Erinevalt inglise, saksa ja vene keelest ei oska ma ungari keelest trükikõlblikke tõlkeid teha. Aga ma vähemalt proovisin kirja panna reaaluse tõlke aastatel 1759-1831 elanud ungari luuletaja Ferencz Kazinczy luuletusest:
PAAT
Petlikud veekeerised, metsikute kaljude vahel
Mu paat nagu lendaks lõbusat põgenemist,
Ja naergu vihane tuul ja paisuvad lained,
Ja kaljud, kuhu selline sageli otsa põrkas.
Minu naine ja see väikelaste rühm, see tagaaetav
Põseotsalt pudeneb suudlusega higitilk;
Minu lauto õrnad helid kõlavad südame kloppides,
See ripub laevamastil, mürtide vahel.
Udu ja öö katavad taas minu teed:
Kuid minu peale vaatab seal üks ilus täht,
Ja pühast usust täidetud masendunud südame sisse.
Elav inimene, elav inimene! Kuigi mis õudustele! -
Hädas ei jäta nad armastavat jumalat,
Lautot ja jüngrit.
teisipäev, märts 17, 2020
Praegused ohud
Koroonaviiruse võivat arsti sõnul saada ka postkastist võetud ajalehte lugedes. Ajalehte võivat küll lugeda, aga pärast seda tulevat käsi pesta. Enne käte pesemist ei tohi sõrmi suhu ega silma panna. Vanadel ajalehtedel koroonaviirus hävib.
Kutsutakse üles inimkontakte vähendama. Vend rääkis, et koroonaviirusesse võib nakatada peale haiguse põdeja ka viirusekandja.
Ma kardan aga, et inimkontaktide kadumine tekitab osadel inimestel depressiooni. Minu jaoks see oht nii suur ei ole, sest mulle meeldibki kodus töötada ja mitte külalisi kutsuda. Samas on mul elus üks depressioon olnud.
Eriolukorra väljakuulutamine tekitas mul unehäireid, aga psühhiaatria raamatu järgi lähevad šokid üle ja kaks viimast ööd olen jälle unerohuta maganud. Unehäired võivad tagasi tulla, kui keegi pereliikmetest peaks haigestuma.
Mulle teeb muret üleskutse lüliteid pesta. Mul ei ole hirm ainult viiruse, vaid ka elektri ees.
Nõus olen soovitusega mitte päev läbi koroonauudiseid lugeda. Osa blogisissekandeid loodan ka edaspidi muudel teemadel kirjutada.
Kutsutakse üles inimkontakte vähendama. Vend rääkis, et koroonaviirusesse võib nakatada peale haiguse põdeja ka viirusekandja.
Ma kardan aga, et inimkontaktide kadumine tekitab osadel inimestel depressiooni. Minu jaoks see oht nii suur ei ole, sest mulle meeldibki kodus töötada ja mitte külalisi kutsuda. Samas on mul elus üks depressioon olnud.
Eriolukorra väljakuulutamine tekitas mul unehäireid, aga psühhiaatria raamatu järgi lähevad šokid üle ja kaks viimast ööd olen jälle unerohuta maganud. Unehäired võivad tagasi tulla, kui keegi pereliikmetest peaks haigestuma.
Mulle teeb muret üleskutse lüliteid pesta. Mul ei ole hirm ainult viiruse, vaid ka elektri ees.
Nõus olen soovitusega mitte päev läbi koroonauudiseid lugeda. Osa blogisissekandeid loodan ka edaspidi muudel teemadel kirjutada.
Iseseisev töö
Läksin õppehoone suunas. Minuga sama teed läks Krister. Täna me omavahel palju ei rääkinud ja ei kõndinud päris kõrvuti. Mõtlesin, et nii raske on õigeks hetkeks tundi jõuda. Lõpuks oleks arvatavasti välja kukkunud, et Krister paneb kiirust juurde ja jõuab, mina jään hiljaks.
*
Oli talv, aga nüüd olid talved soojaks läinud ja sain talveajal väljas särgiväel kõndida. Kuna päiksepaiste kestus ei olnud samas pikenenud, püsis siiski oht, et ühel hetkel läheb taas külmaks ja külm võtab kasvama läinud taimed ära.
*
Olin doktorant. Vaatasin, et üks kaasüliõpilane oli küll vahepeal minust õppimises maha jäänud, aga magistriõppe lõpetanud enne kui mina. Kirjutasin doktoritööd Grenzsteini kohta, aga töö enam ei edenenud. Olin nii vähe materjali läbi vaadanud, et oli oodata, et kaitsmisel kukun läbi. Pidin vist ka neid Grenzsteini artikleid uuesti lugema, mille olin üks kord juba läbi vaadanud. See oli teine periood elus, kui loengutes käimine oli asendunud iseseisva tööga, mõlemal korral oli õppimine takerdunud.
*
Ajalehes oli avaldatud minu Euroopa Liidu suhtes kriitiline kiri, mille olin ajalehele saatnud. Tõnu ütles, et minu kiri on nii emotsionaalne. Selgitasin, et see on nooremana kirjutatud. Ma polnud saatnud lehele uut kirja, vaid olin võtnud vana teksti oma koduleheküljelt.
*
Lugesin Alviine vanadekodu päevikut. Ta kirjutas seal, et on vana 88-aastane naine. Ta lisas, et ta on elus eelistanud tundmatuid teid käia, mitte tagasi pöörduda. Sellise päeviku põhjal järeldasin, et ta oli tundnud vanadekodus koduigatsust.
*
Oli talv, aga nüüd olid talved soojaks läinud ja sain talveajal väljas särgiväel kõndida. Kuna päiksepaiste kestus ei olnud samas pikenenud, püsis siiski oht, et ühel hetkel läheb taas külmaks ja külm võtab kasvama läinud taimed ära.
*
Olin doktorant. Vaatasin, et üks kaasüliõpilane oli küll vahepeal minust õppimises maha jäänud, aga magistriõppe lõpetanud enne kui mina. Kirjutasin doktoritööd Grenzsteini kohta, aga töö enam ei edenenud. Olin nii vähe materjali läbi vaadanud, et oli oodata, et kaitsmisel kukun läbi. Pidin vist ka neid Grenzsteini artikleid uuesti lugema, mille olin üks kord juba läbi vaadanud. See oli teine periood elus, kui loengutes käimine oli asendunud iseseisva tööga, mõlemal korral oli õppimine takerdunud.
*
Ajalehes oli avaldatud minu Euroopa Liidu suhtes kriitiline kiri, mille olin ajalehele saatnud. Tõnu ütles, et minu kiri on nii emotsionaalne. Selgitasin, et see on nooremana kirjutatud. Ma polnud saatnud lehele uut kirja, vaid olin võtnud vana teksti oma koduleheküljelt.
*
Lugesin Alviine vanadekodu päevikut. Ta kirjutas seal, et on vana 88-aastane naine. Ta lisas, et ta on elus eelistanud tundmatuid teid käia, mitte tagasi pöörduda. Sellise päeviku põhjal järeldasin, et ta oli tundnud vanadekodus koduigatsust.
esmaspäev, märts 16, 2020
Õhtusöök
Istusime söögilauas. Sõin ära ühe portsu toitu, aga vahepeal oli valminud ka teist toitu, mistõttu tõstsin endale ainsa sööjana ka teise portsu. Viilutasin sardelli ära, aga kohe sööma ei hakanud, vaid tahtsin teha vaheaja ning eemaldusin lauast. Ühed vene mehed alles alustasid söömist. Üks arvas, et minu taldrikus olev toit on kõigile võtmiseks ja tõstis endale sealt natuke sardelliviile. Vaatasin, et tal oli enne seda oma taldrikus terve sardell olemas. Ütlesin vene keeles enda taldriku kohta, et see on minu oma. Kõndisin tagumisse tuppa. Seal hakkasid vanaema ja Siiri magama minema. Olin kavatsenud kõndida läbi tagaukse esikusse, aga ukse ees vanaema pesi. Ütlesin, et lähen teiselt poolt. Läksin kööki. Seal pesi Siiri nõusid. Minu taldrikut enam laua peal ei olnud. Küsisin Siirilt, kas tema sõi selle tühjaks. Ta vastas, et ta ei teadnud, et ma seda tarvitan.
Kuidas koroonaviirust vältida
Saadeti edasi perearstide seltsi juhised:
"Jagan:
Meie vanemaealine elanikkond on vastu pidanud mitu riigikorda, tulnud läbi tulest ja veest ning saanud hakkama ka kõige kitsamates oludes. Seetõttu võib paljudele tunduda, et praegused soovitused on üle reageerimine või isegi et eakate isoleerimisega tehakse ülekohut. See ei vasta tõele. Eakatel on väga suur risk uue viirusega nakatudes raskelt haigestumiseks. Siin juhendis räägime 60-aastastest ja vanematest inimestest, kusjuures eriti suured on riskid üle 80-aastaste inimeste hulgas. Kui me ei reageeri kohe ja väga jõuliselt, siis kõige rängema löögi alla satuvad meie eakad. Seetõttu palume alltoodud soovituste rakendamisse suhtuda äärmise tõsidusega.
Uus koroonaviirushaigus levib Eestis ja on jõudnud juba paljudesse kogukondadesse. Haigestumine kulgeb küll ligi 90% juhtudel kergelt, aga eakate hulgas on kergete haigusjuhtude osakaal palju väiksem. Raskest ja eluohtlikust haiguse kulust on enam ohustatud üle 60-aastased inimesed ja krooniliste haigustega patsiendid (südame-veresoonkonnahaigusi, diabeeti, hingamisteede kroonilisi haigusi põdevad patsiendid, samuti kasvajavastast ja immuunsüsteemi pärssivat ravi saavad patsiendid).
Praegu oleme jõudnud viiruse leviku sellisesse faasi, kus suure tõenäosusega enam ei õnnestu viiruse edasist levikut takistada ja tähelepanu teravik tuleb pöörata raske kuluga haigusest kõige enam ohustatud elanikele. Kuna haigus levib inimeselt inimesele, on riskigrupi kaitsmine targalt käitudes võimalik.
Soovitused vanemaealistele inimestele :
Tühistage kõik mittevajalikud ja välditavad kodust väljas käimised ja kohtumised. Praegu ei ole aeg pidada sünnipäevi, pulma-aastapäevi, katsikuid ega muid pidusid. Jälgige ametlikke instruktsioone, riigi või Terviseameti poolt antud vastavasisulisi juhiseid. Ärge kutsuge endale külalisi (ka mitte pereliikmeid) ja ärge minge ise külla. Ärge kutsuge lapselapsi enda juurde hoida! Lapsed ei ole praegu riskigrupis ja nemad haigestuvad kergelt, kuid perekondlikus olukorras on Teie endi nakatumise oht suur.
Tehke plaan selleks puhuks, kui peaksite haigestuma:
º Leppige lähedastega kokku, kellele tuleb haigestumise korral helistada. Kui selliseid lähedasi ei ole, siis tuleks helistada perearstikeskusesse või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale.
º Veenduge, et Teil on vajalikud telefoninumbrid olemas; varuge tavalisi ravimeid, mida olete harjunud tarvitama ülemiste hingamisteede haiguste korral: palavikualandajaid, köharohtusid vm. Samuti varuge oma harilikke igapäevaselt tarvitavaid ravimeid; arvestama peaks umbes ühe kuu ravimite varuga;
º Veenduge, et Teie lähedased on kursis, milliseid ravimeid Te iga päev tarvitate või teavad, kust seda järele vaadata. Raviskeem peaks olema kirja pandud ning paigutatud nähtavale kohale, näiteks külmkapi peale.
