Korduskaitsmisele minemata jätmine

Ajaloolisti tuli kiri, et täna on teiste hulgas minu ülikooli lõputöö uus kaitsmine. Ma olin seda aastaid tagasi juba üks kord kaitsnud, aga oli selgunud, et ma ei saanud kraadi kätte, sest magistrieksam oli tegemata. Seetõttu kuulutati välja uus kaitsmine, täna oli viimane tähtaeg, mil see seaduse järgi lubatud oli. Vastasin kirjale, et tulenevalt lainete teooriast jätan kaitsmisele minemata. See tähendas, et algul olin olnud halb õpilane, seejärel hea üliõpilane, nüüd halb üliõpilane. Magistriõppe algul oli küll mainitud, et tuleb teha ka magistrieksam, aga hiljem polnud seda kordagi korratud, olin arvanud, et õppekava on muudetud. Mul ei olnud nüüd ka magistrieksam tehtud, sest juhendaja polnud minuga vahepeal sõnagi rääkinud. Oponendist oli kahju, kui tal oli tänaseks kõne ette valmistatud. See oli ka lainete teooriaga kooskõlas, et nüüd mul olid uued huvid, mind magistritöö teema enam ei huvitanud. Ja see, et igal teisel üritusel ma siiski käisin. Kuigi olin magistritöö korduskaitsmisele minemata jätnud, olin pärast seda ühele teisele üritusele läinud ja seal koha pealt sõna võtnud. Mõtlesin, et mul on koduleheküljel kirjas, mis kuupäeval ma edukalt magistritööd kaitsesin, ma ei hakka seda ära kustutama. Võibolla peaks selle alla juurde kirjutama, et hiljem kraad tühistati.

Lipu ja ratsu lõppseisud

Täna mängisin Vint.ee-s kaks mittereitinguarvestuslikku partiid. Esimene oli Fischeri male partii. Lõppseisus oli mul ratsu etturi vastu rohkem, aga vastane tegi liputulede abil käikude kordamisega viigi. Teine mäng oli tavaline välkmale, aga vist sama vastasega. Lõppseisus olid peal jälle lipud, ratsud ja etturid. Alistusin seisus, kus oleks järgnenud lippude vahetus ja vastane oleks saanud enamviguriga lõppmängu.

Ajad on muutunud

Leidsin "Loomingust" oma nime. Mulle polnud seda kohta veel näidatud. Matjus kirjutas seal, et minu isa kirjutab väga häid luuletusi. Juhul kui mina veel kirjutada oskan, pidavat olema kaks väga head kirjutajat. Mõtlesin, et aga ma ei taha enam luuletusi kirjutada. Varem ma kirjutasin luuletusi, nüüd kasutasin varem kirjutatuid. Istusin koos ühe tüdrukuga vannitoas. Selgus, et ta tahtis istuda ise sellel platvormil, millel mina istusin. Vahetasime kohad ära.

Puhkus lumel

Täna käisin 24. korda sel talvel suusatamas. On sulailmad, aga täna hommikul oli aknast näha, et lund oli juurde sadanud. Enne väljumist tundus, et kuulen vihmasaju häält, aga välja jõudes ei sadanud ja vihmasaju jälgi polnud näha. Nii et võibolla olin kuulnud hoopis sulamisvee tilkumist.

Täna otsustasin, et ma tänase suusatamise ajal intensiivselt ei mõtle, sest eile tekkis kahel kellaajal üleväsimus, vahepealne poolunes olek päeva lõpuni ei aidanud. Enne unisusehooge olin eile lugenud saksakeelsest artiklit, kus väideti, et inimene ei suuda 40 tundi nädalas edukalt vaimset tööd teha. Unisus võis mul tekkida kas selle artikli lugemise mõjul või tõesti liigsest mõtlemisest ja keeleõppest. Emotsionaalset väsimust vaimne töö minus ei tekitanud, oleksin tahtnud seda teha rohkem kui jaksasin. Aga natuke mõtteid tekib iseeneslikult pähe ka intensiivsest mõtlemisest hoidumise korral.

Kanalil oli mingeid lumememme või lumekindluse kuule veeretatud. Kolm poissi läksid parajasti nende juurde. Eelmise korra suusarada oli kinni sadanud. Olid tekkinud uued suusarööpad teise kohta, aga kohati olid need ka kinni tuisanud.

Teisel ringil hakkas mul palavam kui eelmisel suusatamisel, aga juba varem tugevavõitu tuul tugevnes uuesti ja see aitas jahutada. Mõtlesin, et palav hakkas sellest hoolimata, et täna ei tundu libisemine kiire. Suuskade alt võtmise ajal ilmus üle tüki aja kiigele kiikuja.

Enne kirjutamist uurisin, kas täna oli juba varasema talve suusatamiskordade rekordi kordamine. Aga ei olnud, aastal 2013 on kordade arv olnud natuke veel suurem.

Eilses lehes kirjutati, et vist igaüks ootab juba kevadet. Ega ikka ei oota küll, mõni ootab Tartu maratoni. Mina olen polaarjää sulamise vastu, tahan veel suusatada ja eelistan lund miniseelikutele.

Vestlus välismaalastega

Meil olid välismaalt külalised. Vaatasin, et mul on kapis rohkem tühja ruumi kui ma arvasin. Üks külaline oli võtnud kapist ühe asja. Panin väiksele malelauale nuppe peale, et külalisega mängida. Lootsin, et kõik nupud on alles. Rääkisin, et ma võin kaotada, aga üks mäng ei näita, kumb on tugevam. Tugev mängija saaks võibolla ühe mängu põhjal ka aru. Küsisin ühelt külaliselt saksa keeles, kas ta saksa keelt oskab. Ta vastas, et oskab küll, aga inglise keelt oskab ta paremini. Seetõttu esitasin järgmise küsimuse inglise keeles, jättes saksakeelseks ainult sõna 'saksa'. Küsisin, kas külaline vene keelt oskab. Ta vastas, et vene keelt õppis ta oma emalt. Ma ei saanud aru, kas tema ema on venelane, külalised olid ühelt põhjamaalt.

Enda kaitsmise asemel

Jõudsin suure hoone juurde. Selle peauks oli remondi tõttu suletud, siseneda tuli kõrvaluksest. Selle taga riidehoiu töötajad õpetasid mind, mida peab tegema. Mul pidi olema magistritöö kaitsmine, aga loobusin sellest. Läksin istusin auditooriumisse ja kuulasin üritust. Üritusel võttis minu juhendaja koha pealt sõna ja ütles, et mina ja veel üks inimene ei tulnud kohale, sest me ei taha samas ruumis olla. Juhendaja polnud mind ära tundnud ja ei märganud, et ma olin kohal. Tema sõnad ei vastanud tõele, aga ma ei hakanud parandama. Ma ei kartnud vaenlastega ühes ruumis olla, vaid läksin sellistesse kohtadesse kohale. Aga juhendaja nimetatud isik polnud mulle mingi vaenlane, sest teadsin temast ainult nime. Jätsin magistritöö kaitsmata hoopis sellepärast, et sellel oli tähtaeg ja mulle ei meeldinud kiirustada. Riidehoiu töötaja saabus ruumi ja ütles, et ta loeb ette nimekirja nendest, kes käituvad riidehoius halvasti. Mõtlesin, et võibolla ta nimetab ka minu nime, sest ta pidi mind enne õpetama. Kui juhendaja oli lahkunud, jäin mina veel kohale ja ajasin ruumi jäänutega juttu.

*

Olin raamatupoes. Seal oli väga pakse raamatuid müügil. Võtsin ühe sellise kaasa ja väljusin poest. Vihma hakkas tibutama ja sadu võis tugevneda. Mul ei olnud kotti, vaid raamat oli niisama käes. Peitsin selle vihmapiiskade eest riiete alla, aga vesi võis pääseda ka läbi riiete. Siis mulle meenus, et mul on kott. Panin raamatu sinna. Seal oli enne juba üks kaustik.

*

Lugesin blogi, mida kirjutasid Laiapea ja veel mõned inimesed. Viimasel ajal oli selle blogi autorite arv kasvanud. Täna oli blogis teade, et Tobre pani oma blogi kinni ja on nüüd liitunud ka selle blogiga. Võibolla oli neid kokku viinud see, et olin oma blogis kirjutanud, et Laiapea ja Tobre on ühtviisi rahulikud inimesed. Aga Tobre blogi teema oli ju olnud laiem, ei teadnud, kas ta muudab nüüd teemad kitsamaks või hakkab kollektiivses blogis teemast mööda kirjutama. Kui mulle oleks tehtud ettepanek mõne kollektiivse blogiga liituda, siis ma oleks keeldunud, ma ei usaldanud inimesi ja tahtsin oma blogis kirjutada. Vaatasin, kas Tobre blogi on veel alles või kustutatud. Kuna seda enam olemas ei olnud, suunas arvuti mind mingi mulle täiesti tundmatu inimese blogisse. Tahtsin uuesti proovida, aga ei tahtnud teist korda sellesse kohta sattuda.

Varem väljas - sulaga suusatamas

Täna käisin 23. korda sel talvel suusatamas. Eile sai uue aja kokkuhoidmise süsteemi tõttu rohkem tõlgitud kui viimasel ajal kombeks, läksin natuke varem magama ja tõusin täna natuke varem üles. Ka suusatama läksin natuke varasemal kellaajal kui eelmistel kordadel. Seejuures arvestasin ka, et kraadiklaas näitas kolm kraadi sooja, seega on lumekate õhenemas.

Trepikojas tuli naaber vastu. Ta rääkis, et täna saab veel suusatada ja et kanali ääres on hea suusatada. Mina mainisin, kuidas miinus ühe kraadiga jää klambri vahele läheb.

Suusatamise ajal vaatlesin muuhulgas jalajälgi. Suusaraja ääres olid ühed saapajäljed mustrita tallaga, teised paljude nelinurkadega tallamustriga ja kolmandad ühe ringiga. Oli ka loomajälgi. Kõrkja moodi taimede juures tegin ühest suusatajast möödasõidu.

Mäletasin, et eelmine kord oli kanali taga rada halvem, seetõttu tegin täna ka teise ringi kanali ees. Teisel ringil nägin uuesti vist sama teist suusatajat, nüüd ta liikus mulle vastupidises suunas, aga teisel rajal kui mina.

Peale hetkevaatluste tegemise tegin järgmisi meenutamisharjutusi: eile ja täna õpitud ungari keele sõnad, varem õpitud sama keele omad, saksa, vene ja inglise keele sõnad, tõlkimisel olev raamat eespoolt ja eilse päeva sündmused. Tagasi kõndimise ajal jõudsin lugeda ühe luuletuse ja mõelda, mida suusatamiskorra kohta rääkida või kirjutada.

Voorul ja vaheajal

Olin maleklassis ja mängisin välkturniiri. Läksin kokku ühe poisiga. Algul mõtlesin, et hakkame mängima aknapoolses reas, aga kolisime siiski uksepoolsesse. Panin laua lähedusse lisakella. Tegelikult hakkasime mängima ilma kellata. Ühe koha peal ütlesin vastasele, et ta tegi valekäigu. Vastane tegi pika vangerduse. Tahtsin odaga tema kuningale tuld anda, aga laual polnud ruute ära tähistatud. Näitasin enne käigu sooritamist, millist laua osa ma milliseks väljaks pean. Meil oli mängu ajal vaidlusi, aga Rei nendesse ei sekkunud. Kui mängu lõpp lähenes, otsustasime, et läheme kellaga mängimisele üle. Vastane keeras kellale mõtlemisajad. Kontrollisin üle, sest kahtlustasin, et ta paneb mulle vähem mõtlemisaega. Ta oligi pannud endale kaks minutit ja mulle natuke vähem. Ütlesin, et ma keeran endale juurde, mul peab olema hoopis minut rohkem, sest vastane tegi enne valekäigu. Ma olin heatahtlik ja arvestasin ainult vastase mõtlemisaja vähenemist, mitte reeglites ette nähtud koos sellega minu mõtlemisaja suurenemist. Ütlesin, et mul on laualt kaks oda puudu. Olime vahepeal pannud lauale teise seisu ja mänguseisu tagasi pannes ei olnud kõiki nuppe taastatud. Läksin vahepeal linna peale ja lootsin järgmiseks vooruks tagasi jõuda. Kui lähenesin Raekoja platsile, arvasin kuulvat inimesi arutamas, miks ma nii kiiresti kõnnin. Läksin söögiasutusse. Kõndisin läbi rahvast täis eesruumi väiksemasse tagaruumi ja jäin vaatama magustoidu riiulit. Eesruumist sai osta ka sooje soolaseid toite, aga tavaliselt ostsin ma siin ainult magustoitu. Mõtlesin, et mul võib söömisele nii palju aega kuluda, et jään järgmisele voorule hiljaks. Võibolla on vastane toidu mürgitanud. Aga vast mitte, sest oleks võinud ka juhtuda, et selle ostab keegi teine. Lahkumiseks kõndisin uuesti läbi eesruumi. Seal kahe ruumi vahelise ukse juures vaatasin, et kell on nii palju, et puuviljad on tänaseks otsas.