Paljud eakad elavad koos inimestega, kes käivad tööl või lasteaias. Ka koos elades tuleb rakendada nakkuse levikut tõkestavaid võtteid, näiteks:
º Kõik, kes tulevad koju, peavad esimese asjana pesema käsi; º Eakas pereliige peaks võimalusel elama teistest pereliikmetest eraldi ja nendega lähikontakti vältima. Kui eraldi tuba pole võimalik, siis on soovituslik hoida teiste inimestega 1-2-meetrist distantsi;
º Palju puudutatavaid pindasid tuleb puhastada sageli. Siia kuuluvad näiteks lülitid, ukselingid, teleripuldid, arvutid, telefonid, vannitoa tasapinnad, köögilauad ja köögi töötasapinnad, külmkappide uksed, öökapid. Puhastamiseks sobib spetsiaalsete puhastusvahendite puudumisel ka kõige tavalisem seebivesi. Koroonaviirused hävivad 60-kraadise kuumuse käes 30 minutiga, seega tuleb ka puhastuslappe regulaarselt pesta;
º Tubasid tuleb tuulutada nii sageli kui võimalik;
º Kui keegi pereliikmetest on haigestunud, siis peaks ta kandma maski.. Maski kandmine on otstarbekas kahes olukorras: haigestunu peab kandma, et ta ei nakataks teisi inimesi ja samuti peaks kandma maski see inimene (hooldaja, tervishoiutöötaja), kes haigestunud inimest hooldab. Arusaadavalt ei ole igas peres maskid kättesaadavad, sellisel puhul peab haigestunud inimene rangelt kinni hoidma elementaarsest hügieenist: sage käte pesemine vee ja seebiga vähemalt 20 sekundi vältel, eraldi sööginõud, ühekordsed taskurätikud, mida ei tohi korduvalt kasutada jne.
Planeerige oma elu ette:
Vaadake üle ja korraldage kaheks nädalaks ette oma toiduvaru ja ühe kuu ravimite varu:
º võimalusel ärge käige ise poes ja apteegis, selle asemel paluge seal käia lähedastel või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal. Kui peate siiski ise kauplustes ja apteegis käima, siis mida harvem, seda parem;
º võimalusel koostage poe- ja apteeginimekirjad ja laske abistajatel kõik asjad ühe korraga tuua ja üle ukse anda; digiretsepte saab välja osta ka teine inimene. Apteegis retseptiravimeid ostes on vaja selle inimese ID-kaarti, kes ostab ning selle inimese isikukoodi, kelle nimele ravimid on välja kirjutatud (kelle jaoks ostetakse).
º Kui toidu ja ravimid toob keegi teine, tuleks hästi säilivad tooted ja külmutamist nõudvad asjad pakkida eraldi kottidesse. Külma vajavad asjad tuleb loomulikult tõsta külmkappi ja pärast seda hoolsalt käsi pesta. Kauem säilivad asjad võiksid ukse juures kotis seista pikalt: paberkottidel püsib viirus eluvõimelisena 24 tundi ja kilekottidel 2-3 päeva.
Kui Teil ei ole Eestis lähedasi, kes saaksid Teid abistada või on lähedased haigestunud, siis palun võtke ühendust kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga.
Perearstikeskused ja haiglad jätkavad tööd:
º Suurt osa probleemidest on võimalik lahendada telefoni või e-kirja teel ja need on praegu eelistatud suhtluskanalid. Pidage oma pereõe või -arstiga telefoni teel nõu, kuidas oleks Teie probleemi korral arukam talitada;
º Kui vajate vastuvõttu ja läbivaatust, antakse Teile vastuvõtule tulemiseks kindel kellaaeg – pidage sellest kellaajast kinni, ärge hilinege ja ärge tulge ka liiga vara. Praegu püütakse tavapärasest veel enam vältida seda, et palju patsiente peaks ühe ukse taga korraga ootama;
º Kui Teil on tervisemure, siis ärge olge liigselt tagasihoidlik, vaid parem helistage perearstikeskusesse nõu küsimiseks. Telefoni ootejärjekorrad võivad olla pikad, sellest ei maksa heituda.
Paljud eakad käivad tööl. Paljud eakad töötavad ka meedikutena. Tööl käimine ei ole keelatud, kui järgida hügieeninõudeid ja lihtsaid ettevaatusabinõusid:
º Võimalusel vältige ühistransporti ja sõitke oma autoga või minge tööle jalgsi;
º Käige ainult seal, kus tõesti on hädavajalik, eelistatult marsruudil töö-kodu-töö;
º Võimalusel hoidke inimestega kahemeetrist vahet;
º Peske hoolsalt käsi pärast teiste inimeste läheduses olemist, pärast õuest, tulemist, pärast tualeti kasutamist, enne sööki, pärast liftiga sõitmist jne;
º Lõpetage kätlemine, kallistamine ja muud välditavad kehalised kontaktid kõigi inimestega;
º Vältige kätega näo puudutamist;
kui tunnete end haigena või isegi haiglasena, siis jääge koju ja vajadusel paluge töövõimetuslehte.
Paljud eakad elavad hooldekodudes: hooldekodude ja haiglate külastamine on praegu rangelt keelatud!
hoidke oma lähedastega kontakti telefoni teel, et isolatsiooni jäämine emotsionaalselt talutavam oleks.
Piirake ärevust või stressi tekitavate uudiste vaatamist, kuulamist või lugemist.
Otsige informatsiooni ainult usaldusväärsetest allikatest ja eeskätt selleks, et saada juhiseid edasiste tegevuste planeerimise ning iseenda ja oma lähedaste kaitsmise kohta. Vaadake uudiseid kindlatel aegadel päeva jooksul, üks või kaks korda. Ehmatav ja praktiliselt lakkamatu uudisvoog käimasoleva pandeemia kohta muudab lõpuks igaühe murelikuks.
Koju üksi isolatsiooni jäämine võib olla emotsionaalselt väga raske ja tunduda ülekohtune. Leppige oma sõpradega või pereliikmetega kokku regulaarsed telefonikõned või videokõned, lugege mõnda raamatut, mida olete ammu planeerinud teha, leidke võimalusi ka kodu piires liikuda ja kehalist aktiivsust säilitada.
Nõuanded vanemaealiste inimeste lähedastele:
º Viige ennast kurssi ravimitega, mida Teie lähedane igapäevaselt tarvitab. Kõike ei pea pähe õppima, aga raviskeem koos ravimite nimetuste, päevas võetavate tablettide arvu ja ajastusega (hommik, õhtu) peaks olema arusaadavalt kirja pandud ja nähtaval kohal (nt külmkapi peal);
º Leppige kokku plaan puhuks, kui Te ise haigestute või Teie pere eakas liige haigestub. Kes võtab üle vastutuse toidu ja ravimite eest, kes helistab perearstikeskusesse või sotsiaaltöötajale? Leppige need asjad juba eelnevalt kokku;
leppige kokku ka regulaarsed telefonikõned või videokõned. Sotsiaalne isolatsioon võib inimestele mõjuda raskelt, eriti kui seni on oldud iseseisev ja hästi hakkama saadud.
Nõuanded vanemaealiste inimeste tööandjatele:
º Sageli ei pruugi tööandja teadlik olla oma eakate töötajate kroonilistest haigustest. Terviseandmed on delikaatsed isikuandmed ja seetõttu tuleb kõiki vanemaealisi töötajaid vaadelda kui potentsiaalselt kõrge riskiga isikuid;
º Võimalusel tuleks praegu leida vanemaealistele töötajatele sellised tööülesanded, kus ei pea inimestega näost näkku kohtuma, maksimaalselt tuleks kasutada kodukontorit, telefonitööd ja digilahendusi. Kui see pole võimalik, siis tuleb töökohas rangelt järgida hügieenireegleid;
º Võimalusel võiks vanemaealised töötada eraldi kabinetis või vähemalt eraldi toanurgas teistest inimestest kahe meetri kaugusel."
"Jagan:
Meie vanemaealine elanikkond on vastu pidanud mitu riigikorda, tulnud läbi tulest ja veest ning saanud hakkama ka kõige kitsamates oludes. Seetõttu võib paljudele tunduda, et praegused soovitused on üle reageerimine või isegi et eakate isoleerimisega tehakse ülekohut. See ei vasta tõele. Eakatel on väga suur risk uue viirusega nakatudes raskelt haigestumiseks. Siin juhendis räägime 60-aastastest ja vanematest inimestest, kusjuures eriti suured on riskid üle 80-aastaste inimeste hulgas. Kui me ei reageeri kohe ja väga jõuliselt, siis kõige rängema löögi alla satuvad meie eakad. Seetõttu palume alltoodud soovituste rakendamisse suhtuda äärmise tõsidusega.
Uus koroonaviirushaigus levib Eestis ja on jõudnud juba paljudesse kogukondadesse. Haigestumine kulgeb küll ligi 90% juhtudel kergelt, aga eakate hulgas on kergete haigusjuhtude osakaal palju väiksem. Raskest ja eluohtlikust haiguse kulust on enam ohustatud üle 60-aastased inimesed ja krooniliste haigustega patsiendid (südame-veresoonkonnahaigusi, diabeeti, hingamisteede kroonilisi haigusi põdevad patsiendid, samuti kasvajavastast ja immuunsüsteemi pärssivat ravi saavad patsiendid).
Praegu oleme jõudnud viiruse leviku sellisesse faasi, kus suure tõenäosusega enam ei õnnestu viiruse edasist levikut takistada ja tähelepanu teravik tuleb pöörata raske kuluga haigusest kõige enam ohustatud elanikele. Kuna haigus levib inimeselt inimesele, on riskigrupi kaitsmine targalt käitudes võimalik.
Soovitused vanemaealistele inimestele :
Tühistage kõik mittevajalikud ja välditavad kodust väljas käimised ja kohtumised. Praegu ei ole aeg pidada sünnipäevi, pulma-aastapäevi, katsikuid ega muid pidusid. Jälgige ametlikke instruktsioone, riigi või Terviseameti poolt antud vastavasisulisi juhiseid. Ärge kutsuge endale külalisi (ka mitte pereliikmeid) ja ärge minge ise külla. Ärge kutsuge lapselapsi enda juurde hoida! Lapsed ei ole praegu riskigrupis ja nemad haigestuvad kergelt, kuid perekondlikus olukorras on Teie endi nakatumise oht suur.
Tehke plaan selleks puhuks, kui peaksite haigestuma:
º Leppige lähedastega kokku, kellele tuleb haigestumise korral helistada. Kui selliseid lähedasi ei ole, siis tuleks helistada perearstikeskusesse või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale.
º Veenduge, et Teil on vajalikud telefoninumbrid olemas; varuge tavalisi ravimeid, mida olete harjunud tarvitama ülemiste hingamisteede haiguste korral: palavikualandajaid, köharohtusid vm. Samuti varuge oma harilikke igapäevaselt tarvitavaid ravimeid; arvestama peaks umbes ühe kuu ravimite varuga;
º Veenduge, et Teie lähedased on kursis, milliseid ravimeid Te iga päev tarvitate või teavad, kust seda järele vaadata. Raviskeem peaks olema kirja pandud ning paigutatud nähtavale kohale, näiteks külmkapi peale.