Klaasasjade näitus

Isa sai auhinnaks klaassule ja see sai koos teiste klaasasjadega aknalauale pandud. Tõlkisin tõlkeprogrammiga ungari keelde lause: "Pildistasin klaasasju," kontrollisin sõnaraamatuga üle ja lasin programmil lauset hääldada. Tegin enne sama ka muude lausetega. Mõtlesin, et kui tuleb tahtmine vaadata postkasti või loendureid, siis selle asemel õpin ühe ungarikeelse lause.

Kokkutuleku algus

Kõndisin metsas. Mõtlesin, mis seal on head ja mis halba. Mõtlesin, et see on hea, et siin on kuivenduskraavid, sest need viivad liigse niiskuse minema. Aga teisel hetkel võib see olla halb, sest niiskust ei ole kogu aeg ühe palju.

*

Algas klassikokkutulek. Istusin trepikoja moodi ruumis. Seal ei olnud rohkem inimesi kui teises otsas istusid Kati P. ja Lauri N. Nad vaatasid üksteisele otsa. Mulle selline tegevus ei meeldinud, aga ma ootasin, et võibolla läheb Lauri ära, sest ma tahtsin Katiga rääkida. Läbi ruumi hakkas kõndima muid inimesi. Ütlesin neile ühekaupa tere. Ühest inimesest ma polnud kindel, kas ta on Krister, aga ütlesin ikkagi tere. Mõtlesin, et võin hiljem küsida, kes ta on. Mul oli klassikaaslastest paberile ilmutatud fotosid. Tahtsin Tristanile näidata neid fotosid, millel tema peal on. Hakkasin näitama ja ühekaupa häälega ütlema, et sellel on ta peal ja sellel on ta peal. Ühel pildil oli ta küll peal, aga mitte pildistatuna, vaid joonistatuna. Ma ei tahtnud näidata, et ma olen teda joonistanud, seetõttu jätsin selle pildi vahele. Ühte teist joonistust kogemata näitasin, sest esimesel hetkel pidasin seda fotoks. Ütlesin, et sellest ei tea. Ma tõepoolest ei olnud kindel, kas olen joonistanud Tristanit või kedagi teist. Näitasin fotosid edasi.

Vastastikused matiähvardused

Täna algas uus matš minu ja arvutiprogrammi Chess 2020 eksperdi taseme vahel. Enne matši algust kirjutasin valmis juhendi:

"Uus matš tuleb taset muutmata, kümnepartiiline, vabalt valitavate avangutega ja senistel põhimõtetel. Sõltumata matši tulemusest järgneb teemamatš. 0-7,5 punkti korral eksperdi tasemega, 8-10 punkti korral viitsemeistri tasemega. Matši teema on 0-2,5 punkti korral kuningagambiit, 3-5 punkti korral Nimzo-India kaitse, 5,5-7,5 punkti korral neljaratsu avang ja 8-10 punkti korral Caro-Kanni kaitse."

Matši esimene partii oli selline:

inimene - arvuti

1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Rd7 5. Rf3 Rgf6 6. Reg5 h6 7. Rh3 g5 8. Re5 Re5 9. de La5+ 10. c3 Le5+ 11. Oe3 Oh3 12. gh e6 13. La4 Oc5 14. 0-0-0 Oe3+ 15. fe Le3+ 16. Kb1 Rd5 17. Lb3 Lf3 18. Oc4 Re3 19. Lb7 0-0 20. Oe6 Rd1 21. Of7+ Kh8 22. Og6 Rc3+ 23. Kc2 Lf2+ 24. Kc3 Lc5+ 25. Kd2 Vf2+ 26. Kd3 Vd8+ 27. Ke4 Vf4++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 42 minutit 5 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit 34 sekundit.

Jäätumiskindel kellaaeg

Täna käisin 22. korda sel talvel suusatamas. Eelmine kord oletasin, et suusa klamber on katki, aga kui jää viimased raasukesed olid vahelt ära sulanud, sai siiski veel saapa suusa küljest lahti. Et suusk jalas tänaval kõndimine ei korduks, oleks hea klamber jääkindlaks parandada või välja vahetada. 11 aastat tagasi sai pärast samuti 11 aastat kestnud suusatamispausi kodu lähedal poes klambrit vahetatud, aga kui ema sealt nüüd omaalgatuslikult uuesti küsis, öeldi, et nemad seda tööd ei tee, tuleb minna kaugemasse poodi. Kaugemasse ma vähemalt esialgu ei läinud. Täna näitas kraadiklaas akna taga pluss kaks, sellise ilmaga klambri vahele minev lumi ei jäätu.

Suusatamist alustades otsustasin, et täna ma sõidu ajal luuletusi ei loe. Selle asemel meenutan ajalugu. Tegin seda küll vaatlustega kordamööda. Kordasin läbi kõik autorid, kelle raamatuid ma olen koostanud, viimaseni jõudsin kodu suunas tagasi kõndimise ajal. Lugesin eile "Maalehe" kalendrist, et ühel neist autoritest oli eile sünniaastapäev. Ma mäletasin paremini, et eile oli lapsepõlvesõbra sünnipäev ja täna lapsepõlveaegse Ameerika presidendi sünniaastapäev.

Ükskord kirjutasin koolikirjandis, et ilm oli nii külm, et lumi krudises. Täna siiski krudises suuskade all sulalumi. Vaatasin, et enne mind suusatanu ei ole keppe väga kõrgele tõstnud, temast ei olnud lumele jäänud mitte ainult suusakepi augud, vaid ka aukude taha kepi mööda lund lohisemise kriipsud. Kanali taga oli käinud vist teine suusataja, sest aukude taga kriipse ei olnud ja augud olid suuremate vahedega, nagu ta oleks saavutanud suure kiiruse. Ühel hetkel paindus mul selg liiga taha ja ühte punkti jäi kerge valu sisse. Sõpruse sillale lähenedes lõpetasid suusad libisemise ja palju lund jäi alla kinni. Tagasi sõites hakkasid suusad uuesti libisema, algul üks suusk, pärast puhastamist ka teine.

Elu kahel tänaval

Kõndisin Kaunase puiesteel, kus ma olin kunagi elanud. Panin ühe maja kõrvale kaks tühja purki. Oudekki tuli majast välja. Purke nähes oletas ta õigesti, et seal olen kõndinud mina.

*

Meile oli pakutud, kas me ei taha Kaunase puiesteele tagasi kolida. Olime pakkumise vastu võtnud. Mõtlesin, et õigesti tegime, sest kui pere on väiksemaks jäänud, siis võib elada väiksemas korteris. Siis mulle meenus, et me polegi tagasi kolinud. Omasime küll kahte korterit korraga. Kaunase puiestee omas ei olnud keegi ammu käinud. Tahtsin emalt küsida, mis sellest saanud on.

Öine lakkumine

Magasin võõras kohas voodis. Voodi kõrval oli keegi, kes lakkus mu kätt. Mõtlesin, et las ta lakub. Edasi mõtlesin, et võibolla ta pole inimene, vaid koer. Sel juhul võib ta tahta mu kätt alla neelata või marutõbine olla. Sel juhul tuleb teda keelata.

Suusk jäigi alla

Täna käisin 21. korda sel talvel suusatamas. Enne väljumist näitas kraadiklaas miinus üks ja oli kerge lumesadu. Ma mäletan, nagu oleks eilne ajaleht tänaseks rohkem külma ennustanud.

Kanalil oli inimesi. Sinna oli tehtud pisike ühe lapse liuväli, millel laps liugu laskis. Kõrval oli laste lumelabidas. Möödus üks perekond, mis rääkis mulle tundmatus keeles. Vahepeal tundus ukraina keele moodi ja vahepeal veel võõram.

Suusarada oli olemas, aga libisemine ei olnud nii hea kui eelmine kord ilma rajata. Täna libises jalakäijate rajal paremini kui suusarajal. Kohtasin koerajalutajat, mingist aparaadist muusikat laskvat meest ja sõidu lõpul teist suusatajat. Mõtlesin kolme moodi - tegin vaatlusi, lugesin talevteemalisi luuletusi ja analüüsisin neid.

On varemgi juhtunud, et katkisele suusaklambrile läheb mõne ilmaga jää vahele ja seda tuleb suusa alt saamiseks välja kraapida. Aga täna enam kraapimine ei aidanud. Kõik jää tundus olevat juba pika kraapimisega eemaldatud, aga suuska ikka alt ei saanud. Oletasin, et mehhanism on katki. Kõndisin oma maja ukseni üks suusk all. Palusin endale toast tuua parema jala saapa, et ei peaks ilma saapata trepist üles kõndima.

Venelased maleajaloost

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=6c0Fse9NrvQ venekeelset dokumentaalfilmi maleajaloost. Vahepeal ajasid kolm meest stuudios juttu ja vahepeal näidati muid kaadreid. Olen varem mõelnud, et ukraina keel on vene keelest kiirem, aga üks saates rääkijatest rääkis siiski vene keelt ka väga kiiresti. Alustati kaugema ajalooga, kuidas keskajal mängiti esimest korda kirimalet Inglise ja Prantsuse kuninga vahel, sealt jõuti kiiresti malekella leiutamiseni, pärast seda, kui kaks mängijat laua taga magama jäid. Näidati kaadreid kunstilisest filmist Capablanca kohta, olen seda filmi vist varem tervikuna näinud. Seoses sellega räägiti, et Botvinnik mängis Capablanca vastu esimest korda edukalt simultaanivastasena. Näidati, kuidas Averbach meenutas vanas eas oma kooliaegset maletegevust. Olen ühe tema lõppmängude õpiku köite läbi töötanud ja teise köite osaliselt. Eesti ajakirjanduses on olnud juttu versioonist, et Alehhin võidi mõrvata, selles filmis öeldi, et ta suri lihtsalt ära. Aga ka venelased arutasid selle üle, kas Alehhini nime peaks hääldama venepäraselt või prantsusepäraselt. Eestis on seostatud male populaarseks minekut Kerese eduga, venelased seostasid Botvinniku omaga ja ka sellega, et riigijuhid nagu Lenin mängisid ise malet. Räägiti, kuidas Botvinnik püüdis arvutit malet mängima õpetada. Meenutati, et Karpov arvas, et arvuti ei võida kunagi tugevat maletajat, aga ta eksis. Mäletan, nagu oleksin lugenud aastal 1989 Karpovi värskest intervjuust, et kaks mängijat jäävad alati arvutist tugevamaks, ta ei vaielnud vastu, et suuremast osast võib arvuti tugevamaks minna. Meenutati, kuidas Fischer sai jagu kõigist Nõukogude maletajatest. Filmi lõpul räägiti, et male on ka kunst.

Elektrooniline loobumisvõit

Täna mängisin Vint.ee-s kõigepealt Fischeri malet endast pisut kõrgema reitinguga vastasega. Ratsu ja oda lõppmängus jäi minu ettur vastase samaväljalise oda surve alla, etturilõppmängu üleminekul alistusin, sest vastase ettur oli lipustumisväljale lähemal. Järgnes mittereitinguarvestuslik tavalise välkmale partii, kus vastane kaotas avangus viguri ja alistus. Algul andis ta nõusoleku ka järgmise partii mängimiseks, aga järgmisel hetkel sain loobumisvõidu.