Paljud eakad elavad koos inimestega, kes käivad tööl või lasteaias. Ka koos elades tuleb rakendada nakkuse levikut tõkestavaid võtteid, näiteks:
º Kõik, kes tulevad koju, peavad esimese asjana pesema käsi; º Eakas pereliige peaks võimalusel elama teistest pereliikmetest eraldi ja nendega lähikontakti vältima. Kui eraldi tuba pole võimalik, siis on soovituslik hoida teiste inimestega 1-2-meetrist distantsi;
º Palju puudutatavaid pindasid tuleb puhastada sageli. Siia kuuluvad näiteks lülitid, ukselingid, teleripuldid, arvutid, telefonid, vannitoa tasapinnad, köögilauad ja köögi töötasapinnad, külmkappide uksed, öökapid. Puhastamiseks sobib spetsiaalsete puhastusvahendite puudumisel ka kõige tavalisem seebivesi. Koroonaviirused hävivad 60-kraadise kuumuse käes 30 minutiga, seega tuleb ka puhastuslappe regulaarselt pesta;
º Tubasid tuleb tuulutada nii sageli kui võimalik;
º Kui keegi pereliikmetest on haigestunud, siis peaks ta kandma maski.. Maski kandmine on otstarbekas kahes olukorras: haigestunu peab kandma, et ta ei nakataks teisi inimesi ja samuti peaks kandma maski see inimene (hooldaja, tervishoiutöötaja), kes haigestunud inimest hooldab. Arusaadavalt ei ole igas peres maskid kättesaadavad, sellisel puhul peab haigestunud inimene rangelt kinni hoidma elementaarsest hügieenist: sage käte pesemine vee ja seebiga vähemalt 20 sekundi vältel, eraldi sööginõud, ühekordsed taskurätikud, mida ei tohi korduvalt kasutada jne.
Planeerige oma elu ette:
Vaadake üle ja korraldage kaheks nädalaks ette oma toiduvaru ja ühe kuu ravimite varu:
º võimalusel ärge käige ise poes ja apteegis, selle asemel paluge seal käia lähedastel või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal. Kui peate siiski ise kauplustes ja apteegis käima, siis mida harvem, seda parem;
º võimalusel koostage poe- ja apteeginimekirjad ja laske abistajatel kõik asjad ühe korraga tuua ja üle ukse anda; digiretsepte saab välja osta ka teine inimene. Apteegis retseptiravimeid ostes on vaja selle inimese ID-kaarti, kes ostab ning selle inimese isikukoodi, kelle nimele ravimid on välja kirjutatud (kelle jaoks ostetakse).
º Kui toidu ja ravimid toob keegi teine, tuleks hästi säilivad tooted ja külmutamist nõudvad asjad pakkida eraldi kottidesse. Külma vajavad asjad tuleb loomulikult tõsta külmkappi ja pärast seda hoolsalt käsi pesta. Kauem säilivad asjad võiksid ukse juures kotis seista pikalt: paberkottidel püsib viirus eluvõimelisena 24 tundi ja kilekottidel 2-3 päeva.
Kui Teil ei ole Eestis lähedasi, kes saaksid Teid abistada või on lähedased haigestunud, siis palun võtke ühendust kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga.
Perearstikeskused ja haiglad jätkavad tööd:
º Suurt osa probleemidest on võimalik lahendada telefoni või e-kirja teel ja need on praegu eelistatud suhtluskanalid. Pidage oma pereõe või -arstiga telefoni teel nõu, kuidas oleks Teie probleemi korral arukam talitada;
º Kui vajate vastuvõttu ja läbivaatust, antakse Teile vastuvõtule tulemiseks kindel kellaaeg – pidage sellest kellaajast kinni, ärge hilinege ja ärge tulge ka liiga vara. Praegu püütakse tavapärasest veel enam vältida seda, et palju patsiente peaks ühe ukse taga korraga ootama;
º Kui Teil on tervisemure, siis ärge olge liigselt tagasihoidlik, vaid parem helistage perearstikeskusesse nõu küsimiseks. Telefoni ootejärjekorrad võivad olla pikad, sellest ei maksa heituda.
Paljud eakad käivad tööl. Paljud eakad töötavad ka meedikutena. Tööl käimine ei ole keelatud, kui järgida hügieeninõudeid ja lihtsaid ettevaatusabinõusid:
º Võimalusel vältige ühistransporti ja sõitke oma autoga või minge tööle jalgsi;
º Käige ainult seal, kus tõesti on hädavajalik, eelistatult marsruudil töö-kodu-töö;
º Võimalusel hoidke inimestega kahemeetrist vahet;
º Peske hoolsalt käsi pärast teiste inimeste läheduses olemist, pärast õuest, tulemist, pärast tualeti kasutamist, enne sööki, pärast liftiga sõitmist jne;
º Lõpetage kätlemine, kallistamine ja muud välditavad kehalised kontaktid kõigi inimestega;
º Vältige kätega näo puudutamist;
kui tunnete end haigena või isegi haiglasena, siis jääge koju ja vajadusel paluge töövõimetuslehte.
Paljud eakad elavad hooldekodudes: hooldekodude ja haiglate külastamine on praegu rangelt keelatud!
hoidke oma lähedastega kontakti telefoni teel, et isolatsiooni jäämine emotsionaalselt talutavam oleks.
Piirake ärevust või stressi tekitavate uudiste vaatamist, kuulamist või lugemist.
Otsige informatsiooni ainult usaldusväärsetest allikatest ja eeskätt selleks, et saada juhiseid edasiste tegevuste planeerimise ning iseenda ja oma lähedaste kaitsmise kohta. Vaadake uudiseid kindlatel aegadel päeva jooksul, üks või kaks korda. Ehmatav ja praktiliselt lakkamatu uudisvoog käimasoleva pandeemia kohta muudab lõpuks igaühe murelikuks.
Koju üksi isolatsiooni jäämine võib olla emotsionaalselt väga raske ja tunduda ülekohtune. Leppige oma sõpradega või pereliikmetega kokku regulaarsed telefonikõned või videokõned, lugege mõnda raamatut, mida olete ammu planeerinud teha, leidke võimalusi ka kodu piires liikuda ja kehalist aktiivsust säilitada.
Nõuanded vanemaealiste inimeste lähedastele:
º Viige ennast kurssi ravimitega, mida Teie lähedane igapäevaselt tarvitab. Kõike ei pea pähe õppima, aga raviskeem koos ravimite nimetuste, päevas võetavate tablettide arvu ja ajastusega (hommik, õhtu) peaks olema arusaadavalt kirja pandud ja nähtaval kohal (nt külmkapi peal);
º Leppige kokku plaan puhuks, kui Te ise haigestute või Teie pere eakas liige haigestub. Kes võtab üle vastutuse toidu ja ravimite eest, kes helistab perearstikeskusesse või sotsiaaltöötajale? Leppige need asjad juba eelnevalt kokku;
leppige kokku ka regulaarsed telefonikõned või videokõned. Sotsiaalne isolatsioon võib inimestele mõjuda raskelt, eriti kui seni on oldud iseseisev ja hästi hakkama saadud.
Nõuanded vanemaealiste inimeste tööandjatele:
º Sageli ei pruugi tööandja teadlik olla oma eakate töötajate kroonilistest haigustest. Terviseandmed on delikaatsed isikuandmed ja seetõttu tuleb kõiki vanemaealisi töötajaid vaadelda kui potentsiaalselt kõrge riskiga isikuid;
º Võimalusel tuleks praegu leida vanemaealistele töötajatele sellised tööülesanded, kus ei pea inimestega näost näkku kohtuma, maksimaalselt tuleks kasutada kodukontorit, telefonitööd ja digilahendusi. Kui see pole võimalik, siis tuleb töökohas rangelt järgida hügieenireegleid;
º Võimalusel võiks vanemaealised töötada eraldi kabinetis või vähemalt eraldi toanurgas teistest inimestest kahe meetri kaugusel."
pühapäev, märts 15, 2020
Vahetusvariant
Kirjutasin, et uue maleprogrammi neljanda tasemega jäi matš viiki. Eile võtsin sellest tugevama viienda taseme ja otsustasin tähelepanelikumalt mängida. Nüüd võitsin 2:0. Järgmiseks võtsin kuuenda taseme "kõrgem keskmine" ja mängisin temaga 1:1. Minu võidupartii oli selline:
inimene - arvuti
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Re7 6. Rc3 Og4 7. h3 Of3 8. Lf3 Rg6 9. d3 Rh4 10. Lg3 Rg6 11. f4 Od6 12. f5 Lh4 13. Le3 Rf4 14. Od2 Lg5 15. Vf2 Ob4 16. a3 Oe7 17. Vaf1 0-0-0 18. Re2 Rh3+ 19. Lh3 Ld2 20. f6+ Vd7 21. fe Lc2 22. Vf7 Le2 23. Vf8+ Vf8 24. Vf8++
inimene - arvuti
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Re7 6. Rc3 Og4 7. h3 Of3 8. Lf3 Rg6 9. d3 Rh4 10. Lg3 Rg6 11. f4 Od6 12. f5 Lh4 13. Le3 Rf4 14. Od2 Lg5 15. Vf2 Ob4 16. a3 Oe7 17. Vaf1 0-0-0 18. Re2 Rh3+ 19. Lh3 Ld2 20. f6+ Vd7 21. fe Lc2 22. Vf7 Le2 23. Vf8+ Vf8 24. Vf8++
Jälle koolis
Algas tund. Ootasin, kas ma saan tagumises pingis Eriku kõrvale istuda. Aga ma ei saanud, sest sinna istus Peep nagu viimasel ajal. Pidin istuma teises tagumises pingis üksi. See oli vene keele tund. Õpetaja käis ringi ja kontrollis, kas kodused tööd on tehtud. Mulle tuli meelde, et mul on tegemata. See tuli sellest, et see anti teha eelmiseks korraks, aga siis ma kooli ei tulnud ja tänaseks polnud enam meeles. Vaatasin õpetaja töövihikusse kirjutatud hindeid. Mõnda kohta oli ta mulle kirjutanud kahe. Mõtlesin, et peaks selliste hinnete vastu protesteerima. Aga siis mõtlesin, et tegemata ülesande eest võib küll sellise hinde panna.
laupäev, märts 14, 2020
"Vaba Eesti Sõna" 1968
„Vaba Eesti Sõna“. 4. jaanuar – 20. juuni 1968.
SISSEJUHATUS
Aasta 1968 valisin lugemiseks välja, kui ma veel uurisin kõigi revolutsioonide teemat, aga mõtlesin hakata uurima Tšehhoslovakkia teemat. Teadsin, et 1968 toimusid rahutused nii Tšehhoslovakkias kui ka Prantsusmaal, samuti veel mitmel pool mujal, nagu 12. klassi ajalootunnis jutuks oli. Valitud Ameerika eestlaste leht oli paksem kui varem loetud Austraalia eestlaste oma aastal 1960, kuid otsustasin, et ma ei loe sellepärast numbri kohta rohkem kirjutisi, vaid 25 numbrist igaühest 4 kirjutist. Otsustasin, et esimeses järjekorras loen Tšehhoslovakkia ning teises järjekorras Prantsusmaa teemat. Kolmanda eelistuse valisin välja vist alles lehte avades ja selleks sai Vietnami sõda. Neljas eelistus oli algul sõnastatud „kõik muu“, aga hiljem kitsendasin selle teemaks „eestlaste kultuur“.
TŠEHHOSLOVAKKIA
Tšehhoslovakkia tolle aasta revolutsioonilisi sündmusi on hiljem tuntud Praha kevade nime all, aga need algasid tegelikult juba jaanuaris. Ajalehest selgus vähem tuntud tõsiasi, et idablokist ähvardas samal aastal lahkuda ka Rumeenia. Ajaleht seletab Ida-Euroopa riikide mässuliseks muutumist sellega, et kasutati võimalust, kui Nõukogude Liidu ja Hiina suhted jahenesid. Ajaleht on algul Tšehhoslovakkia arengute suhtes umbusklik, pidades neid paleepöördeks, mitte rahvarevolutsiooniks. Katkestasin lugemise enne liikumise mahasurumist, kui Nõukogude väge oli siiski juba Tšehhoslovakkia territooriumile mahasurumise ettevalmistamiseks viidud. Kuigi vahepeal oli leht selle riigi arengute suhtes optimistlikumaks muutunud, jääb viimaseks sel teemal loetud kirjutiseks siiski, kui üks ajalehe autoritest on pahane Ameerika ja Tšehhoslovakkia suhete paranemise pärast, arvates, et kommunistid jäävad kommunistideks. Ka Eestis on endisi kommuniste veel pärast omariikluse taastamist kritiseeritud, olen seda ka ise teinud.