Tegevused peol

Jõudsin koju tagasi. Selgus, et minu toa aken oli lahti ja aknast oli paduvihma sisse sadanud. Õnneks polnud arvuti jäänud laua peale, vaid olin selle kaasa võtnud. Üks mees, kes minusse halvasti suhtus, ütles, et ise ma jätsin akna lahti. Püüdsin talle ägedalt selgitada, et akent ei avanud mina ja keegi ei teadnud, et sadama hakkab.

*

Kõndisin Laial tänaval ja otsisin postkontorit. Vaatasin hoolega majade uksi. Leidsin õige ukse ja läksin sisse. Tahtsin sealt osta süia, aga seal oli kaks sõjaväemundris venelast. Võibolla oli Eestis võim vahetunud.

*

Istusime ühes majas peol. Üks minust vanem mees hakkas uuesti rääkima naljajuttu, mida ta oli varem ka rääkinud. Kui ta nimetas oktoobrikuud, siis ta tegi, nagu see sõna paneks teda vabisema, justkui tuleks tal kellegi sünnipäev meelde. Mul ei tulnud meelde ühtegi oktoobrikuu sünnipäeva. Siis meenus, et oktoobris on sünnipäev Helinal. Mees kasutas jutu illustreerimiseks miimikat, aga mulle meeldis kuulata silmad kinni miimikat jälgimata. Olin aluspesu väel ja mul oli külm. Aga mõtlesin, et kui ma sööma hakkan, siis saab sooja. Läksin kapist nõusid võtma. Ma polnud varem sellest kapist võtnud, seetõttu kestis sobivate nõude otsimine kaua. Otsimise käigus tuli ühele kausile mõra sisse. Panin selle kappi tagasi. Mõtlesin, et ma saaksin kausi ära peita, aga ma siiski mainisin perenaisele mõra teket. Perenaine hakkas kaussi uurima.

Talv tuli tagasi

Täna käisin 20. korda sel talvel suusatamas. Vahepeal ei olnud lund tükk aega või oli see imeõhuke, ainult mõnes kohas olid vanad hanged alles. Eile sadas uus lumi maha ja tänaseks muutus see suusatamiskõlblikult paksuks. Arvuti ütles, et õhutemperatuur on null ja järgmistel päevadel külmem, akna taga kraadiklaas näitas väljumise ajal pluss kaks. Lund sadas ka suusatamise ajal.

Kanali ääres vaatasin, et kanalil on endiselt jää peal. Talisupluse augus ujusid pardid. Mujal oli vee ja maa piir nähtav, ei olnud kindel, kas vahepeal lahtisulamise tõttu või oli keegi tahtnud selle ära tähistada.

Hakkasin suusatama rada leidmata. Mõtlesin, et võibolla leian hiljem. Minu peale haukus üks väike koer, aga rihm minuni ei ulatunud. Mõtlesin, et koerakeelumärgid on seal võibolla selleks, et koerad ei määriks, aga pardikeelu märki ei ole ja pardisõnnikut on rohkem näha.

Mõtlesin, et raja puudumisest hoolimata libiseb nii hästi, et võiks kaks ringi sõita. Aga kui pool ringi oli sõidetud, tundsin parema kopsu juures lihasvalu, seetõttu mõtlesin, et sõidan ainult ühe ringi, muidu võib pärast valu tugevamaks minna. Eile mul oli lihasvalusid ilma suusatamatagi, aga täna hakkasid need esialgu vähenema.

Ringi teisel poolel mõtlesin, et siin vist ikka suusajälgi on, kui need pole just rattajäljed, ainult jalakäijad on need üle tallanud.

Ma olen parte näinud sel talvel varem ka kuival maal ringi kujulises parves, aga kui ma täna suusatamist lõpetamas olin, kõndisid nad mulle kalda ja kanali piiri mööda vastu hanereas. Kui ma lähemale jõudsin, läks rida sassi, sest lähemal olevad pardid taganesid kanali suunas. Kui ma olin suusad alt võtnud ja neid puhastasin, kõndisid pardid jälle hanereas. Aga enne kui ma lahkuda jõudsin, tõusid nad järjest lendu ja lendasid talisupluse auku tagasi. Oletasin, et võibolla sellepärast, et nägid selle kõrval söötja välimusega inimesi.

Puhketund

Oli laulmistund. Püüdsin tunni ajal magada. Ma ei jäänud päris magama, vaid püüdsin püsida poolärkvel. Õpetaja tahtis, et ma tunnis kaasa töötaksin. Minu meelest kõigis tundides ei saanud täispingega töötada, kergemad tunnid olidki vahepeal selleks, et puhata.

Uutmoodi laualamp

Üleeile tolmu pühkimise käigus läks vana laualamp katki. Tõin ajutiselt teisest toast asenduse ja täna läksin uut ostma. Valisin kaks ostukandidaati välja, seejärel näitasin neid poe töötajale. Ütlesin, et mul on vaja sellist lampi, mis valgustaks samaaegselt arvutit ja raamatut. Poe töötaja soovitas mulle kolmandat ja natuke odavamat lampi, mida oli riiulis ainult pakendites, aga vaatamiseks võtsime pakendist välja. Ostsin tema soovituse järgi. Erinevalt senistest lampidest saab sellel valguse tugevust valida, varem olen sellist valikut näinud televiisoril ja arvutil, mitte lambil. Küsisin, et kui pirn läbi läheb, kas seda saab vahetada. Vastati, et ei saa, aga lamp kestab 10-15 aastat, pirnide vahetamine läheks rohkem maksma.

Kodus isa tahtis teada, kus maal see lamp tehtud on. Leidsin pakendi pealt lause, et Hiinas. Tegin uuest lambist fotosid, kaks esimest varianti kustutasin ära ja blogisse panen kolmanda.

Praha vanalinn

Otsisin saksakeelset dokumentaalfilmi Praha vanalinna kohta. Aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=b1IGzO7MqUI leidsin aastal 2017 üles riputatud filmi, millel oli saksakeelne ainult pealkiri. Piltidele taustaks lasti suurem osa ajast instrumentaalmuusikat ja lõpus kõlas ka rahvahulga jutusuminat. Filmitud oli tänavaid. Nendel oli palju rahvast ja paljud inimestest tegelesid pildistamisega. Aga pildistati mobiiltelefonidega. Räägitakse, et mobiiltelefoniga ei saa nii head fotot kui fotoaparaadiga, kuigi võibolla ka mobiiltelefon aja jooksul täiustub. Filmitud oli sellise ilmaga, kus osad kandsid küll lühikesi seelikuid ja vähemalt üks mees ka lühikesi pükse, aga pikki pükse oli rohkem. Poolpaljaid rindasid näidati üks kord. Ühe koha peal hakkasid mõned inimesed vihmavarjusid avama. Vanalinna majad olid tihedalt üksteise kõrval. Mõni tänav tundus olevat autoliikluseks keelatud, aga oli ka autosid ja tramme. Nagu ma varemgi olen kohanud, on Prahas palju tänavaskulptuure. Poesiltide hulgas tundus olevat ingliskeelseid. Tartuga sarnasus oli, et vanalinna kõrval oli puudega kaetud mägi ja linnas oli lai jõgi. Jõgi oli laiem kui Tartus Emajõgi, Prahas mahtus kolm rida laevu üksteise kõrval sõitma. Jõel oli sildasid, aga laevad oleks vist nende alt läbi mahtunud.

Jaanuari aastapäevad

Mati Soomre. „Kes/mis jaanuarikuus on sündinud“. Maalehe Raamat. 2002. 53 lehekülge.

See teos on osa 12-vihikulisest sarjast, mida on kõigi kuude kohta. Sain kõik 12 vihikut ükskord malevõistluste auhinnaks. Mitte et ma seal väga kõrget kohta oleks saanud, aga auhindu oli sponsoritelt väga paljudele. Vihiku vahel oli XI rahvusvahelise malefestivali Tartu Suvi voldik, need võistlused peeti 12.–14. juunil 2004, ilmselt just tollel turniiril ma endale selle auhinna valisin. Mäletan, et festivalid on koosnenud kiir- ja välkturniirist, sagedamini olen mänginud ainult kiirturniiri, aga olen osalenud ka välkturniiril. Kui need iga-aastased turniirid alguse said, siis ma neil esialgu ei osalenud, sest Tartu maleklubis sai iga pühapäev väiksema osavõtumaksu eest kiirmalet mängida. Hiljem on suurte turniiridega seostunud koroonaoht. Kui ma ei eksi, siis need turniirid hakkasid toimuma Valdur Tiidu algatusel.

Kui selle auhinna sain, siis hakkasin esimest vihikut algusest lugema, aga see jäi pooleli, sest suures mahus kronoloogiat korraga lugeda ei ole huvitav. Oma osa võis olla ka sellel, et mul oli veel magistriõpe lõpetamata ja oli muudki teha. Aga eelmise aasta detsembris võtsin riiulist detsembrivihiku ja hakkasin iga päev ainult vastava kuupäeva osa lugema. Nii peaksin 12 kuuga kõik 12 vihikut läbi saama. Esimesel vihikul oli see turniirivoldik järjehoidjaks vahel, see näitas, kui kaugele ma olin esimesel lugemisel jõudnud. Teisel lugemisel tundsin osa juttu veel ära, aga suuremat osa mitte.

Iga kuupäeva kohta on toodud raamatus hulk aastapäevi erinevatest aastatest. Neid aastapäevi seostatakse ka muu aja sündmustega, näiteks kellegi sünnikuupäevast rääkides mainitakse ka tema hilisemat tegevust. Iga kuupäeva kohta on üks illustratsioon. Koostaja on eelistanud meenutada kultuuri ja teaduse ajalugu ning rekordite tegemise aegu. Aga 31. jaanuari peal meenutati ka Paju lahingu aastapäeva, kuigi ma ei leidnud 30. jaanuari pealt Hitleri valitsuse aastapäeva ja Paju lahingu ajaks on mujal nimetatud ka 30.–31. jaanuari.

Autorite sünnipäevadest rääkides on toodud nende tsitaate. Ühest psühholoogist rääkides tuuakse ära tema tsitaat, et inimest, kes tegeleb paljude erinevate asjadega, ühiskond ei hinda, ta ärgu lootku populaarsusele. Lugesin seda otse enne seda, kui valmistusin minema Peeter Oleski teemalise raamatu esitlusele, Oleskit on mitmekülgsuse eest kiidetud. Aga alati teda siiski kiidetud ei ole, ootamatul kombel ei pääsenud ta ülikoolis esimesest õppeastmest kaugemale, tema artikleid on kritiseeritud suure kõrvalepõigete arvu tõttu ja on räägitud tema liiga kõrgest enesehinnangust. Suhtlemispsühholoogia raamatu järgi kui inimene hakkab tegelema uue asjaga, siis see võib tähendada seniste suhete katkemist. Vaino Vahing kaebas, et kuna ta on nii kirjanik kui ka psühhiaater, siis ei pea keegi teda omaks. Aga raamatus „Hääletu kevad“ peeti mitmekülgust vajalikuks, spetsialistide ajastu spetsialist ei mõtlevat, milliseid keskkonnaprobleeme ta oma tööga tekitab.

Jaanuari all kirjutatakse ka teadlasest, kes hindab teadusega tegelemist sellepärast, et teadusest saadav nauding kestab kaua. Praeguse aja inimesi iseloomustatakse mujal, et nad on muutunud kärsitumaks ja ei viitsi enam pakse raamatuid lugeda. Mulle meeldib siiski veel pikk male rohkem kui kiirmale. Ka pikas males võib kaotada, aga jõuab vähemalt mõtte lõpuni mõelda. Raamat on saadud kiirturniiri auhinnaks, aga viimasel tänavu aastal mängitud kiirturniiril mulle ei meeldinud, kui üks vastane ei võtnud kaotusseisus viigipakkumist vastu ja kohtunik ütles, et uute reeglite järgi on aja peale mängimine lubatud.

Kirjutatakse maalikunstnikust, kelle maalid olid nii täpsed, et neid kasutati puruks pommitatud linna taastamisel. See tuletab meelde, et eile vaatasin foto pealt oma endist maja endistes värvides ja täna kõndisin sellest majast mööda, kui see oli uutes värvides. Mõtlesin, et vanad värvid olid ikka ilusamad. Pommitamist ei ole olnud, aga alati ei tahetagi vana varianti taastada. Tartu kesklinna puhul meeldib mulle siiski, et seal on pargid ja sõjaeelseid maju taastatud ei ole.