Lehes üks kirjutis oli Tšehhoslovakkia rahast. Nagu taasiseseisvumisel ei saanud Eesti krooni päeva pealt kasutusele võtta, lootis ka Tšehhoslovakkia konverteeritava rahani jõuda alles viieaastase protsessi tulemusel.
Eesti taasiseseisvumist on nimetatud veretuks, aga on siiski kahtlustatud, et mõned poliitilised mõrvad vabadusvõitlejate suhtes veel viimasel hetkel toimusid. Selliseid asju juhtus veel pärast reformide teele asumist ka Tšehhoslovakkias. President Masaryki poja 1940. aastate surma kohta olen lugenud kommunismiaegsest kirjandusest, nagu see oleks olnud enesetapp, aga loetud ajaleht ütleb, et poliitiline mõrv.
PRANTSUSMAA
Prantsuse rahutused algasid hiljem ja streigid hakkasid ka enne Tšehhoslovakkia sündmuste lõppu Prantsusmaal vaibuma. Kuna rahutustes oli tähtis osa üliõpilastel, siis mulle tundus, et rahutustelaine vaibumine võis olla seotud ülikooli suvevaheja saabumisega. On teada, et lõpuks viisid need sündmused siiski Prantsuse presidendi vahetumiseni. Varem kuuldud kirjeldustest on jäänud meelde mässulised vasakpoolsed üliõpilased, aga lehe järgi toimusid ka vasaklpoolsete ja parempoolsete üliõpilaste kokkupõrked. Leht on Prantsuse mässuliste suhtes vaenulikum kui Tšehhoslovakkia omade suhtes. Püütakse näidata, et Prantsuse rahutused on kommunistide algatatud ja Nõukogude Liidu korraldatud. Nagu idablokis polnud tol aastal mässuline ainult Tšehhoslovakkia, loetleb leht ka lääneriikide puhul rohkem mässusid kui Prantsusmaa oma.
VIETNAM
Läänes oli Vietnami sõja vastaseid, aga eestlaste leht arvas, et kommunistidega tuleb sõdida. Loetud perioodi jooksul kaaluti nii Ameerika vägede Vietnamisse juurde viimist kui ka algasid samuti Prantsusmaa pinnal rahuläbirääkimised, kuigi Nixonit ei olnud veel presidendiks valitud. Pajur on rääkinud ajalooloengus, et Nõukogude aja kirjanduses kujutati Teise maailmasõja aegseid sakslasi mitte inimeste, vaid monstrumitena. Ka nüüd loetud ajalehest vaatasin, et ajakirjanikel ei ole sellist suhtumist nagu Sorokinil, kes püüdis näidata, et Teise maailmasõja ajal eri pooltel võidelnud riigid olid tegelikult üksteisele sarnased, mitte ainult totalitaarsed riigid, vaid ka demokraatlikumad.
EESTLASTE KULTUUR
Kirjutati nii väliseestlaste kui ka Eestis elavate kultuurist. Väliseesti luuletajatest kirjutati palju Marie Underist, keda kiideti ülivõrdes. Mõtlesin, et klassikuid võivad rohkem kiita need, kes ise pole selles valdkonnas teoseid avaldanud, muidu tundub nii mõnelegi autorile, et enda maitsele vastavad just enda teosed. Kodumaalt teatati lehes minu arheoloogist vanavanaisa surmast. Kodumaa tuleviku suhtes ennustati lehes samaaegselt nii iseseisvuse taastumist kui ka eestlaste oma maal vähemusse jäämist.
SISSEJUHATUS
Aasta 1968 valisin lugemiseks välja, kui ma veel uurisin kõigi revolutsioonide teemat, aga mõtlesin hakata uurima Tšehhoslovakkia teemat. Teadsin, et 1968 toimusid rahutused nii Tšehhoslovakkias kui ka Prantsusmaal, samuti veel mitmel pool mujal, nagu 12. klassi ajalootunnis jutuks oli. Valitud Ameerika eestlaste leht oli paksem kui varem loetud Austraalia eestlaste oma aastal 1960, kuid otsustasin, et ma ei loe sellepärast numbri kohta rohkem kirjutisi, vaid 25 numbrist igaühest 4 kirjutist. Otsustasin, et esimeses järjekorras loen Tšehhoslovakkia ning teises järjekorras Prantsusmaa teemat. Kolmanda eelistuse valisin välja vist alles lehte avades ja selleks sai Vietnami sõda. Neljas eelistus oli algul sõnastatud „kõik muu“, aga hiljem kitsendasin selle teemaks „eestlaste kultuur“.
TŠEHHOSLOVAKKIA
Tšehhoslovakkia tolle aasta revolutsioonilisi sündmusi on hiljem tuntud Praha kevade nime all, aga need algasid tegelikult juba jaanuaris. Ajalehest selgus vähem tuntud tõsiasi, et idablokist ähvardas samal aastal lahkuda ka Rumeenia. Ajaleht seletab Ida-Euroopa riikide mässuliseks muutumist sellega, et kasutati võimalust, kui Nõukogude Liidu ja Hiina suhted jahenesid. Ajaleht on algul Tšehhoslovakkia arengute suhtes umbusklik, pidades neid paleepöördeks, mitte rahvarevolutsiooniks. Katkestasin lugemise enne liikumise mahasurumist, kui Nõukogude väge oli siiski juba Tšehhoslovakkia territooriumile mahasurumise ettevalmistamiseks viidud. Kuigi vahepeal oli leht selle riigi arengute suhtes optimistlikumaks muutunud, jääb viimaseks sel teemal loetud kirjutiseks siiski, kui üks ajalehe autoritest on pahane Ameerika ja Tšehhoslovakkia suhete paranemise pärast, arvates, et kommunistid jäävad kommunistideks. Ka Eestis on endisi kommuniste veel pärast omariikluse taastamist kritiseeritud, olen seda ka ise teinud.
Lehes üks kirjutis oli Tšehhoslovakkia rahast. Nagu taasiseseisvumisel ei saanud Eesti krooni päeva pealt kasutusele võtta, lootis ka Tšehhoslovakkia konverteeritava rahani jõuda alles viieaastase protsessi tulemusel.
Eesti taasiseseisvumist on nimetatud veretuks, aga on siiski kahtlustatud, et mõned poliitilised mõrvad vabadusvõitlejate suhtes veel viimasel hetkel toimusid. Selliseid asju juhtus veel pärast reformide teele asumist ka Tšehhoslovakkias. President Masaryki poja 1940. aastate surma kohta olen lugenud kommunismiaegsest kirjandusest, nagu see oleks olnud enesetapp, aga loetud ajaleht ütleb, et poliitiline mõrv.
PRANTSUSMAA
Prantsuse rahutused algasid hiljem ja streigid hakkasid ka enne Tšehhoslovakkia sündmuste lõppu Prantsusmaal vaibuma. Kuna rahutustes oli tähtis osa üliõpilastel, siis mulle tundus, et rahutustelaine vaibumine võis olla seotud ülikooli suvevaheja saabumisega. On teada, et lõpuks viisid need sündmused siiski Prantsuse presidendi vahetumiseni. Varem kuuldud kirjeldustest on jäänud meelde mässulised vasakpoolsed üliõpilased, aga lehe järgi toimusid ka vasaklpoolsete ja parempoolsete üliõpilaste kokkupõrked. Leht on Prantsuse mässuliste suhtes vaenulikum kui Tšehhoslovakkia omade suhtes. Püütakse näidata, et Prantsuse rahutused on kommunistide algatatud ja Nõukogude Liidu korraldatud. Nagu idablokis polnud tol aastal mässuline ainult Tšehhoslovakkia, loetleb leht ka lääneriikide puhul rohkem mässusid kui Prantsusmaa oma.
VIETNAM
Läänes oli Vietnami sõja vastaseid, aga eestlaste leht arvas, et kommunistidega tuleb sõdida. Loetud perioodi jooksul kaaluti nii Ameerika vägede Vietnamisse juurde viimist kui ka algasid samuti Prantsusmaa pinnal rahuläbirääkimised, kuigi Nixonit ei olnud veel presidendiks valitud. Pajur on rääkinud ajalooloengus, et Nõukogude aja kirjanduses kujutati Teise maailmasõja aegseid sakslasi mitte inimeste, vaid monstrumitena. Ka nüüd loetud ajalehest vaatasin, et ajakirjanikel ei ole sellist suhtumist nagu Sorokinil, kes püüdis näidata, et Teise maailmasõja ajal eri pooltel võidelnud riigid olid tegelikult üksteisele sarnased, mitte ainult totalitaarsed riigid, vaid ka demokraatlikumad.
EESTLASTE KULTUUR
Kirjutati nii väliseestlaste kui ka Eestis elavate kultuurist. Väliseesti luuletajatest kirjutati palju Marie Underist, keda kiideti ülivõrdes. Mõtlesin, et klassikuid võivad rohkem kiita need, kes ise pole selles valdkonnas teoseid avaldanud, muidu tundub nii mõnelegi autorile, et enda maitsele vastavad just enda teosed. Kodumaalt teatati lehes minu arheoloogist vanavanaisa surmast. Kodumaa tuleviku suhtes ennustati lehes samaaegselt nii iseseisvuse taastumist kui ka eestlaste oma maal vähemusse jäämist.
Majja ning välja
Sõitsime autodega maanteel. Minu autojuht oli lastetu, aga ta püüdis sellepärast mitte halvemini juhtida. Rannas oli raske autoga sõita, sest seal oli alati liiva sees nii palju inimesi, et võimatu oli mitte auto rattaga nende nägusid puudutada. Eelmistel kordadel olidki näod pärast üle sõitmist nagu kriimulisemad olnud. Ohutum oli minna liiva seest vette. Olime ühes majas. Seal oli eriarvamusi, kuhu tuleks asju panna. Põgenesin majast, jooksin üle õue ja hüppasin üle aia. Ronisin ühe suure poe ukse kohal olevale katusele. Maja kõrval seisvad inimesed võisid mind märgata ja ma võisin katuselt alla libiseda.
reede, märts 13, 2020
Ostsin programmile täiendust
Kirjutasin, et tõmbasin endale võrgust maleprogrammi Chess 2020. Tasuta kättesaadavad olid selle kolm esimest tugevusastet. Esimest taset ma ei proovinud, teise ja kolmandaga võitsin kõik mängud. Kolmandaga, mida nimetatakse meelelahutusmängijaks, käisin vahepeal küll kaotusseisudest läbi, aga lõpuks panin iga kord mati. Ostsin endale varsti programmi ülejäänud tasemed ka juurde, makstes 17 eurot ja 90 senti. Raha tuli üle kanda Hollandi panka ja umbes kolm päeva hiljem olid programmi täiendused käes. Tundus, et need olid mul arvutis juba varem olemas, aga kirja teel saadeti parool, millega sai need käivitada. Hakkasin mängima nüüd neljanda tasemega, mida nimetatakse hobimängijaks. 12. tase olevat suurmeistri tugevusega, järgneb vist üks veel tugevam tase välises arvutis mängimiseks. Neljanda tasemega esimese mängu kaotasin ja teise võitsin. Seejärel läksin magama. Hommikul ärkasin kas telefonisõnumi, öösel mängimise või mingi muu põhjuse tõttu vara ja mängisin veel neli mängu. Kuue mänguga neljanda taseme vastu jäi seis 3:3. Mustaga sain ühe ja valgega kaks võitu. Mängud toimusid umbes välktempos ja ilma kellata. Kuues mäng inimene-arvuti oli selline:
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rf6 4. 0-0 Oc5 5. Ve1 d5 6. Re5 Re4 7. d3 Of2+ 8. Kh1 Oe1 9. de Lh4 10. ed Od7 11. dc Oc6 12. Oc6+ bc 13. Ld7+ Kf8 14. Lf7++
Vahel räägitakse, et kes kaotusseisus kohe ei alistu, sellel pole alistumiskultuuri. Arvuti mängis aga kõik mängud viimase käiguni, nii ei tekkinud võitudes kahtlust ja sai realiseerimist harjutada. Ise ühes mängus materjalikaotuse tõttu alistusin.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rf6 4. 0-0 Oc5 5. Ve1 d5 6. Re5 Re4 7. d3 Of2+ 8. Kh1 Oe1 9. de Lh4 10. ed Od7 11. dc Oc6 12. Oc6+ bc 13. Ld7+ Kf8 14. Lf7++
Vahel räägitakse, et kes kaotusseisus kohe ei alistu, sellel pole alistumiskultuuri. Arvuti mängis aga kõik mängud viimase käiguni, nii ei tekkinud võitudes kahtlust ja sai realiseerimist harjutada. Ise ühes mängus materjalikaotuse tõttu alistusin.