Tänava asukoht

Mängisin malet. Tahtsin teha vankrikäiku, aga kui nupp oli juba käes, märkasin, et see on hoopis oda, seetõttu tegin odakäigu. Vastane tegi aeglase liigutusega käigu, millega lõi minu kuninga, sest selgus, et kuningas oli tules olnud. Minu meelest Peebo oli öelnud, et kuningaid ei lööda.

*

Läksin bussi peale. Mulle tuli meelde, et mul ei ole vist augustamata pileteid ega piletiraha. Ma ei hakanud kontrollima, vaid küsisin kohe Peebolt, kas ta saab mulle piletiraha laenata. Ütlesin, et ma maksan alati tagasi. Peebo vastas midagi, millest ma ei saanud kindlalt aru, kas ta annab raha või ei anna. Nägin, et Ülejõel on Mäe tänav. Mõtlesin kirjutada Helinale, et kas ta teab, kus on Tartus Mäe tänav. Mittetartlane arvaks, et Toomemäel, aga Tartus jätkub mägesid ka teisele poole jõge.

Pikem ettearvestus

Hispaania avangu teemamatš minu ja arvutiprogrammi Chess 2020 vahel on lõppenud. Arvuti võitis 6,5:3,5. Viimases partiis sain esimese võidu mustadega ja tänu sellele sai juhendi järgi minimaalselt täidetud nõue, et järgmine vabalt valitavate avangutega matš tuleks sama programmitaseme vastu. Järgneb matši viimase partii protokoll.

Etteantud käigud:
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5

arvuti - inimene
3. ... a6 4. Oa4 Rf6 5. O-0 Oe7 6. Ve1 b5 7. Ob3 d6 8. c3 0-0 9. h3 Ra5 10. Oc2 c5 11. d4 Rc6 12. d5 Rb8 13. Ra3 h6 (Siin libises nupp algul tahtmatult h5, aga matši juhendi järgi võib tahtmatult sooritatud käigud tagasi võtta.) 14. Kh1 Rh7 15. Oe3 Rg5 16. b4 cb 17. cb Rd7 18. Od3 Rf3 19. Lf3 Rf6 20. Vec1 Od7 21. Lg3 Kh8 22. f4 Rh5 23. Lf3 Rf4 24. Of1 Rg6 25. Oe2 f5 26. Lh5 Kh7 27. Od3 f4 28. Og1 Vc8 29. Of2 Vc1+ 30. Vc1 Lb8 31. Vc3 Vc8 32. Rb1 Vc3 33. Rc3 Lc8 34. Re2 Ld8 35. Rc3 Oh4 36. Kg1 Of2+ 37. Kf2 Lh4+ 38. Lh4 Rh4 39. g3 fg+ 40. Kg3 Rg6 41. Oe2 Rf4 42. Og4 Og4 43. hg Rd3 44. a3 Kg6 45. Kf3 Kg5 46. a4 ba 47. b5 ab 48. Rb5 Rc5 49. Rd6 a3 50. Rf7+ Kf6 51. Rh6 gh ja valge sai 60. käigul mati. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 58 minutit 56 sekundit, mustal 1 tund 25 minutit 44 sekundit.

Teed Ihastesse

Istusin kirjanduse tunnis. Tuli hakata vihikusse kirjutama. Õpetaja kirjutas tahvlile mõned nimed ja nimetas neid ka suuliselt. Kommenteerisin, et õigem ongi suuliselt nimetada, mitte kirjutada, tahvlile näen ma ainult osaliselt. Otsisin kotist paberit. Mäletasin, et mul on kotis üks tühi kaustik, mille keskelt võiks lehe tõmmata, kuigi iga õpetaja ei pea kaustiku lehekülgede arvu vähenemist õigeks. Leidsin selle kaustiku ja tõmbasin keskelt lehe välja, aga see leht oli natuke katkine. Algul hakkasin sellele kirjutama, aga siis ütlesin, et mõni õpetaja võib katkise paberi eest hinde alla võtta, õpetaja Mitt enam viit ei pannud, kui tekstis oli tehtud üks parandus. Õpetaja Volmer vastas, et Mitiga ta jalutama ei lähe. Üks õpilane küsis, kuidas saab hinde alla võtta, kui viga on ära parandatud ja ühtegi viga ei ole. Tahtsin sama kaustiku keskelt tõmmata uut tervemat lehte, aga ei leidnud enam kotist kaustikut üles. Mõnel teisel kaustikul oli veel mõni puhas lehekülg, aga koos varem kirjutatuga ei tahtnud ma kaustikut õpetaja kätte anda, kui ma ise ei mäletanud, mida ma kirjutanud olen. Ütlesin, et võidakse öelda, et ma ei leia kotist asju üles sellepärast, et seal on liiga palju vanu asju, mille võiks kodus välja võtta. Aga mul ei ole selle jaoks aega, sest ma õpin terve päev inglise keelt, ei saa seda ka õpitud ja keel selgemaks ka ei saa. Minu pinginaaber oli Erik, kes tahtis vaadata fotosid, mis ma oma fotoaparaadiga teinud olin.

*

Oli soovitatud, et kes läheb Ihastesse, see mingu ainult teed mööda. Oli oht, et teede vahelisel alal kõndija vajub laukasse. Ükskord ma olin kõndinud teedevahelisel alal koos Pillega, kui eespool oli üks naine liiga sügavale vajunud, teine naine oli teda välja tõmbama hakanud ja Pille appi kutsunud. Väljatõmbamine oli õnnestunud, aga oleks saanud ka juhtuda, et esimesena vajuma hakanu ja kõik appiminejad vajuvad üleni laukasse. Praegu vaatasin, et jõe kaldal on ka mingi tee, mis tundub ohutum kui Ihaste tee. Olin vist ükskord linnakaardilt näinud, et peale Ihaste tee on võimalik Ihastesse jõuda ka Rannaääre teed mööda.

Valgete võiduõhtu

Täna mängisin Vint.ee-s välkmalet tulemusega 1:1. Esimeses mängus jõudsin mina ja teises vastane võidetud lõppmängu. Esimeses mängus oli mul aega vähem, teises mängu lõpus ei vaadanud.

Omapärane tänav

Teadsin juba varem, et üks Tartu tänav on kõver, nüüd leidsin linnakaardilt teise sellise. Kui emale selle tänava nime mainisin, vastas ta, et see võib jah olla. Vaatasin, et see pole ka päris kaare kujuline, vaid natuke sakiline. Kaare ühes otsas oli autotee, teises ainult garaažide rida linna serval. Kuigi garaažidele pidi ka kuidagi autoga juurde pääsema.

*

Sven ja Karba läksid irvitades ühe usukuulutaja poole. Nad ütlesid, et veerida võib see osata. Nad matsid usukuulutaja maha. Nüüd oli terve liivakast haud, mis oli punaste sõstramarjade kuhjaga kaetud. Aga lapsed ei leppinud sellega, et nad liivakastist ilma jäid, nad kaevasid surnu uuesti välja. Ja selgus, et tegelikult oli ta veel elus.

Teine Oleski esitlus

Aastal 2009 osalesin Peeter Oleski artiklikogu esitlusel ja täna esitleti raamatut "Meie Peeter. Lugusid, mälestusi, mõtteid", mis anti välja tema mälestuseks. Ürituse ametliku osa avas Mart Jagomägi, kes rääkis ürituse päevakorrast ja andis ka hiljem kõnelejatele järjekorras sõna. Tiit Hennoste rääkis raamatu saamisloost. Peeter Oleski peiedel oli peetud palju kõnesid ja sellest oli tekkinud mõte koostada ka vastavasisuline raamat. Kuigi autoritel oli raskusi tähtaegadest kinni pidamisega, kogunes materjali rohkem kui raamatusse mahub, nii et käsikirja tuli lühendada. Rein Veidemann rääkis oma kokkupuudetest Peeter Oleskiga alates sellest ajast, kui Olesk oli üliõpilane. Olesk olnud andekas üliõpilane, kelle kuulsus käis tema ees. Kui Veidemann ja Olesk koos mööda linna kõndisid, oli Oleski samm kiirem ja jutt pikem. Toomas Vilosius rääkis, et ta on Oleskiga kokku puutunud ka poliitikas, aga poliitikast ei taha ta täna rääkida, sest seda on praegu ühiskonnas liiga palju. Ta rääkinud Oleskiga kõigil teemadel. Teemade kohta näidete toomiseks luges ta ette Oleski kirjutatud elektronkirju. Janika Kronberg rääkis, et tavaliselt nõutakse raamatult nimeregistrit, aga sellel raamatul seda ei ole. See olevat õige otsus, sest raamatu peategelane on Peeter Olesk, aga nimeregistrist hakkaks lugejad enda nime otsima, selle raamatu puhul on õigem lugeda seda järjest. Ka Toomas Kiho arvas, et raamatut on õige lugeda järjest. Raamatul on küll sisukord, aga parem oleks mitte ka sisukorrast huvitavamaid peatükke otsida. Kuid Kiho leidis, et nimeregister võiks olemas olla, üllatusena sai see eraldi trükisena trükitud ja järgnevalt seda kohalviibijatele jagati. Sirje Olesk rääkis, et Peeter Oleskil oli elu jooksul palju erinevaid sõpru. Sõbrad käisid tal külas ja Peeter Olesk tegi neile ise süia. Temaga oli lõbus koos elada. Järgnes söömise ja jutuajamise osa, pärast seda võisid soovijad veel kõnesid pidada, aga ma ei jäänud ootama, kas neid tuleb.

Vastamiseks valmistumine

Vaatasin aknast välja. Majast möödusid erinevad seltskonnad. Igas seltskonnas oli üks poolpaljaste rindadega inimene. Väljusin aluspesu väel korterist ja läksin istusin maja otsale. Sinna päike ei paistnud. Minu juurde tuli üks võõras laps. Küsisin, mis ta nimi on. Ta vastas, et ta ei taha oma nime öelda. Laps eemaldus koos oma isaga. Avastasin, et mul ei ole riided korras. Küsisin, miks keegi ei öelnud. Hakkasin tuppa tagasi minema. Sain aru, et see on unenägu. Mäletasin varasematest kordadest, et unenägudes ei leia alati kohe teed trepist üles, aga lõpuks leiab. Paistis, et sel korral läheb sama moodi.

*

Istusin tunnis taga pool pingis Kristeri kõrval. Laual oli Euroopa kaart. Mõtlesin selle üle. Algul mõtlesin eesti keeles, siis otsustasin, et seda tuleb teha vene keeles, et vastamiseks paremini valmis olla. Mõni sõna, mida ma teadsin, ei meenunud mulle kohe, vaid alles natukese mõtlemise järel. Õpetaja tuli minu juurde ja hakkas mind küsitlema.

Ettekandmise võimalused

Olid jõulud. Küsisin, kas neid luuletusi võib uuesti lugeda, mida ma olen varasematel aastatel ka lugenud. Pidasin silmas kahte konkreetset. Ütlesin, et ma võin lugeda ka vahepeal kirjutatuid. Valisin kolmanda variandi, et hakkan koha peal uut luuletust välja mõtlema. Mul oli juba kaks luuletust pealkirjaga "Maailmakord", nüüd hakkasin välja mõtlema kolmandat sellist. See pidi tulema neljarealine, aga kui kolm rida olid olemas, siis ma neljandat enam ei leidnud. Seetõttu ei lugenud ma kuuldavalt üldse luuletust.

Ülo Matjus

Kirjutasin eile ajaloo arutelu listi:

"Tänastes uudistes teatatakse filosoof Ülo Matjuse surmast. Seoses sellega tulevad meelde järgmised asjad:

1. Matjus oli kirjastuse Ilmamaa nõukogu liige.

2. Kui hakkasin tõlkima esimest Sorokini raamatut, öeldi mulle, et see autor on Matjuse soovitus.

3. Ükskord käisin Matjuse enda raamatu esitlusel, see oli vist ühendatud tema ümmarguse sünnipäevaga.

4. Kohtusin Matjusega ka hulgal muudel raamatuesitlustel, samuti käisime mõlemad ülikooli mõtteloo metodoloogia seminaridel.