neljapäev, märts 12, 2020
Ettevalmistus
Sain teada, et malet käiakse mängimas uues kohas. Aga teisel päeval mängiti ka vanas kohas edasi. Mõtlesin, et kui mul ei ole ettevalmistust, siis ma kardan kõiki vastaseid, aga kui mul on ettevalmistus, siis ma ei karda isegi Külaotsa. Ükskord ma mängisin Külaotsaga ja mõtlesin, et võimatu on kaotada. Mõtlesin, et ma panin koduleheküljele viimaselt turniirilt kaks head partiid, aga seda ma ei mäletanud, et samal turniiril tegin vist viigi ka Külaotsaga. Ärkasin. Mulle tuli meelde, et ma pole Külaotsaga mänginud, aga ma ei olnud kindel, kas ma ei saanud ükskord Kanepi vastu head tulemust.
kolmapäev, märts 11, 2020
Auhinnad ja karistused
Jagasin pikal maleturniiril auhinnakohta. Minust eespool olijale anti juba auhind kätte. Rei läks tagantruumist vaatama, mida minu diplomile kirjutada tuleb. Seisin Kaunase puiestee hoovi tagaotsa lähedal ja vaatasin, kuidas vahepeal süüdimõistetuid karistust kandma viidi. Surmamõistetud pidid minema roomates ja vangi mõistetud käpuli, nii et vangivalvur neil seljas istub. Enne karistuse kandmise algust oli läbi viidud õppus, kus selgitati, kuidas tuleb kohale minna. Üks kaval vanamees, kes oli vangi mõistetud, kasutas ära valvurite omavahelist vastuolu ja pääses põgenema. Hakkasin naerma, mul oli hea meel, et mees alandamisest pääses. Sain küll teada, et ta on korterivaras. Mul tekkis kahtlus, et kui ma põgenemise üle rõõmustan, kas mulle antaksegi enam auhind. Aga Rei tuli ja andis mulle siiski diplomi. Sellele oli peale minu tänase koha kirjutatud ka minu varasematest saavutustest. Ma ei lugenud kohe kokku, mis oli kirjutatud. Mäletasin, et olen varem saanud seitsmendaid kohti, aga diplomil oleks seda nagu pisendatud, et olen saanud üks kord kaheksanda koha. Siis nägin, et mulle tundus siiski valesti, oli kiidetud hoopis, et tippturniiridel sai kohti 2.-8. Paul Keres.
teisipäev, märts 10, 2020
"Ajalooline Ajakiri" 1/2019
„Ajalooline Ajakiri“. 2019, 1 (167). Peatoimetaja Janet Laidla. Toimetaja Liisi Karjus.
Eelmises numbris alanud peatoimetaja vahetumine on lõpule jõudnud. Nüüd on vahetunud välja ka teine toimetaja.
Esikohal on numbris Peeter Kaasiku artikkel hävituspataljonidest aastal 1941. Ta kirjutab, et hävituspataljonide täpset isikkooseisu on raske kindlaks teha. Hiljuti lugesin, et sakslased arvavad, et on uuemal ajal nimeliselt kindlaks teinud suurema osa Dresdeni pommitamise ohvritest. Väeosa liikmete nimekirja kindlaks tegemine võiks ju olla kergem, sest pommitamises olid ohvrid juhuslikud inimesed, aga väeosa oli organiseeritud. Kuid Kaasik kirjutab, et liikvel on ka valeandmeid, sest Nõukogude ajal valetati ennast soodustuste saamikseks väeosa liikmeks.
Kaasik kirjutab, et mälestustest erinevalt dokumentidest ei tule täpselt välja, kes kellele allus. Mõtlesin, et Béla Kuni, Pilsudski või Medvedevi presidendiks oleku aegse Putini tähtsus võib vastupidi mälestustest paremini välja tulla, sest dokumentides võib formaalne auaste olla madalam kui tegelikult antud käskude hulk. Kaasik kirjutab, et kõik ei teadnud, kes oli nende täpne ülemus. Mõtlesin, et ega ma muude aegade kohta ka täpselt ei tea, millisest ülemusest mis on sõltunud, kui koolis olid direktor, õppealajuhataja ja klassijuhataja või ülikoolis õppetool, osakond, teaduskond, rektor ja kuratoorium.
Vadim Svjatkovski kirjutab 18. sajandi tollipoliitikast. Mäletan „Eesti ajaloo“ neljanda köite käsikirjast, et 18. sajand oli Eestis üks metsavaesemaid aegu ja metsa vähendas viinapõletamine. Artikli järgi veeti aga samal sajandil palju metsa välja. Siis ilmselt oli ka väljavedu üks metsade vähenemise põhjus.
Artiklit lugedes tuli korduvalt meelde Robin Hood, kes müüs turul kõrgemast seisusest inimestele kaupa kõrgema hinnaga. Artiklist vaatasin kõigepealt, et 18. sajandil kehtestati kõigist seisustest inimestele samad hinnad. Aga edasi lugesin, et erinevatele kaupadele oli erinev tollimäär, riigile vajalikumal kaubal oli tollimäär soodsam. Riik võis mõne kauba konfiskeerida ka midagi vastu andmata. Kui röövel seda oleks teinud, oleks seda nimetatud röövimiseks.
Mäletan, et 1980. aastatel käänati kopikas-kopika-kopikat. Artiklis esineb aga väljend „pool kopikast“. See pole ühekordne trükiviga, vaid sõna „kopikast“ esineb neli korda järjest.
Olen lugenud 1917. a. „Ristirahva Pühapäevalehte“, mis kirjutas luterlikult seisukohalt. Irina Pärt kirjutab sama aasta õigeusu kirikust ja avaldab nimetatud aasta õigeusklike dokumente. Nende kirjutamisaeg ulatub juba sinnamaale, kus Venemaal on võimu haaranud ateistid, aga kirjades ei tehta juttu kristlaste ja ateistide, vaid õigeusklike ja luterlaste võitlusest. Masaryk märkas juba enne Esimest maailmasõda, et Vene sotsiaaldemokraatia oli ateistlikum kui Lääne oma. Sorokin nägi tolleaegset pikaajalist põhivastuolu meelelise ja ideatsionaalse kultuuri vahel, mitte üksikute ristiusu harude vahel. Teises raamatus tõi Sorokin statistikat lühemaajalise revolutsiooniaegse abielulahutuste arvu kasvu kohta. Ajakirjast selgub, et lahutada võisid ka vaimulikud.
Kurmo Konsa kirjutab perfokaartidest. Artiklis kirjeldatakse, kuidas vahepeal arvutid ja juba enne seda inimesed leidsid informatsiooni selle täpse asukoha põhjal perfokaardil. Mäletan lapsepõlvest perfokaarte, aga tavaliselt ei kasutatud neid artiklis kirjeldatud viisil, vaid pigem tavalise kirjutamispaberi või siis pealekleepimispinnana. Artiklis kirjeldatakse aga, kuidas tänu leiutamistegevusele on informatsiooni töötlemine järjest kiiremaks läinud. Rahvaarv kasvas, aga rahvaloenduse andmete läbiuurimine kiirenes. Mõtlesin, et võibolla siis oli põhjendatud ka ülikooli õppeaja lühendamine, võibolla on muutunud võimalikuks ka kiirem õppimine. Inimese aju ei arene nii kiiresti kui masinad, aga psühholoogia avastused peaksid leiutama ka kiiremaid õppimismeetodeid. Uuringud küll näitavad, et inimeste keskmine IQ on mugava elu tõttu langema hakanud, aga võibolla mitte õppimisest enam huvitatud tippudel.
Varem on mulle meelde jäänud, et Teine maailmasõda aitas arvutite kasutuselevõtmisele kaasa. Artiklis aga kirjutatakse, nagu sõda oleks perfokaartide alal midagi pidurdanud. Võibolla see on omavahel kooskõlas, et prioriteedid läksid teise kohta.
Eelmises numbris alanud peatoimetaja vahetumine on lõpule jõudnud. Nüüd on vahetunud välja ka teine toimetaja.
Esikohal on numbris Peeter Kaasiku artikkel hävituspataljonidest aastal 1941. Ta kirjutab, et hävituspataljonide täpset isikkooseisu on raske kindlaks teha. Hiljuti lugesin, et sakslased arvavad, et on uuemal ajal nimeliselt kindlaks teinud suurema osa Dresdeni pommitamise ohvritest. Väeosa liikmete nimekirja kindlaks tegemine võiks ju olla kergem, sest pommitamises olid ohvrid juhuslikud inimesed, aga väeosa oli organiseeritud. Kuid Kaasik kirjutab, et liikvel on ka valeandmeid, sest Nõukogude ajal valetati ennast soodustuste saamikseks väeosa liikmeks.
Kaasik kirjutab, et mälestustest erinevalt dokumentidest ei tule täpselt välja, kes kellele allus. Mõtlesin, et Béla Kuni, Pilsudski või Medvedevi presidendiks oleku aegse Putini tähtsus võib vastupidi mälestustest paremini välja tulla, sest dokumentides võib formaalne auaste olla madalam kui tegelikult antud käskude hulk. Kaasik kirjutab, et kõik ei teadnud, kes oli nende täpne ülemus. Mõtlesin, et ega ma muude aegade kohta ka täpselt ei tea, millisest ülemusest mis on sõltunud, kui koolis olid direktor, õppealajuhataja ja klassijuhataja või ülikoolis õppetool, osakond, teaduskond, rektor ja kuratoorium.
Vadim Svjatkovski kirjutab 18. sajandi tollipoliitikast. Mäletan „Eesti ajaloo“ neljanda köite käsikirjast, et 18. sajand oli Eestis üks metsavaesemaid aegu ja metsa vähendas viinapõletamine. Artikli järgi veeti aga samal sajandil palju metsa välja. Siis ilmselt oli ka väljavedu üks metsade vähenemise põhjus.
Artiklit lugedes tuli korduvalt meelde Robin Hood, kes müüs turul kõrgemast seisusest inimestele kaupa kõrgema hinnaga. Artiklist vaatasin kõigepealt, et 18. sajandil kehtestati kõigist seisustest inimestele samad hinnad. Aga edasi lugesin, et erinevatele kaupadele oli erinev tollimäär, riigile vajalikumal kaubal oli tollimäär soodsam. Riik võis mõne kauba konfiskeerida ka midagi vastu andmata. Kui röövel seda oleks teinud, oleks seda nimetatud röövimiseks.
Mäletan, et 1980. aastatel käänati kopikas-kopika-kopikat. Artiklis esineb aga väljend „pool kopikast“. See pole ühekordne trükiviga, vaid sõna „kopikast“ esineb neli korda järjest.