5. Matjus kritiseeris kirjakeele seletussõnaraamatu filosoofia mõistete seletusi, tuues näiteks, et idealismi nimetatakse seal väärõpetuseks.

6. Jaan Tõnissoni raamatu esitlusel ütles Matjus mulle, et kui Tõnisson kasutab mõistet kõlblus, siis ma pean seletama, mida see mõiste sellel autoril tähendab.

7. Kui lõpetasin magistriõppe, arvasin, et sellega on minu võimete lagi käes, aga Matjus küsis, kas ma lähen kohe doktoriõppesse edasi.

8. See oli vist Villem Ernitsa raamatu esitlus, kus Matjus arvas erinevalt minust, et karskus läheb igavaks.

9. Ühel fotonäitusel rippus foto Matjusest ja Peeter Tulviste ütles seda nähes: "Ding an sich".

10. Olen sõitnud Matjusega koos ka Tartu-Elva rongis samas piirkonnas paiknevatesse suvilatesse, rongis ta soovitas öelda võimalikult kiiresti "kaktuse katku kile".

11. Tunnen ka Ülo Matjuse poega, kellel on sama eesnimi, mis tema isal.

12. Noorem Ülo Matjus õppis minuga samas koolis aasta eespool ja on minu feisbuki kontaktide nimekirjas."

Blogi jaoks lisan vanema Ülo Matjuse kohta veel, et ta oli ka suur raamatupoodides käija, olen temaga ka raamatupoes kohtunud. Ütlesin talle ükskord raamatupoes tere ja järgmisel hetkel ei olnud kindel, kas ma kuulsin õigesti, et ta ütles enda kõrval seisvale mehele: "Keegi ütles Tere suure algustähega". Räägiti, et ta käis antikvariaatides iga päev. Peeter Tulviste võrdles ennast ja Matjust, et mõlemat huvitavad raamatud, aga Tulviste raamatut ei nuusuta, Matjus nuusutab ka. Ükskord panin raamatu ilma pakendita suurde kotti ja kirjastuse direktor Jagomägi ütles, et raamatule tekivad niimoodi kohe kriimustused peale, Matjusele ma seda enam maha ei müüks.

Ükskord rääkisin, kuidas ma ei lehitsegi enam kõiki raamatuid, ma loen ühe raamatu läbi ja siis võtan järgmise. Matjus ütles selle peale: "Seda peab teadma, mis raamatus on, raamatule peab kasvõi sisse vaatama."

Mäletan, et Matjus pidas kõnet Eesti mõtteloo konverentsil ja ütles, et komavigu ta ei andesta. Vist Tõnissoni esitlusel tuli jutuks, et koostan järgmiseks Grenzsteini raamatut, Matjus ütles selle peale oma arvamuse: "Grenzstein oli valgustaja." Võibolla samal korral rääkisin, et lugesin ingliskeelsest ajalooajakirjast, et valgustusaja mõiste teke on seotud sellega, et esimesed suurlinnad said öise tänavavalgustuse. Algul kõik minu juttu ei uskunud, aga Matjus kinnitas, et mul on õigus.

Matjuse raamatu esitluselt mäletan, et ma ei saanud kõigist kõnedest aru, aga meelde jäi, kuidas üks tema endine üliõpilane meenutas, kuidas ta Matjusele eksamit tegi. Oli küsitud, mida ühes punase tegelase kirjas teisele öeldi. Endine üliõpilane rääkis kõnes selle kohta: "Õige vastus oleks olnud, et mind on nii kasvatatud, et ma võõraid kirju ei loe, aga vastasin, et ei mäleta. Olukorra päästis Matjus, kes ütles: "On näha, et teab, aga ei mäleta.""

Ühel üritusel oli juttu õigekirjast. Tõin teiste jutule täienduseks näite, et koolis öeldi, et kui lause lõpus on kolm punkti, siis tuleb neljandaks panna veel lause lõpu punkt. Matjusele tundus see mõte huvitav ja ta tahtis teada teiste kohalviibijate arvamust selle kohta.

Mäletan, et ükskord käis Matjus meil kodus külas, kui oli palju rahvast. Meil oli tol ajal selline ukselukk, mis igal katsel ei avanenud. Kuulsin läbi ukse, nagu minu isa oleks öelnud selle kohta: "See on IQ test," ja Matjus vastanud: "Sul on väga kõrge IQ."

Olen sõitnud Matjusega koos ka muus sõidukis kui rong. Mäletan, et ühe mikrobussiga sõidu ajal tehti tee ääres peatus, aga väljas oli koer, mistõttu Matjus hoiatas kedagi, et ta välja ei läheks, sest looma ei või teada. Mulle käis mingi liigutus üle jõu ja ma ei saanud aru, kas ma kuulsin õigesti või valesti, nagu Matjus oleks öelnud enda kõrval istujale: "Mulle meeldib, kui mees on füüsiliselt nõrk, siis hakkab mõistust arendama."

Ükskord rääkis Tulviste, kuidas Matjus oskas Nõukogude ajal tsensuuriga võidelda. Lääne autorist kirjutades oli ta küll kasutanud sellist väljendit, mida Nõukogude võim nõudis, aga lisas sellele juurde väljendi "manalasse varisenud", mis olevat vastupidises stiilis.

Hea algus

Leidsin ühe mõõtudega plastmassnõu, mida ma polnud tükk aega näinud. Küsisin Toomalt, kas selles nõus oli kanaaju. Toomas oli nooremana näidanud ühe nõu mõõtude pealt, kui suur on kanaaju. Praegu ta vastas, et ühes saates räägiti, kui kasulik on suur aju.

*

Läksin maleturniiri uuele voorule. Panin tähele, et mitmed mängijad vaatavad aknast välja, sest väljas on ilus ilm. Olin tulnud turniirile laagrist. Vaatasin, et mul ei ole enam kotis joogipudelit. Kahtlustasin, et see on ära varastatud. Võis ka olla, et jõin ise pudeli tühjaks. Tooma olin jätnud laagrisse, ta pidi sealt ühte teise kohta edasi minema. Aga nüüd hakkasin kahtlema, kas nii väike poiss oskab ilma minuta minna, võibolla ta ei saa aru, kuhu ma olen hüvasti jätmata kadunud. Rei tuli minu juurde ja ütles, et see turniir läheb mul hästi. Vastasin, et kui palju punkte on, läheb edasimängimine raskemaks, praegu on mu võiduprotsent kolmveerand võimalikest punktidest. Tundus, et on juba vooru algus, paljud mängijad istusid laudade taha. Läksin koridorist loosimist otsima. Mingi tabel seal rippus ja mõned seda tabelit lugesid, aga tabelist leidsin muid asju kui mina otsisin.

Nuppude omadused

Küsiti, kas mina olen Jürgeni järel klassi tugevuselt teine maletaja. Vastasin, et kahele klassikaaslasele olen ma veel males kaotanud ja võibolla kaotaksin teistelegi.

*

Käis pika male turniir. Ühel mängijal oli parem seis, aga ta alistus sellest hoolimata, sest ta ei tahtnud süljeste nuppudega mängida. Tema vastane ka ei tahtnud. Mängiti puunuppudega, aga mängijad hakkasid nõudma, et need plastmassnuppude vastu välja vahetataks. Rei oli enne vooru algust just arvanud, et puunupud on paremad.

Ainult analüüs

Täna kaotasin Hispaania avangu teemamatši järjekordse partii ja arvuti juhib nüüd 6,5:2,5. Pärast mängu analüüsisin seda käikude tagasivõtmisega ja jõudsin enda võiduni. Mulle tundus, et ka võiduvariandis oleks arvuti võinud õige mängu korral viigile loota, seetõttu võtsin uuesti käike tagasi ja võitsin teist moodi. Kirjutamisvaeva vähendamiseks panen blogisse ainult viimase analüüsivariandi. Kontrollisin enne, et ühegi matši juhendis ei ole öeldud, et ma pean kõik partiid blogisse panema. Mängu säilitamiseks saan ma selle ka oma arvutisse salvestada.

Etteantud käigud:
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5

inimene - arvuti
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
3. ... a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Re7 6. Re5 Ld4 7. Rf3 Le4 8. Ve1 Lg4 9. b3 Of5 10. Oa3 Vd8 11. Le2 Oe6 12. Rc3 Rg6 13. Of8 Rf4 14. Lf1 Kf8 15. Re5 Lg5 16. Vad1 Oh3 17. Re4 Le5 18. gh Lb2 19. Lc4 Rh3+ 20. Kh1 Ld4 21. Ld4 Vd4 22. Kg2 Rf4+ 23. Kf3 Re6 24. d3 Vd5 25. c4 Vh5 26. Kg3 Ke7 27. d4 Vd8 28. Rc5 Vg5+ 29. Kf3 Vf5+ 30. Kg3 Vg5+ 31. Kf3 Vf5+ 32. Kg3 b6 33. Ra6 Vg5+ 34. Kf3 Vh5 35. Rc7 Vf5+ 36. Kg3 Vg5+ 37. Kf3 Vf5+ 38. Kg2 Vg5+ 39. Kh1 Kf6 40. Re6 fe 41. Ve4 Vf5 42. Vd2 Vg5 43. Vde2 Ve8 44. Ve5 Ve5 45. Ve5 c5 46. Ve4 Kf5 47. f3 Vd8 48. dc bc 49. Ve2 g5 50. Kg2 h5 51. h3 Vd1 52. Vb2 h4 53. a4 Va1 54. Kf2 Vh1 55. Kg2 Vc1 56. Va2 Vb1 57. a5 Vb3 58. a6 Vb8 59. Va5 Vb2+ 60. Kf1 Kf4 61. a7 Vb1+ 62. Ke2 Vb2+ 63. Kd1 Vb1+ 64. Kc2 Vf1 65. a8L Vf2+ 66. Kb3 Vf3+ 67. Ka4 Vh3 68. Vc5 g4 69. Lb8+ Kf3 70. Lb3+ Kf4 71. Lb8+ Kf3 72. Lf8+ Kg2 73. Ve5 Vf3 74. La8 h3 75. Ve6 h2 76. Ve2+ Kg1 77. Ld8 g3 78. Ld1+ Vf1 79. Ld4+ Vf2 80. Ve1+ Kg2 81. Le4+ Kh3 82. Lh7+ Kg2 83. c5 Va2+ 84. Kb3 Vf2 85. c6 Vf3+ 86. Kb4 Vf4+ 87. Kb5 Kf2 88. Vc1 h1L 89. Lh1 ja must sai 101. käigul mati.

Öö hilisemad unenäod

Istusin matemaatikatunnis. Õppejõud oli kirjutanud tahvlile võrrandiülesande. Kirjutasin seda endale vihikusse ümber. Lõpuks märkasin, et täna ma näen kõiki numbreid. Mõtlesin, et võibolla edasi enam ei näe. Mul tuli mõte, et võrrandeid saab lahendada nii, et asendada x konkreetse arvuga. Võidi öelda, et sellel ei ole mõtet, sest x on muutuja. Aga kui ta muutuja oli, siis pidi iga asendus olema õige. Mind ei huvitanud mitte ainult see, mida küsiti, vaid ka see, kui palju x on. Õppejõud küsis ülesande vastust. Üks poiss vastas, et vastus on 0,5. Õppejõud ütles, et see on vale vastus, kui ülesandes esineb lõpmatus, siis on vastuseks midagi äärmuslikku. Mõtlesin, et Klaus on rääkinud, et koolimatemaatikas tehakse vastused ilusamaks, hakkab tunduma, et sama käib ülikooli oma kohta. Õppejõud rääkis, et võibolla minu luuletused on kõige lihtsamad, muidu talle meeldib luuletusi analüüsida. Ütlesin, et nüüd tuleb vist välja, et minu luuletused on kõige halvemad, ise analüüsin ma kõige rohkem just enda omi. Varsti selgus, et minu teaduse analüüse peab õppejõud siiski luuletustest paremateks.

*

Läksin bussipeatusesse. Mõtlesin, et kui palju rahvast koos on, siis on suuremal osal tuttavatel näod inetud. Võõraste inimeste puhul ei pane seda tähele, aga tuttavatest on mõni nägu ilus ja siis hakkan neid omavahel võrdlema. Sellepärast koolis osasid kiusataksegi. Buss oli ees. Märkasin hilinemisega, et sellel on uksed juba lahti. Hüppasin kiiruga peale, aga buss juba samal ajal sulges uksi. Oli karta, et nüüd jään bussi kõrvale lohisema. Rabelesin siiski, et bussijuht märkaks ukse lahti tagasi teha. Lõpuks sain aru, et nüüd olen kuidagi bussi sisse saanud. Toibusin veidi aega, siis hakkasin augustama piletit. Kontroll oleks võinud tahta mulle juba trahvi teha, aga selle peale oleksin öelnud, et ma lõpuks augustan pileti alati, juhul kui see mul kaasas on. Proovisin panna piletit augustajasse, aga see oli prahti täis topitud. Sama oli teise augustajaga. Alles kolmandasse õnnestus pilet sisse panna.

*

Ütlesin, kui palju mulle kokku taskuraha on antud. Seda oli natuke üle 500 forindi. Aga kuulajad võisid aru saada, et kuigi praegu ei ole see summa suur, anti see mulle enne inflatsiooni, kui see oli väga suur raha.

*

Tahvlile ilmus ilustustega plakat, et varsti algab minu kaitsmine. Tegin seepeale kurba nägu, sest ei pidanud ise oma tööd väärtuslikuks. Siis mulle tuli meelde, et seda ei tasu välja näidata, muidu võib tulla halvem hinne.

*

Mõtlesin, et arvatakse, et ma suhtlen Oudekkiga sellepärast, et ma tahan saada tuttavaks ükskõik milliste parteide kuulsustega, aga ei saada aru, et tema on minu kõige vanem tuttav. Selja taga istusid Erik ja Krister. Krister hakkas rääkima, et Oudekki sai kolm nelja järjest, oleks võinud arvata, et ta õpib paremini. Küsisin, millises õppes ta need neljad sai. Krister vastas midagi segast.

*

Mul olid Arieliga sageli kaklused. Täna tegin talle esimesena haiget, aga selle peale võis tema teha vastu valusamini.

Hiina müür

Läksin trepikojas trepist üles. Parajasti tuli ühest korterist välja üks naine, kes lülitas elektri välja. Minu taga tuli trepist üles ka isa. Elektri ära võtmine ajas meid vihale ja nõudsime selle tagasi panemist. Naine ütles, et ta arvas, et sel kellaajal ei lähe kellelgi elektrit vaja, ta tahtis seda kokku hoida.

*

Üks laps mängis Mõttemeistrit. Aga ta ei mänginud seda traditsioonilisel viisil, vaid peaaegu kõik nupud mängus olid ühte värvi. Nuppude juurde saamiseks murdis ta Hiina müüri küljest tükke. Oli huvitav, et Hiina oli oma piirile müüri ehitanud, aga kõik riigid mitte. Hiina müür ei olnud siiski katkematu, vaid ühes kohas oli selle keskel pragu, kust sai läbi minna.

Pärast päiksepaistelist päeva

Täna kaotasin Vint.ee-s ühele ja samale vastasele kaks välkpartiid. Mul olid mõlemas mängus valged. Esimeses mängus jõudsin vähemetturitega vankrilõppmängu, kus vastane ähvardas lippu minna, aga enne kukkus mul aeg. Teises mängus alistusin seisus, kus mul oli vanker lipu vastu ja ettur vähem. Minu reiting langes alla 2000 piiri.

Teoste hääletus

Olin tänaval. Mäletasin, et praegu esinev tüdruk on varem öelnud, et inimesed ei peaks teda vaatama. Panin käed silmade ette. Võidi arvata, et selleks, et ma teda ei näeks. Tüdruk rääkis, et tal on oma mees ja oma laps. Oma tõlketöö kohta rääkis ta, et teda aitab Geniaalne Google. Mõtlesin, et kui keegi tõlkides google'i tõlget kasutab, tuleks sellele viidata. Sõnaraamatutele ei pea viitama.

*

Õppisin järgmise päeva Lingi inglise keele tunniks. Lugesin pikalt õpiku peatükki. Ütlesin, et ma loen seda päev läbi, aga ikka ei saa õpitud. Seejuures aja kokku hoidmiseks ei vaata ma sõnu järgi. Võibolla ma nooremana lugesin kiiremini.

*

Vaatasin Pille vanast koolivihikust kirjandit. Selle motoks oli pandud Pireti tsitaat, mis ajas mind naerma. Kui leitust emale rääkisin, arvas ema, et see võib olla minu enda vihik. Lehitsesin vihiku läbi, lõpu poole tundsin tõesti ära, et seal tuleb minu kirjutatud osa, kõige lõpus oli Klausi kirjutatud osa. Ütlesin, et kui kogu vihik oleks minu kirjutatud, siis ma oleks selle ära tundnud, aga Pille kirjutatud osa ma ei mäletanud.

*

Toimus teoste konkurss. Ma ei teadnud, millise teose poolt oleks kõige õigem hääletada. Esialgu andis iga hääletaja hääle erinevale raamatule. Isa raamatule polnud veel antud, mõtlesin, et mina annan sellele. Hakkasin kahtlema, sest isa raamat rääkis inimestevahelistest suhetest, aga need ei olnud minu lemmikteema. Üks hääletaja andis hääle isa raamatu illustratsioonidele. Mõtlesin, et ma annan ka illustratsioonidele. See teos oli minu ja Kassi vaheline malepartii. Valmistusin seda parajasti uuesti läbi vaatama, kui Kass istus sama laua taha. Mõtlesin, kas need nupud, mille poolt ma tahan hääletada, on ikka kõige ilusamad. Aga oma isa on oma isa.

Ettur kahimata

Analüüsisin matšipartii päeval võiduvariandi leidmise järel mängu veel, aga aja kokkuhoidmiseks esialgu viimast analüüsi üles ei riputanud. Täna ma seda teen. Analüüsisin, kuidas oleks mäng edasi läinud, kui valge oleks diagrammseisus käiguga e5 etturi kahimata jätnud ja löönud selle aseme ed. Diagrammseis on selline:

valge: Kh1, Lf3, Va1 ja e1, Oe3, Rd2 ja d4, Eb2, b4, c3, e4, f2, g2 ja h3;
must: Kg8, Ld8, Va8 ja e8, Ob7 ja g7, Rh5, Ea6, b5, c7, d5, f7, g6 ja h6.

Etteantud käik:
20. ed

Analüüs käikude tagasivõtmisega:
arvuti - inimene
20. ... Od5 21. Lg4 Rf6 22. Lg3 Re4 23. Re4 Oe4 24. f3 Od5 25. Of4 c6 26. Ve8+ Le8 27. Ve1 Ld7 28. Va1 Od4 29. cd g5 30. h4 f6 31. Kh2 Oc4 32. Od6 Kh7 33. hg hg 34. Lh3+ Lh3+ 35. Kh3 Kg6 36. g4 Od5 37. f4 gf 38. Of4 Ve8 39. Od2 Ve2 40. Oc3 Kg5 41. Va6 Ve3+ 42. Kh2 Kg4 43. Va8 Ve2+ 44. Kg1 f5 45. Kf1 Ve4 46. Va3 f4 47. Kf2 f3 48. Va1 Ve2+ 49. Kf1 Vh2 50. Oe1 Vb2 51. Vc1 Oc4+ 52. Kg1 Vg2+ 53. Kh1 Kh3 54. Vc3 Od5 55. Va3 Kg4 56. Va7 f2 57. Vg7+ Kf3 58. Of2 Vf2 59. Kg1 Vb2 60. Vg5 Vb4 61. Kh2 Vd4 62. Vg3+ Kf4 63. Vh3 Vd2+ 64. Kg1 Vg2+ 65. Kf1 Vg3 66. Vh7 Kf3 67. Vb7 Vh3 68. Ke1 Ke3 69. Kd1 Kd3 70. Ke1 Vh1+ 71. Kf2 Kc3 72. Vg7 b4 73. Vg3+ Kc2 74. Ve3 b3 ja valge sai 92. käigul mati.

Gripiennetus

Täna sain elus teist korda gripivaktsiini süsti. Eelmise korraga võrreldes oli uus see, et ei piisanud polikliinikusse kohale minekust, vaid enne pidi ise apteegist vaktsiini välja ostma. Esimeses apteegis, kuhu ma pöördusin, seda ei olnud, aga kolmes muus pidi olema. Läksin siis sellisesse apteeki, kus ma polnud varem käinud. Apteeker algul ei uskunud, et neil seda vaktsiini oleks, aga kui riiulist kontrollis, siis leidiski. Muidu nad pidavat rohkem koha peal vaktsineerima, mitte kaasa müüma. Vaktsiin tuli panna kodus külmutuskappi, mitte jääosakonda.

Täna jõudsin pereõe ukse taha natuke enne enda õiget kellaaega, aga koputasin kohe uksele, lubati sisse minna. Kui küsisin, kas selle vaktsiiniga ei pea ukse taga istuma, siis vastati, et ei pea. Aga küsiti, kas allergilist reaktsiooni ei ole olnud. Vastasin, et kui mulle tehti üle-eelmine kord gripi- ja koroonavaktsiin korraga, siis hakkas koduteel kõris pigistama, aga psühhiaater arvas, et see tuli ärevusest. Pereõde arvas täna ka, et pigem ärevusest, aga ütles nüüd, et ma võin kümme minutit ukse taga istuda, ta tuleb varsti vaatama. Kui ta vaatama tuli, siis ütlesin, et midagi enneolematut ei ole. Pereõde ütles, et kui midagi oleks, siis oleks juba juhtunud.

Lisaks vaktsineerimisele näitasin täna jala pealt leitud kriimustust. Oletasin, et selle võis tekitada kare käterätt, aga pereõde arvas, et küüs. Ma ei mäleta, et mul oleks küüs sellesse kohta vastu läinud. Pereõde küsis, kas kodus kassi ei ole, seda meil ei ole. Öeldi, et kriimustusele võib salvi peale panna, aga mul ei jäänud meelde, millist.

Kreeka pähkel

Lugesin eile ungarikeelset blogisissekannet kreeka pähklitest. Eesti keeles on 'kreeka pähkel' kaks sõna, aga ungari keeles ainult üks kolmetäheline sõna. Ungarlane arvas, et kreeka pähkel on imemaitsev, mina ütleksin, et keskmise maitsega. Aga tema oli seda rohkematel erinevatel kujudel söönud, sissekanne oli illustreeritud fotodega erinevatest kreeka pähklist tehtud toitudest. Oli ka pildistatud kasvavat kreeka pähkli puud. Kirjutati, et see on väga suur puu ja et sellel oli oluline koht vanade ungarlaste usus. Mõtlesin, et ungarlased ei ole kaua ühe koha peal elanud, võibolla nende varasemal kodumaal seda puud ei kasvanud. Aga piisab ehk sellest, et üks põlvkond puud näeb, et seda pühaks pidama hakata. Ka blogija ise suhtus puusse justkui puuhaldjasse, ta kirjutas, nagu puu näeks, kes selle all istub.

Lõpp ja algus

Ujusin koos Tristaniga üle järve. Täna tuli mul ujumine hästi välja. Lõpuks ütles Tristan head aega ja pidin üksi tagasi ujuma. Kindlam oleks olnud ujuda lõpuni koos.

*

Algas minu magistritöö kaitsmine. Berendsen oli enne seda minu töö ümber teinud. Nüüd olid kõik pealkirjad uued, oli ka muid muudatusi. Varem oli minu juhendaja olnud Medijainen, tema polnud nii palju vaeva näinud. Hakkasin kõnet pidama. Rääkisin erinevatest taimeliikidest. Kui kõne lõpetasin, läksin koos Klausiga minema ja ta ütles mulle, et ma rääkisin veerand tundi järjest tõest mööda. Lootsin, et ta eksib. Klaus ütles, et ajaloolased tunnevad üldse taimi halvasti. Ta näitas mulle metsa all mõnesid taimi.

*

Lähenesid ülikooli sisseastumiseksamid. Ma ei teadnud, mis on eksamite programmis. Nii palju olin kuulnud, et küsitakse õpikutes kirjas olevat, aga ilmselt pidi teadma rohkem. Praegu oleks tulnud õppida, aga meil oli kodus pidu, seetõttu võis kogu meie pere vastu võtmata jääda. Ütlesin poole jutu pealt naerma hakates, et võib juhtuda, et keegi meist saab viimasena sisse ja keegi jääb esimesena välja. Läksin koos vennaga eksamiruumi kohale. Valisin kohta, kuhu istuda.