Olen lugenud 1917. a. „Ristirahva Pühapäevalehte“, mis kirjutas luterlikult seisukohalt. Irina Pärt kirjutab sama aasta õigeusu kirikust ja avaldab nimetatud aasta õigeusklike dokumente. Nende kirjutamisaeg ulatub juba sinnamaale, kus Venemaal on võimu haaranud ateistid, aga kirjades ei tehta juttu kristlaste ja ateistide, vaid õigeusklike ja luterlaste võitlusest. Masaryk märkas juba enne Esimest maailmasõda, et Vene sotsiaaldemokraatia oli ateistlikum kui Lääne oma. Sorokin nägi tolleaegset pikaajalist põhivastuolu meelelise ja ideatsionaalse kultuuri vahel, mitte üksikute ristiusu harude vahel. Teises raamatus tõi Sorokin statistikat lühemaajalise revolutsiooniaegse abielulahutuste arvu kasvu kohta. Ajakirjast selgub, et lahutada võisid ka vaimulikud.
Kurmo Konsa kirjutab perfokaartidest. Artiklis kirjeldatakse, kuidas vahepeal arvutid ja juba enne seda inimesed leidsid informatsiooni selle täpse asukoha põhjal perfokaardil. Mäletan lapsepõlvest perfokaarte, aga tavaliselt ei kasutatud neid artiklis kirjeldatud viisil, vaid pigem tavalise kirjutamispaberi või siis pealekleepimispinnana. Artiklis kirjeldatakse aga, kuidas tänu leiutamistegevusele on informatsiooni töötlemine järjest kiiremaks läinud. Rahvaarv kasvas, aga rahvaloenduse andmete läbiuurimine kiirenes. Mõtlesin, et võibolla siis oli põhjendatud ka ülikooli õppeaja lühendamine, võibolla on muutunud võimalikuks ka kiirem õppimine. Inimese aju ei arene nii kiiresti kui masinad, aga psühholoogia avastused peaksid leiutama ka kiiremaid õppimismeetodeid. Uuringud küll näitavad, et inimeste keskmine IQ on mugava elu tõttu langema hakanud, aga võibolla mitte õppimisest enam huvitatud tippudel.
Varem on mulle meelde jäänud, et Teine maailmasõda aitas arvutite kasutuselevõtmisele kaasa. Artiklis aga kirjutatakse, nagu sõda oleks perfokaartide alal midagi pidurdanud. Võibolla see on omavahel kooskõlas, et prioriteedid läksid teise kohta.
Reostav vabrik
Teatati, et üks inimene laseb naaberhoovil ühes punktis mürgist ainet lendu. Hakati põgenema. Mina põgenesin roomates. Kui ma tegin seda nii aeglaselt, võidi mulle just kallale tulla. Üks tüdruk ütles, et linnas on ikkagi ohutum elada kui maal. EKRE oli teatanud valitsuskoalitsioonist lahkumisest ja samal ajal kritiseerinud ühte oma liiget, mistõttu saadi aru, et ta partei lahkub valitsusest vastuseisu tõttu sellele oma liikmele. Aga nüüd üks EKRE liige andis uue intervjuu, et selle liikme pahateod on tühiasi, peapõhjus lahkumiseks on, et üks teine valitsuskoalitsiooni partei pooldab vabriku ehitamist, mille reostus oleks üle 100 protsendi. EKRE-lane ütles, et selline asi pole kooskõlas eesti rahva tahtega. Mõtlesin, et võidakse öelda, et kui seda vabrikut ei tehta Eestisse, peab sama asja lihtsalt kuskil mujal tootma. Vana Helme ütles oma poja kohta, et poeg on targem kui isa. Hoidsin silmi kinni ja pead laua peal. Üks vaimulik laulis laulu, kus korrutati sõna halleluuja. Ta tuli minu laua juurde, et mind lauluga äratada. Kritiseeriti vanausulisi, et need olid ühes tekstis toonud ajalooliselt esimese juhtumina, kui ühte asja oli teinud esimene vanausuline, mitte selle, kui seda tegi veel varem esimene eestlane.
*
Räägiti, et ühes telesaate ajal on wc-st palju inimesi läbi käinud. Ma ei saanud aru, kas seda oli ka näidatud, kuidas nad wc-s käisid. Öeldi, et saatejuht käib iga saate lõpu poole enne basseinist kõrgemale korrusele minemist wc-s.
*
Räägiti, et ühes telesaate ajal on wc-st palju inimesi läbi käinud. Ma ei saanud aru, kas seda oli ka näidatud, kuidas nad wc-s käisid. Öeldi, et saatejuht käib iga saate lõpu poole enne basseinist kõrgemale korrusele minemist wc-s.
esmaspäev, märts 09, 2020
Purgid
Olin vannitoas ja tapsin klaaspurke. Selleks võtsin järjest purke kätte, lõin neile noa kaela sisse ja asetasin need seejärel valmis purkide koha peale. Mõtlesin, et mul on löömisliigutus juba selge. Aga pärast seda mõtet lõin kohe ühte purki valesti. Talle ei tulnud auk kaela sisse, vaid põhja. Mõtlesin, et sellest pole ka midagi, sest ma ei keeragi purki põhja peale, vaid kallan vedeliku teisest otsast välja. Ema ütles, et ta viskas mu särgid ära. Ma ei teadnud, kas ta särkide all mõtleb purke või mõtlebki särke. Aga tundus, et ta mõtleski särke. Mõtlesin, et saan uued vihikud asemele osta. Ainult et ma ei tea, kus neid praegu müiakse. Vanasti müüdi toidupoes, aga ma ei tea, kus praegu. Siis tuli meelde, et praegu müiakse neid paberipoes.
*
Mul oli märkmik, kuhu olin kirjutanud huvitavaid asju. Aga vaatasin, et see on vaid kirjutamise ajaks, kaua see märkmik ei säili, sest kirjutatud sõnad on hakanud juba laiali valguma. Mõtlesin, et enne kui tekst loetamatuks muutub, teen lehekülgedest fotod. Mõtlesin, et võibolla see laialivalgumine pole paberi, vaid kirjutusvahendi viga, kahest kirjutusvahendist on laiali valgunud ainult üks. Siis vaatasin, et mõnes kohas siiski teine ka natuke. Olin sellesse märkmikusse kirjutanud muuhulgas palju Oudekkist. Olin kirjutanud läbisegi päriselt juhtunud asju ja fantaasiat. Olin märkmikut emale lugeda andnud. Nüüd andis ta selle mulle tagasi ja kiitis märkmiku sisu. Ma ei mäletanud ise täpselt, mida ma olin kirjutanud, seetõttu ma ei teadnud, mida ema minu kohta teada sai.
*
Mul oli märkmik, kuhu olin kirjutanud huvitavaid asju. Aga vaatasin, et see on vaid kirjutamise ajaks, kaua see märkmik ei säili, sest kirjutatud sõnad on hakanud juba laiali valguma. Mõtlesin, et enne kui tekst loetamatuks muutub, teen lehekülgedest fotod. Mõtlesin, et võibolla see laialivalgumine pole paberi, vaid kirjutusvahendi viga, kahest kirjutusvahendist on laiali valgunud ainult üks. Siis vaatasin, et mõnes kohas siiski teine ka natuke. Olin sellesse märkmikusse kirjutanud muuhulgas palju Oudekkist. Olin kirjutanud läbisegi päriselt juhtunud asju ja fantaasiat. Olin märkmikut emale lugeda andnud. Nüüd andis ta selle mulle tagasi ja kiitis märkmiku sisu. Ma ei mäletanud ise täpselt, mida ma olin kirjutanud, seetõttu ma ei teadnud, mida ema minu kohta teada sai.
Maleprogrammid
Vanasti mängisin malet programmiga Chessmaster, versioon oli vist 2000. Võrdsetel tingimustel oli see minust tugevam, aga kui võtsin käike tagasi, õnnestus mul ühe tasemega kõik mängud võita. Programmi kõige nõrgem koht oli, et ta ei arvestanud lõppmängus ette, et ma saan lippu minna. Vend tõmbas mulle ka kaks flopikettatäit muid tasuta maleprogramme, mida ma eriti proovida ei jõudnud. Arvutiga male mängimine lõppes sellega, et uuematel arvutitel ei olnud flopiketta seadet, aga mul olid programmid ketastel.
Eelmine nädal mängisin keskkonnas vint.ee kahel õhtul inimestega, aga ei õnnestunud mängida muud kui välku. Mõtlesin, et pooldan pikemaid ajakontrolle, proovin hankida võrgust tasuta uusi programme. Ühe programmiga hakkasin mängima, aga siis see hakkas käituma nagu viirus. Kui ma seisust õigesti aru sain, siis kaotasin kvaliteedi, aga pärast seda ei lasknud programm mul enam käiku sooritada ega ka midagi muud teha, vaid hakkas iga liigutuse peale varese häält tegema. Kustutasin selle arvutist ära. Tõmbasin endale teise programmi Chess 2020, mille kolm esimest taset olid tasuta, aga need olid kõik liiga nõrgad. Tugevamate tasemete saamiseks peaks raha maksma, aga enne ostmist ei tea, kui tugevad need on. Ma olen kuulnud, et tänapäeval hinnatakse programmi Fritz, mida vist tasuta ei saa.
Eelmine nädal mängisin keskkonnas vint.ee kahel õhtul inimestega, aga ei õnnestunud mängida muud kui välku. Mõtlesin, et pooldan pikemaid ajakontrolle, proovin hankida võrgust tasuta uusi programme. Ühe programmiga hakkasin mängima, aga siis see hakkas käituma nagu viirus. Kui ma seisust õigesti aru sain, siis kaotasin kvaliteedi, aga pärast seda ei lasknud programm mul enam käiku sooritada ega ka midagi muud teha, vaid hakkas iga liigutuse peale varese häält tegema. Kustutasin selle arvutist ära. Tõmbasin endale teise programmi Chess 2020, mille kolm esimest taset olid tasuta, aga need olid kõik liiga nõrgad. Tugevamate tasemete saamiseks peaks raha maksma, aga enne ostmist ei tea, kui tugevad need on. Ma olen kuulnud, et tänapäeval hinnatakse programmi Fritz, mida vist tasuta ei saa.
pühapäev, märts 08, 2020
Riigijuhtide jalutuskäik
Hitler, Mussolini ning Inglismaa ja Prantsusmaa riigijuht jalutasid neljakesi haljasalal. Neid kimbutasid lõvid. Hitler ütles, et varasemal ajal lõvid ei hammustanud, aga nüüd on hakanud hammustama.
*
Magasin öösel. Vahepeal ärkasin üles ja muutsin elektroonilise äratuskella seadeid. Sellega kaasnesid piiksud. See segas Hennul magamist. Vabandasin.
*
Olin õppehoones. Üks magistrant kirjutas avalduse, et ta tahab õppeaega pikendada, aga lubab, et teist korda ta seda ei pikenda. Pidin ka õppeaega pikendama. Lootsin, et pikendamise viimane tähtaeg ei ole veel käes. Sõitsin trepi käsipuust kaugemat osa mööda trepist alla, et enne selle teise magistrandi kaitsmise algust wc-s käia.
*
Magasin öösel. Vahepeal ärkasin üles ja muutsin elektroonilise äratuskella seadeid. Sellega kaasnesid piiksud. See segas Hennul magamist. Vabandasin.
*
Olin õppehoones. Üks magistrant kirjutas avalduse, et ta tahab õppeaega pikendada, aga lubab, et teist korda ta seda ei pikenda. Pidin ka õppeaega pikendama. Lootsin, et pikendamise viimane tähtaeg ei ole veel käes. Sõitsin trepi käsipuust kaugemat osa mööda trepist alla, et enne selle teise magistrandi kaitsmise algust wc-s käia.
laupäev, märts 07, 2020
Pihkva
10 mälestust reisist Pihkvasse:
1. Kuigi paigutan selle sissekande välismaa rubriiki, valitseti reisi ajal nii Tartut kui ka Pihkvat Moskvast.
2. Sõitsime Pihkvasse algkooli ajal A ja C klassi ning nende klassijuhatajatega laevaga mööda Emajõge ja Peipsi järve.
3. Esimesel katsel sõitsime ainult Peipsini, seal oli udu, mistõttu pöördusime tagasi.
4. Teisel katsel jõudsime Pihkvasse pärale.
5. Pihkvat nähes hakkasin valmistuma laevast väljumiseks, aga õpetaja ütles, et me sõidame linna vahel veel tund aega.
6. Pihkvas olid müügil Kalevi kommid ja Tartu õlletehase limonaad, ainult üks kommisort oli selline, mida ma Eestis müügil polnud näinud.