Lõpetan malelehe tellimise

Sain täna kätte malelehe uue numbri. Lugesin paar artiklit läbi, seejärel viskasin minema ja rohkem seda lehte ei telli. See on esimesest numbrist peale olnud kehvem kui varem ilmunud maleväljaanded. Uues numbris ei avaldata malepartiisid, vaid kirjutatakse, kuidas Ukrainat valitsevad riigipöörajad, ei tohi lehvitada Ukraina lippu, ei tohi tarvitada koroona ajal maski ega Ukrainast põgenikke vastu võtta. Putinit ei kritiseerita.

Lipu ja ratsu koostöö

Etteantud käigud:
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5

arvuti - inimene
3. ... a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 Oe7 6. Ve1 b5 7. Ob3 d6 8. c3 0-0 9. h3 Ob7 10. d4 Ra5 11. Ld3 Rb3 12. ab ed 13. Rd4 Ve8 14. Of4 Of8 15. Rd2 h6 16. b4 g6 17. Lf3 Og7 18. Kh1 Rh5 19. Oe3 d5 20. e5 Ve5 21. g4 Rf6 22. Of4 Ve1+ 23. Ve1 Ld7 24. R2b3 Ve8 25. Ve8+ Re8 26. Rc5 Lc8 27. Rb7 Lb7 28. Le3 Lc8 29. Oh6 Rf6 30. Og7 Kg7 31. Le5 Le8 32. Lc7 Le1+ 33. Kg2 Re4 34. Lf4 Rd2 35. g5 Lf1+ 36. Kh2 Re4 37. Le5+ Kg8 38. Le8+ Kg7 39. Le5+ Kg8 40. Lf4 Rf2 41. Lf3 Kg7 42. Lf6+ Kg8 43. Ld8+ Kg7 44. Lf6+ Kg8 45. Lf3 Kg7 46. Rc6 Lc4 47. Lf6+ Kg8 48. Re7+ Kf8 49. Rg6+ Ke8 50. Le7++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 6 sekundit, mustal 1 tund 17 minutit 31 sekundit. Arvuti juhib 5,5:2,5 ja on matši võitnud, aga kaks partiid tuleb veel.

/TÄIENDUS:

Analüüs käikude tagasivõtmisega.

Valge: Kh1, Lf3, Va1 ja e1, Of4, Rd2 ja d4, Eb2, b4, c3, f2, g4 ja h3.

Must: Kg8, Ld8, Va8 ja e5, Ob7 ja g7, Rf6, Ea6, b5, c7, d5, f7, g6 ja h6.

arvuti - inimene

22. ... Ve8 23. Ld3 c6 24. Ve8+ Le8 25. Kg2 Le7 26. R4f3 Ve8 27. Ve1 Ld7 28. Re5 Lc8 29. b3 Rd7 30. Rdf3 Re5 31. Oe5 Oe5 32. Re5 Kg7 33. Kg3 Ve6 34. f4 Le8 35. Kf2 f6 36. Rf3 Ve1 37. Re1 Le4 38. Le4 de 39. Ke3 f5 40. gf gf 41. Kd4 Kg6 42. Kc5 Kh5 43. Rg2 Oc8 44. Kc6 e3 45. Re3 Kh4 46. Rc2 Kh3 47. Rd4 Kg3 48. Kc7 h5 49. Kc8 Kf4 50. Kb7 h4 51. Re6+ Kg4 52. Ka6 h3 53. Rc5 h2 54. Rd3 Kf3 55. Ka5 h1L ja valge sai 80. käigul mati./

Sündmused Tallinnas

Üks EKRE naine teatas, et üks inimene lamab läbipekstuna Tallinna tänaval. Jõudsime Tallinnasse, aga ema arvas, et meil pole praegu aega sinna tänavale vaatama minna. Uudistest kontrollides tundus, et EKRE-lane oli kaks erinevat inimest omavahel segi ajanud. Läksime isa ja emaga majja, kus pidid täna toimuma ühed matused ja üks teine üritus. Need olid kirjanike liidu üritused, aga ma polnud selle liige. Kui istusin parajasti laua taga üksi, tuli üks naine korraks minu juurde ja kinkis mulle joogipudeli. Kui ema laua äärde tagasi tuli, ütlesin, et selle pudeli võiks panna tema kotti. Emal oli kaks kotti ja ta vastas, et neid on niigi raske kanda. Mõtlesin, et ta võiks siis ühe koti minu kätte anda. Aga võibolla tahtis ta sealt vahepeal midagi välja võtta.

Dante "Paradiis"

Dante Alighieri. „Jumalik komöödia. Paradiis“. Itaalia keelest tõlkinud Harald Rajamets, Ilmar Vene ja Ülar Ploom. (Kommenteerinud Ülar Ploom ja Ilmar Vene.) Tallinna Ülikool, TLÜ Kirjastus, Tallinn 2022. Bibliotheca Mediaevalis. Loetud autoriteksti lõpuni lk. 247. (Koos kommentaaridega on raamatu paksus 600 lehekülge.)

„Paradiis“ on renessansiaegse värssteose „Jumalik komöödia“ kolmas osa. Kaks eelmist osa räägivad põrgust ja puhastustulest, neid ma pole lugenud, aga „Paradiis“ on viimaste jõulude aegne perekonnale toodud ühiskink. Komöödia peaks üldjuhul tähendama naljateost, aga see teos mind lugedes naerma ei ajanud. Ma olen küll kooliajal lugenud trükisest „Raamatuvaksik“, et üks nalja tegemise võte on kontrastide kasutamine, maa ja taeva või põrgu ja paradiisi kontrast on Dantel olemas.

Meil oli raamaturiiulis ka üks itaaliakeelne „Jumaliku komöödia“ trükk. See on ilmunud aastal 1933 Milanos kirjastuselt Casa Editrice Bietti itaaliakeelse pealkirjaga „La Divina Commedia“, eessõnana on kasutatud Giuseppe Mazzini artiklit „Dante“ aastast 1844. Praegune eestikeelne trükk on põhjalikumalt kommenteeritud, aga tulemus on, et ma ei hakanud kommentaare üldse lugema. Küllap on ka Itaalias põhjalikke kommentaare kirjutatud. Eestikeelsel on ka sisukord pikemalt lahti kirjutatud. Kodus oleva itaaliakeelse trüki sisukord on raamatu lõpus ja eestikeelsel alguses. Algul mõtlesin, et sisukorrast alustamine võib lugemismuljet rikkuda, aga nii see siiski ei läinud, nagu ei seganud ka kooliharidus ega Carlyle’i Dante teemalise peatüki tõlkimine. Itaaliakeelne teos on ristriimiga, eesti keelde on tõlgitud ilma riimideta. Itaaliakeelse kujunduses pole salmivahesid, eestikeelsel tõlkel on enamasti kolmerealised salmid või siis peatüki ehk laulu lõpus üks üherealine, aga ridu nummerdatud on mõlemas keeles.

Loetud teos räägib sellest, kuidas minategelane käib juba eluajal paradiisis. Ta usub geotsentrilist maailmasüsteemi, kus kõige vähem jumalik maailma osa asub keskel ja kõige jumalikum kõige kõrgemal. Keskel on vist põrgu Maa sisemuses. Taeval omakorda on mitu kihti, mis asetsevad üksteise peal. Tänapäeval kirjutatakse ulmeteoseid kosmoses lennuaparaatide abil reisimisest, aga Dante teosest sain aru, et tema kujutluses pääseb inimene ühest taeva kihist teise redeliga. Seega ta ei kujutanud ette, kui suured on planeetide vahelised vahemaad, taevad on tal erinevate planeetide taevad. Teose lõpul panin tähele küll, et ta kirjutas midagi ka enda tiibadest, aga võibolla need olid kujutlusvõime tiivad. Tänapäeval on inimesed juba Kuu peal käinud, aga Dante ütleb alles arutluse abil, et Kuu peab olema tihe, muidu paistaks Päike sellest päikesevarjutuse ajal läbi.

Lutheri elulugudest olen lugenud, et Luther püüdis oponentidele selgeks teha, et õndsaks saab usu läbi, mitte indulgentside ostmise ega heade tegudega, nagu katoliiklased lootsid. Dante on katoliiklane, aga kirjutab Lutheriga sarnaselt, et paradiisi pääsevad vaid need, kes usuvad Jeesust. Põrgusse võib tal vist ilma seda uskumata ka sattuda. Uku Masing arvas võibolla teisiti, sest Masingult mäletan lauset, et põrgu on tehtud inimese enda hirmudest. Dante peab ristiusku ainuõigeks usuks, tal ei ole ükskõik, mida uskuda. Muidu võiks mõelda, et erinevate uskude inimesed pääsevad erinevatesse paradiisidesse. Minu luuletuses põrgusse mineja kommenteerib seda umbes sõnadega: „Teine usk tooks jälle sündi, / otsast alustaksin kündi“.

Sorokin nimetas renessanssi idealistliku kultuuri perioodiks, see ühendavat nii religioossed kui ka meelelised väärtused. Dante teos seda iseloomustust kinnitab. Kuigi ta usub paradiisi olemasolu, kujutab ta paradiisi ette üsna meeleliselt ja mõtleb ka selle üle, et inimestel olid kehad olemas juba enne pattu langemist. Paradiisis kiidab ta, kui ilus seal kõik on. Seal kuuleb ta nii head muusikat, millist ta pole kuskil mujal varem kuulnud. Praeguse maise elu põhjal võiks ju mõelda, et erinevate inimeste muusikamaitse on erinev, kas paradiisis läheb kõigi maitse ühesuguseks või lastakse seal erinevatele inimestele erinevat muusikat?

Enne Sorokini lugemist olen kirjutanud Sorokini lainetest lühematest ratsionalismi ja irratsionalismi lainetest, renessansi ma paigutasin ratsionaalsesse lainesse, seda kinnitab Dantel esinev sõna, et paradiisis esineb harmoonia, mõnel teisel perioodil seda ehk niiviisi ei rõhutata.

Piiblis on juttu peamiselt maisest elust. Enne lugemist mõtlesin, et Dante fantaasia katab selle, mis Piiblist on välja jäänud. Aga lugedes nägin, et osalt tegeletakse ka paradiisis maise elu meenutamisega.

Peitepilt

Olin andnud enda käest ema kätte peene joonistuse. Ema rääkis, et see pilt on nii detailirohke, et ta sellel enne ühte asja nägi ja nüüd enam ei leia üles. Vastasin, et mul on sama lugu. Otsisin kadunud asja pildi vasakust servast, aga lõpuks sain aru, et see peab olema hoopis paremas servas, sest emal on pilt tagurpidi käes. Ema algul ei uskunud. Aga näitasin, et sõnad on tagurpidi. Ema palus, et ma õpetaks talle gooti kirjatähti. Vastasin, et mul pole need endal ka päris selged. Viimane kord sain gooti kirjast aru, aga iga kord pole saanud. Mul peaks olema sahtlis ülikooli praktika aegne paber, kus tähtede näidised on üles joonistatud.

*

Arvustati minu tehtud tõlget. Panin tähele, et arvustaja ei kritiseeri ainult tõlkijat, vaid ka autorit. Arvustaja kirjutas, et kasutatud saksakeelne tegusõna on nii väikeste arvude puhul lubamatu, see tegusõna käib ainult suurte arvude kohta. Leidsin, et suurtest arvudest rääkides inimesed ei tea, kui suured need tegelikult on. Mäletasin, kuidas oskasin lugeda 99-ni, aga mitte 100-ni. 100 oli veel väike arv, aga tol ajal pidasin seda suureks. Autor, kellest arvustuses juttu oli, kirjutas küll saksa keeles, aga ta oli Venemaalt pärit ja saksa keel ei olnud tema emakeel, seega võis ta tõesti vale sõna kasutada. Olin osad arvustaja märkused arvesse võtnud, aga seda ei kavatsenud võtta, sest autor on autor.