7. Müügil olevatest kaupadest huvitas mind kuubik, mis oli aga ostmiseks liiga kallis.
8. Ühel C-klassi poisil oli raha kaasas rohkem kui õpetajal.
9. Reisilt Pihkvasse omandasin Pihkva linnakaardi, mida ma hilisemal ajal pole enam näinud.
10. Laevas üks tüdruk rääkis, et tema teada Pihkva kuulus varem Eestile, aga mina teda ei uskunud.
1. Kuigi paigutan selle sissekande välismaa rubriiki, valitseti reisi ajal nii Tartut kui ka Pihkvat Moskvast.
2. Sõitsime Pihkvasse algkooli ajal A ja C klassi ning nende klassijuhatajatega laevaga mööda Emajõge ja Peipsi järve.
3. Esimesel katsel sõitsime ainult Peipsini, seal oli udu, mistõttu pöördusime tagasi.
4. Teisel katsel jõudsime Pihkvasse pärale.
5. Pihkvat nähes hakkasin valmistuma laevast väljumiseks, aga õpetaja ütles, et me sõidame linna vahel veel tund aega.
6. Pihkvas olid müügil Kalevi kommid ja Tartu õlletehase limonaad, ainult üks kommisort oli selline, mida ma Eestis müügil polnud näinud.
7. Müügil olevatest kaupadest huvitas mind kuubik, mis oli aga ostmiseks liiga kallis.
8. Ühel C-klassi poisil oli raha kaasas rohkem kui õpetajal.
9. Reisilt Pihkvasse omandasin Pihkva linnakaardi, mida ma hilisemal ajal pole enam näinud.
10. Laevas üks tüdruk rääkis, et tema teada Pihkva kuulus varem Eestile, aga mina teda ei uskunud.
reede, märts 06, 2020
Kaubanduskeskus
Läksin koos endast nooremate ajalooüliõpilastega teise linna ekskursioonile. Püüdsin nende välimust meelde jätta. Mõtlesin, et ma võin küll välimuse meelde jätta, aga kui ma kedagi teist sarnast näen, hakata ikka kahtlustama, et see on õige inimene. Rühm jagunes kaheks. Suurem osa rühmast läks ühes suunas, aga kaks inimest teises suunas. Läksin väiksema rühma järel. Mulle hakkas tunduma, et need on võõrad inimesed, aga läksin siiski nende järel ja teist rühma poleks enam leidnud.
*
Ruumis oli klassikaaslasi. Jäin Arieliga kahekesi. Esialgu ta väga ei kiusanud. Ta rääkis, et ükskord ta soris mu kotis. Läksime kaubanduskeskusesse. Arvasime, et seal tuleb ronida ühest redelist. Aga kui me seda tegime, siis müüjad ütlesid, et see redel ei ole ronimiseks mõeldud. Seejärel läksime trepist, mis kindlasti oli käimiseks mõeldud. Selles poes oli nii suur kaubavalik nagu paradiisis. Aga teooria järgi kui elu oli väga hea, siis pidi järgmises faasis järgnema revolutsioon. Hakkasidki juba esimesed mässu tundemärgid ilmnema.
*
Meil olid käinud külalised. Avastasin, et nad on mu hambaniidi lõpuni välja tõmmanud. Kerisin selle sisse tagasi, aga kahtlesin, kas seda saab veel tarvitada, kui see on vahepeal määrdunud.
*
Mõtlesin kirjutada, et ma ei saa oma juhendaja artiklitest aru, ta kasutab irooniat. Ma olin ka nooremana kasutanud, aga enam mitte. Juhendaja oli minust vanem, aga kasutas endiselt.
*
Ruumis oli klassikaaslasi. Jäin Arieliga kahekesi. Esialgu ta väga ei kiusanud. Ta rääkis, et ükskord ta soris mu kotis. Läksime kaubanduskeskusesse. Arvasime, et seal tuleb ronida ühest redelist. Aga kui me seda tegime, siis müüjad ütlesid, et see redel ei ole ronimiseks mõeldud. Seejärel läksime trepist, mis kindlasti oli käimiseks mõeldud. Selles poes oli nii suur kaubavalik nagu paradiisis. Aga teooria järgi kui elu oli väga hea, siis pidi järgmises faasis järgnema revolutsioon. Hakkasidki juba esimesed mässu tundemärgid ilmnema.
*
Meil olid käinud külalised. Avastasin, et nad on mu hambaniidi lõpuni välja tõmmanud. Kerisin selle sisse tagasi, aga kahtlesin, kas seda saab veel tarvitada, kui see on vahepeal määrdunud.
*
Mõtlesin kirjutada, et ma ei saa oma juhendaja artiklitest aru, ta kasutab irooniat. Ma olin ka nooremana kasutanud, aga enam mitte. Juhendaja oli minust vanem, aga kasutas endiselt.
Võrgus mängimine
Koroonaviirus levib kehakontakti kaudu ja sellepärast ei taha klubisse kätt suruma minna. Praegu on nakatumise tõenäosus Eestis veel suhteliselt väike, aga see peaks järjest suurenema. Mul on psüühikahäirete tõttu muidu ka raske klubis kohal käia, seetõttu mõtlesin, et mängiks hoopis võrgus malet, ma ei kavatse malega tegelemist päris lõpetada. Ma olen varem ka vahetanud, kus klubis ma mängin. Kui koroonaviiruse vakstiin välja töötatakse, võib ehk jälle turniiridel kohal käima hakata.
Olen ka varem võrgus mänginud. Mäletan, et ülikooli bakalaureuseõppe ajal ei teinud ma endale esimest elektronposti aadressi kirjade lugemiseks ega kirjutamiseks, vaid võrgus male mängimiseks. Kas tol korral mängida õnnestus või mitte, selles ma pole enam kindel. Magistriõppe ajast mäletan küll, et siis ma ühes ingliskeelses võrguklubis mängisin. Kirjutasin ühe päeva mänguelamuste kohta luuletuse, mis on veel umbes meeles. Aga see oli kuskil umbes aastal 2003 või veel varem, vahepeale lõpetasin nii võrgus inimestega kui ka koduse maleprogrammiga mängimise täielikult ja mängisin kas elavate inimestega või üksi.
Eile liitusin võrguklubiga vint.ee, kus saab mängida erinevaid lauamänge. Kasutajanimeks valisin Simo77 nagu on ka blogi nimes. Kõigepealt tahtsin proovida Fischeri malet, aga sellel lehel oli mängijaid vähe ja kellegagi mängu alustada ei õnnestunud. Siis läksin tavalise male osakonda. Seal oli mängijaid rohkem. Tegin ettepaneku mängida 10 minutiga, aga ei leidnud soovijaid. Esimene vastane, kes oli nõus minuga mängima, eelistas ajakontrolli umbes 5 minutit. Olin nõus, aga esimeses mängus mul ühtegi käiku teha ei õnnestunud. Mõtlesin, et see tuleb vist sellest, et arvutis pole javat. Alistusin, tõmbasin endale java programmi ja läksin klubisse tagasi. Alustasin teise mängijaga uut mängu sama ajakontrolliga, aga esialgu nuppude liigutamine ikkagi ei õnnestunud. Kui umbes kaks minutit viiest oli juba ära tiksunud, siis mõtlesin välja, et ei tule mitte ainult hiirt sõrmega liigutada, vaid ka nuppu vajutada. Mängu lõpuks oli mul juba mõtlemisaega rohkem. Vahepeal käisin õhtusööki söömas ja pärast seda mängisin mitu partiid veel ühe kasutajanimeta vastasega. Tüüpiline mäng oli selline, et algul ei suutnud ma kohmaka käega nuppe nii kiiresti liigutada kui vastased, aga siis sain parema seisu ja vastane hakkas pikemalt mõtlema. Peale esimese käikudeta mängu võitsin esimesel päeval vist kõik mängud. Erinevalt kolmemõõtmelisest klubist ei rikkunud see ei eelneva ega järgneva öö und.
Olen ka varem võrgus mänginud. Mäletan, et ülikooli bakalaureuseõppe ajal ei teinud ma endale esimest elektronposti aadressi kirjade lugemiseks ega kirjutamiseks, vaid võrgus male mängimiseks. Kas tol korral mängida õnnestus või mitte, selles ma pole enam kindel. Magistriõppe ajast mäletan küll, et siis ma ühes ingliskeelses võrguklubis mängisin. Kirjutasin ühe päeva mänguelamuste kohta luuletuse, mis on veel umbes meeles. Aga see oli kuskil umbes aastal 2003 või veel varem, vahepeale lõpetasin nii võrgus inimestega kui ka koduse maleprogrammiga mängimise täielikult ja mängisin kas elavate inimestega või üksi.
Eile liitusin võrguklubiga vint.ee, kus saab mängida erinevaid lauamänge. Kasutajanimeks valisin Simo77 nagu on ka blogi nimes. Kõigepealt tahtsin proovida Fischeri malet, aga sellel lehel oli mängijaid vähe ja kellegagi mängu alustada ei õnnestunud. Siis läksin tavalise male osakonda. Seal oli mängijaid rohkem. Tegin ettepaneku mängida 10 minutiga, aga ei leidnud soovijaid. Esimene vastane, kes oli nõus minuga mängima, eelistas ajakontrolli umbes 5 minutit. Olin nõus, aga esimeses mängus mul ühtegi käiku teha ei õnnestunud. Mõtlesin, et see tuleb vist sellest, et arvutis pole javat. Alistusin, tõmbasin endale java programmi ja läksin klubisse tagasi. Alustasin teise mängijaga uut mängu sama ajakontrolliga, aga esialgu nuppude liigutamine ikkagi ei õnnestunud. Kui umbes kaks minutit viiest oli juba ära tiksunud, siis mõtlesin välja, et ei tule mitte ainult hiirt sõrmega liigutada, vaid ka nuppu vajutada. Mängu lõpuks oli mul juba mõtlemisaega rohkem. Vahepeal käisin õhtusööki söömas ja pärast seda mängisin mitu partiid veel ühe kasutajanimeta vastasega. Tüüpiline mäng oli selline, et algul ei suutnud ma kohmaka käega nuppe nii kiiresti liigutada kui vastased, aga siis sain parema seisu ja vastane hakkas pikemalt mõtlema. Peale esimese käikudeta mängu võitsin esimesel päeval vist kõik mängud. Erinevalt kolmemõõtmelisest klubist ei rikkunud see ei eelneva ega järgneva öö und.
neljapäev, märts 05, 2020
Turniiriunenägu
Mängisin pikal maleturniiril. Vastane oli üks vana mees. Mul oli parem seis ja vastane lõpuks alistus. Ma polnud kindel, mis oleks mängu tulemus olnud siis, kui ta poleks alistunud. Üks tüdruk rääkis mulle, kes on minu järgmise vooru vastane, mis avanguvarianti ta mängib ja miks see variant ei ole tegelikult hea. Tüdruk hakkas nutma, et ma ei kuula. Kui andsin mõista, et kuulan, siis rääkis ta ilma nutmata lõpuni. Järgmises voorus mängiti ühel laual nii, nagu tüdruk oli soovitanud, aga soovitus lükati ümber. Vaatasin pealt, kuidas üks mees ja naine mängisid. Naine mängis valgetega ja viis ühe nupu kaugele ette. Nii jäi tal seis arendamata ja nupp läks kaotsi. Lõpuks oli naine nuppudest lage. Ta kaotas ajaga. Teatati, et see vana mees, kellega ma enne olin mänginud ja kes oli pärast seda mängukohast lahkunud, on nüüd surnud.
kolmapäev, märts 04, 2020
Hea klubis istuda
Kõndisin mööda maanteed ja jäin ühe kiriku ukse kõrvale seisma, vaadates teele. Selgus, et kirikud ei ole enam nii sageli avatud kui varem. Üks kirik oli sagedamini kui teine.