Kaks telki

Olime laagris. Läksin õhtul enda oletatavasse telki. Seal oli palju rahvast. Ma olin vist oletanud valesti ja telgiga eksinud, minu telgis pidi olema vähem inimesi. Sven rääkis, et liiga noorelt ei tohi kallistada õpetajaid, lapsi ega liiga ilusaid. Mõtlesin, et peaksin ikka enda õigesse telki minema, seal tõenäoliselt kaks inimest muretsevad, kuhu ma jäänud olen.

Palju P-tähte

Tänasel kiirmaleturniiril said 50 protsenti või rohkem võimalikest punktidest:

1. Põdersalu 5
2.-3. Haring ja Peebo 4
4.-7. Põvvat, Parts, Pauts ja Runnel 3

Voore oli 6. Mõtlemisaeg oli üldjuhul 15 minutit, väljaarvatud Peebo andis aega ette ja Põvvati laual tuli tehtud käikude eest sekundeid juurde.

Koduteel tegin tähelepaneku, et minu 6 tänasest vastasest 5 olid sellised, kelle perekonnanimi algab P-tähega. Ühel vastasel oli teistsugune perekonnanimi, aga see-eest on tema eesnime lõpus kaks seda tähte.

Esimesel fotol on kohvilaud enne selle kasutamist. Teisel fotol mängib uus osavõtja. Temaga ma kokku ei läinud, aga tema perekonnanimi algab samuti P-tähega.

Viller näitas mulle oma telefonist ühte fotot. Enne ta küsis, kuidas mul huumorimeelega on. Vastasin, et ise olen nalju teinud, aga teiste naljadest ei saa aru. Fotol oli kaks luuletust, Viller küsis, kas ma tunnen ära, kelle omad need on. Ütlesin ühe pealkirja järgi edasi lugemata, et need on minu luuletused. Viller rääkis, et minu raamat "Uneriik" on pandud taimede juurde, et taimed paremini kasvaksid. Mäletan, et jagasin ühel aastatetagusel maleturniiril oma erinevaid raamatuid ja Viller valis selle raamatu.

Vastupanukatsed

Täna mängisin Vint.ee-s kõigepealt Fischeri malet Antsuonuga ja kaotasin. Varem olime seda mängu seal mänginud üks kord ja tol korral ma võitsin. Täna sai vastane viguri kahe etturi vastu ja realiseeris selle võiduks. Seejärel mängisin tavalist välkmalet ühe teise vastasega. Esimeses mängus kaotasin kõigepealt etturi, seejärel lootsin, et sain selle tagasi, aga kaotasin samuti viguri kahe etturi vastu. Lõpuks jätsin lipu ette ja alistusin. Järgmises mängus sama vastasega oli mul küll materjali rohkem, aga lõpuks leppisime lahkvärvi odade lõppmängus viiki.

Eri tüüpi viirused

Oli teada, et isa saab varsti ühe auhinna. Tuli mõte, et selle võiks ühele malet mängivale poisile edasi anda. Läksin maleturniirile, et temaga rääkida. Ta ütles, et ta mängis selliste vastastega, et nüüd ta kindlasti haigestub varsti koroonasse. Mõtlesin, et mul oli osa temaga rääkimise ajast mask ees, aga mitte kogu aeg.

*

Mulle tuli arvutipostkasti võõralt inimeselt kiri, kus soovitati ühte linki klikkida. Seda ma ei teinud. Sama inimene võttis minuga ühendust ka kahes muus kohas. Feisbukis võtsin tema sõbrakutse vastu. Nähtavasti nakatas ta minu konto viirusega, sest kontolt ei saanud enam välja logida. Klaus ütles, et väljalogimine on siiski võimalik, ta näitab, kuidas seda saab teha.

Hitleri uus sõda

Saksamaa pidas Ukraina vastu sõda, Saksamaa valitseja oli Hitler. Kui vahepeal oli Saksamaa kaheks riigiks tehtud, oli Hitler jäänud ainult Ida-Saksamaa valitsejaks ja alguses ei valitsenud vist ka seal. Saksamaa taasühinemisel oli avaldatud karikatuur, et Lääne-Saksamaa neelab Ida-Saksamaa alla, aga tegelikult oli Hitler nüüd saanud kogu Saksamaa valitsejaks. Saatsin Hitlerile sõja vastase elektronkirja. Pärast seda vaatasin telekanalile, mis tegi Hitlerist otseülekannet. Näidati, kuidas ta kirjutuslaua taga istus. Kui temast otseülekannet tehti, ei teadnud, kuidas teda siis kahjutuks ei olnud tehtud. Aga võibolla need olid lavastatud kaadrid. Mõtlesin, et ma poleks pidanud seda kirja saatma. Aga hetk enne kirja saatmist mul ei olnud veel saatmise mõtet olnud, nii et nähtavasti ma ei kirjutanud pikalt. Tartus oli Saksamaa esindus, mõtlesin, et sinna võiks toimetada sõjavastase paberkirja. Selle eest oleks võidud maha lasta, nii et ohutum oli ehk naelutada see kiri knopkaga esinduse aia puuvärava külge. Hakkasin mõtlema juhtunu kohta välja 12-realist luuletust. Lõpuks sain selle valmis, selle kaks viimast rida olid:

Oli oligarhia,

aga nüüd anarhia.

Suvitusruumidega loss

Olin ühes lossis. Läksin kõrvalruumi. Mul polnud parajasti riideid seljas, kui kõrvalruumi ukse taha tulid meie naabrid, kelle oli selles lossis samuti suvila. Hüüdsin neile läbi ukse, et ei tohi sisse tulla. Aga nad läksid teise kõrvalruumi, mis kuulus neile. Neid oli kaks meest ja üks naine. Nüüd nad nägid mind. Nad ei öelnud mulle midagi kriitilist, aga ruumist lahkudes rääkisid omavahel, et sellel küljel kahe ruumi vahel läbipaistmatut klaasi ei ole. Tahtsin minna oma põhiruumi tagasi. Enne oli mul õnnestunud leida õige tee, aga nüüd eksisin ära. Sattusin siseministeeriumi ruumidesse. Vabandasin, et ma valesse kohta tulin. Siseministeeriumi töötaja vastas midagi, millest ma polnud kindel, kas ma kuulsin õigesti. Läksin lifti, mis pidi mind viima õigemasse kohta. See eskalaatori moodi lift puudutas mind niimoodi, et tundsin pidevalt oma keha. Mõtlesin, et ei tea, kas muidu ka tunneks. Aga selgus, et see lift polegi mõeldud inimeste, vaid väiksemate esemete veoks. Lootsin, et ei lähe liiga kitsaks.

*

Olin väikses köögis arvuti taga. Lugesin, et mulle on tulnud taotlus, et ma annaksin ühe allkirja. Allkirja küsija saabus minuga samasse ruumi. Ta võttis mult enne kere pealt kolmelt vistrikult proovi ja küsis, ega ma ennast halvasti ei tunne. Vastasin, et ei tunne. Varsti lisasin, et ma vastasin nii sellepärast, et ma ei taha haiglasse minna. Kui olin juba allkirja ära andnud, siis mõtlesin, et nüüd ma sisestasin parooli võõra juuresolekul. Aga loodetavasti ta ei suutnud haarata, mida ma kirjutasin.

*

Vaatasin, et minu toa ukse klaas on purunenud ja välisukse lukk on ka lahti. Küsisin ema käest selle kohta selgitust, aga ta ei tahtnud rääkida. Tundus, et meie korteris on käinud öösel sissemurdjad. Aga asjad võisid puruneda ka sellest, et meil oli remont. Remondimehed olid juba vannitoa ukse taga, kui ma läksin alles vannituppa. Osaliselt olid mul juba varem päevariided seljas.

*

Öeldi, et varsti tulevad meile külla Pireti lapsed. Mõtlesin, et siis ma pildistan neid.

Asenduslugemine

Praegu loen Dante "Paradiisi". Eile joonistasin sel teemal pildi. Pildil on taeva erinevad kihid. Dante käis taevas ja mina käisin lapsena oma maadel. Olen tagantjärele sel teemal ka paar pilti joonistanud. Oma maad tundusid lapsena nii reaalsed, et me ei pidanud neist rääkimist mänguks ega ilukirjanduseks. Vähemalt kaks venda on öelnud, et nad olid oma maal kuningad, mina olin Kuldramaal ainult müüriladuja. Teiste oma maade kohta ma ei mäleta, et ma oleks öelnud, et ma seal mingit tööd teeksin. Praegu ma enda arvates Eestis töötan, aga töötukassa arvates mitte. Minu arvamus ei ole ainult minu oma, vaid minu tegevust nimetatakse lepingus ka tööks. Vähemalt praegu. Ühel päeval kas saab leping täidetud või see aegub. Tõenäoliselt esimest, kui just koroona maha ei tapa. Lõpetan praegu vist maleturniiridel käimise jälle ära, sest Ameerikast on uus suur koroonalaine tulekul. Vahepeal mõtlesin, et lähen järgmine nädal turniirile. Pühapäev mulle helistati ja loetleti, kes mulle väiksema vanusevahega meestest on lubanud kohale minna, lootuses, et ma ka lähen. Ma olen juba ühes rubriigis kirjutanud, miks ma ei läinud. Minu emale väga ei meeldi, kui jutud korduvad, Sorokin pidas kordumise vältimist meelelise kultuuri tunnuseks. Ma loen meelega mõttes sama luuletust palju kordi, juhul kui on hea luuletus. Häid luuletusi on minul, minu isal, Ott Arderil, Juhan Liivil ja vahel ka kellelgi teisel, kelle kõik luuletused ei ole head. Ega kõik minu omad ka ei ole. Arvustaja võib välja tuua, milline luuletus talle ei meeldinud, ise meenutan enamasti paremaid. Kui ma praegu uue luuletuse kirjutaks, ei pruugiks see enam nii hästi välja tulla. Aga kui ma praegu ülikoolis ajalugu õpiks, võibolla ma kirjutaks varasemast paremaid üliõpilastöid. Ülikooli ajal viitsisin ma täpselt viidata, praegu ma olen selles suhtes kärsitumaks muutunud, aga oskan süstemaatilisemalt mõelda. Praegune blogisissekanne kuulub küll mittesüstemaatilise mõtlemise rubriiki, aga küllap siia satub hulka ka mõtteid, mis on tekkinud juba varem süstemaatilise ajal.

Peast kirjutamine

Täna käisin 19. korda sel talvel suusatamas. Hommikul arvuti ütles õhutemperatuuriks miinus üks, aga väljudes akna taga kraadiklaas näitas pluss ühe ja nulli vahel. Lund on nii natuke sulanud kui ka natuke juurde sadanud.

Suusatamise ajal tegin kordamööda vaatlusi ja mõtlesin, mida erinevatel aadressidel kirjutada saaks. Luuletusi ma suusatamise ajal ei lugenud, aga lugesin ja analüüsisin neid suuskadega kõndimise ajal. Kiikujat nägin ainult esimese ringi lõpetamise ajal. Müts oli teist värvi kui eelmine kord ja kiikuja ümises. Homme on võibolla juba liiga suur sula.

Malepartiiga maiustamine

Läksin maleklassi. Mõtlesin, et tore oleks hakata ajakirjast partiid vaatama. Mõtlesin, et ma ei istu algul välja valitud toolile, vaid kõige tagumisele. Aga kui rahvast juurde tuleb, võib sealt välja pääsemine raskeks muutuda. Lootsin, et ärevus ei lähe nii suureks nagu varem on juhtunud. Olin nüüd uksepoolse rea asemel aknapoolses. Karba dikteeris partiid ja mina tõstsin seda lauale. Aga korduvalt juhtus, et ta oli lugenud juba rohkem käike kui ma tõsta olin jõudnud. Lõpuks võtsin ajakirja enda kätte, et ma saaks nuppe rahulikuma tempoga tõsta. Ütlesin, et see ei ole kõige suurem õnnetus, kui laual on vale seis, sest mingi seis on see ikkagi, aga nii ei ole mõeldud. Tule tõttu läksid kaks musta nuppu ja üks valge nupp samaaegselt põlema. Tuli levis malelaua piiridest väljapoole, liikus laua servale ja hakkas mööda laua külge alla roomama. Kartsin, et kogu maailm võib süttida ja püüdsin tuld kustutada. Protsess oli jõudnud juba põrandale ja liikus mööda seda edasi, aga mulle tundus, et tänu kustutamisele ei ole see enam tuli, vaid mingi muu nähtus.