*
Olin teel malemängukohta. Raatuse tänava kooli juures jäin seisma, sest ei mäletanud, mis teed edasi tuleb minna. Olin seda teed korduvalt käinud, aga enam ei mäletanud. Varem olin vist läinud koolimaja taha ja jõudnud sealt Roosi tänavale. Aga täna keerasin Jaama tänavale, kuigi see ei olnud nii vaikne kui Roosi tänav. Edasi kõndides mõtlesin siiski, et autorohkemal tänaval ongi parem kõndida, sest siis ei kosta välja, et mul pole sammud osavad. Jõudsin klubisse kohale. Seal juba mängiti. Naised mängisid tavaliselt tagumistel laudadel, aga üks mees ütles, et kõik naised on tugevad. Ma täna turniiril ei osalenud, sest olin unine. Istusin niisama tugitoolis ja kuulasin klubihääli. Täna oleks muidu võinud osaleda, sest Anto oli kohal just täna, tavaliselt teda ei olnud. Aga mõtlesin, et maleklubis on niisama ka hea istuda. Võiksingi siin käia ka nendel kordadel, kui ei mängi. Mõtlesin, et teeme mittemängijatega koosoleku, kus arutame, kuidas poodi asutada. Leidsin, et poes võiks müia häid asju - hapukoort, õunapüreed, banaani ja magusat šokolaadi. Teel kodu poole mõtlesin, et võiks olla ka kantrimuusikat. Aga mõtlesin, et ma kuulan liiga palju kantrit, sest ma teiste mulle meeldivate stiilide nimesid ei tea, neid on rohkem. Mõtlesin, et teel klubisse võisin vaadata, kuhu ma välja jõuan, aga koju minnes pean minema õiget teed, sest kodusid on ainult üks. Tahtsin keerata diagonaalsele teele, aga nägin seal koera, seetõttu ütlesin, et seda teed ma ei lähe. Siis nägin, et koer on ketis, mistõttu siiski läksin. Vana naine jalutas keti otsas kahte koera. Koertest möödudes läksin kaugemasse tee äärde, et nendega mitte kokku puutuda. See tegi naisele nalja. Koerte kett oli siiski nii pikk, et neid maad mööda kõndides ei olnud võimalik vältida, seetõttu tõusin möödumishetkeks lendu.
*
Olin teel malemängukohta. Raatuse tänava kooli juures jäin seisma, sest ei mäletanud, mis teed edasi tuleb minna. Olin seda teed korduvalt käinud, aga enam ei mäletanud. Varem olin vist läinud koolimaja taha ja jõudnud sealt Roosi tänavale. Aga täna keerasin Jaama tänavale, kuigi see ei olnud nii vaikne kui Roosi tänav. Edasi kõndides mõtlesin siiski, et autorohkemal tänaval ongi parem kõndida, sest siis ei kosta välja, et mul pole sammud osavad. Jõudsin klubisse kohale. Seal juba mängiti. Naised mängisid tavaliselt tagumistel laudadel, aga üks mees ütles, et kõik naised on tugevad. Ma täna turniiril ei osalenud, sest olin unine. Istusin niisama tugitoolis ja kuulasin klubihääli. Täna oleks muidu võinud osaleda, sest Anto oli kohal just täna, tavaliselt teda ei olnud. Aga mõtlesin, et maleklubis on niisama ka hea istuda. Võiksingi siin käia ka nendel kordadel, kui ei mängi. Mõtlesin, et teeme mittemängijatega koosoleku, kus arutame, kuidas poodi asutada. Leidsin, et poes võiks müia häid asju - hapukoort, õunapüreed, banaani ja magusat šokolaadi. Teel kodu poole mõtlesin, et võiks olla ka kantrimuusikat. Aga mõtlesin, et ma kuulan liiga palju kantrit, sest ma teiste mulle meeldivate stiilide nimesid ei tea, neid on rohkem. Mõtlesin, et teel klubisse võisin vaadata, kuhu ma välja jõuan, aga koju minnes pean minema õiget teed, sest kodusid on ainult üks. Tahtsin keerata diagonaalsele teele, aga nägin seal koera, seetõttu ütlesin, et seda teed ma ei lähe. Siis nägin, et koer on ketis, mistõttu siiski läksin. Vana naine jalutas keti otsas kahte koera. Koertest möödudes läksin kaugemasse tee äärde, et nendega mitte kokku puutuda. See tegi naisele nalja. Koerte kett oli siiski nii pikk, et neid maad mööda kõndides ei olnud võimalik vältida, seetõttu tõusin möödumishetkeks lendu.
teisipäev, märts 03, 2020
Arvuti taga
Otsisin internetist välja, et Oudekkil on üks aadress ka Kerstini nimega. Ühtlasi sain teada, et viimasel ajal on ta endale võtnud veel kaks uut eesnime. Arvuti seest tuli üks detail välja. Hakkasin seda tagasi panema. Siis keerasin selle ümber, et see tuleb panna teist pidi. Kui oleks vale pidi pannud, siis vist oleks arvuti lühisesse minna võinud.
*
Üks poiss suhtles kahe tüdrukuga, aga mõlemad olid viimasel ajal ühte teist poissi eelistama hakanud. Esimese poisiga nad suhteid siiski täileikult ei katkestanud. Poiss mõtles, et need tüdrukud ise ka ei tea, keda nad tahavad. Nii võis nooruses olla süngeid hetki.
*
Üks poiss suhtles kahe tüdrukuga, aga mõlemad olid viimasel ajal ühte teist poissi eelistama hakanud. Esimese poisiga nad suhteid siiski täileikult ei katkestanud. Poiss mõtles, et need tüdrukud ise ka ei tea, keda nad tahavad. Nii võis nooruses olla süngeid hetki.
pühapäev, märts 01, 2020
"Tuna" 3/2019
„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. Nr. 3/2019.
Rääkisin ühele mehele, et loen ajalooajakirjad tervikuna läbi. Ta soovitas, et ma ei loeks, vaid vaataks enne, mis teemad mind huvitavad, muidu ma väsin ära. Lugesin siiski taas tervikuna ja erinevalt hiljuti loetud romaanist ühtegi igavat lehekülge ei leidnud. Ei lugenud ainult ingliskeelseid kokkuvõtteid.
Viimasel ajal kardetakse uue haiguse levikut. Sellisel ajal on päevakohane lugeda ajalooteostest varem esinenud rasketest aegadest. Selles ajakirjanumbris on juttu Vabadussõjast, avaldatud on ühe osaleja Aleksander Pääsukese päevik. Ta arvestas, et võib sõjas surma saada, aga ei mõelnud nii palju haavata saamise ja invaliidistumise võimalusele. Mõnel pool on olnud juttu, et surmaga silmitsi seistes jookseb inimesel kogu eelnev elu silmade eest läbi. Selles päevikus siiski varasemat elu ei meenutata, vaid kirjutatakse viimase hetke sündmustest. Päeviku autor ei kirjuta niivõrd hirmust lahingu ees, kuivõrd igavustundest lahingute vaheajal. Hitler ei saanud Teise maailmasõja ajal unerohuta magada ega varem vaimselt võimekas Napoleon Moskvas viibides lugemisele keskenduda, avaldatud päeviku autoril magamise ja lugemisega raskusi ei ole. Pealkirjas nimetatakse dokumenti mälestusteks, aga minu meelest on see päevik, sest on osatud täpsed kuupäevad kirja panna. Pealkirja järgi on sisuks põgenemine Tartust Tallinna Vabadussõja algul, aga tegevus läheb tegelikult välja aega, kui Eesti vägi on vastupealetungil. Muuhulgas nimetatakse Plaani küla Munamäe lähedal, kus olen kaks korda spordilaagris olnud. Päeviku järgi asus seal mõis, mõisahoone peale ma laagris viibimise ajal ei mõelnud.
Rasketest aegadest on ka Jüri Kivimäe artikkel Paul Johanseni tegevusest aastal 1939, kui taani päritolu ja sakslasega abielus olnud ajaloolane Eestist Saksamaale välja rändas. Kivimäe arvates oli Johansenile raske, et ta ei saanud Eestis varem toimunud konkursil soovitud professorikohta, kui see ka polnud Eestist lahkumise põhjus ähvardavate repressioonidega võrreldes. Mõnele inimesele võib professorikohast ilmajäämine raske olla ja Johansen taotles samasugust tööd hiljem ka Saksamaal, aga ma küll eelistan kirjatöö tegemist suuliste loengute pidamisele. Selliseid inimesi on kindlasti rohkem, hiljuti keegi põhjendas ühelt ametikohalt tagasiastumist sellega, et palk olevat liiga suur.
Jaan Undusk kirjutab Enn Tarveli raamatust ja imestab, et Tarvel on varem leidnud, et „Läti rahva eluraja“ viideteta kirjutamise meetod ei ole tänapäeva teadusele sobiv, aga kirjutanud hiljem ka ise viideteta raamatu. Võibolla Undusk sai siiski Tarvelist valesti aru, võibolla Tarvel tänapäeva mitte sobivast rääkides oli samal ajal tänapäeva suhtes kriitiline?
Hulk autoreid on kirjutanud kollektiivse kaastöö teemal, kuidas nad ajalookirjanduse aastapreemia saajat otsustasid. Kuskilt mujalt lugesin hiljuti, et kellegi arvates on ilukirjanduse auhindu parem jagada üheliikmelistel žüriidel, et vastutus ei hajuks. Ka „Tuna“ kirjutist lugedes tekib kahtlus, et kui öeldakse, mis on ühes raamatus kõige huvitavam, kas see on ikka kõigi allakirjutanute arvates. Aga ilmselt ajaloopreemia puhul on kollektiivne žürii vajalikum kui ilukirjandusauhinna puhul, sest peab hindama ka erinevate teemade faktide paikapidavust, mitte ainult emotsionaalset lugemiselamust.
Marten Seppel kritiseerib varem teises ajakirjas ilmunud Rootsi aja teemalist artiklit, kus arvati, et mõisakohtud olid Eesti ajal olemas veel ka Rootsi aja lõpul. Seppel leiab, et oli küll kodukari, aga mõisakohtuid enam ei olnud. Võibolla selles artiklis on põhiline sõna täpsustamine, kodukari mõisakohtuks nimetaja on võibolla muus osas asjatundlik.
Toomas Hiio essee sarnaneb Jaan Lombi ajaloolistidesse saadetud kirjadega, et loetletakse, millised ümmargused aastapäevad ühe aasta jooksul on. Mõtlesin, et sünnipäeva tähistab inimene iga aasta, aga kui muid aastapäevi tähistada ainult ümmargustel aastapäevadel, siis pole see nii harjunud tegevus ja võib ümmargune aastapäev erinevalt isiklikust mitteümmargusest sünnipäevast tähistamata jääda.
Rääkisin ühele mehele, et loen ajalooajakirjad tervikuna läbi. Ta soovitas, et ma ei loeks, vaid vaataks enne, mis teemad mind huvitavad, muidu ma väsin ära. Lugesin siiski taas tervikuna ja erinevalt hiljuti loetud romaanist ühtegi igavat lehekülge ei leidnud. Ei lugenud ainult ingliskeelseid kokkuvõtteid.
Viimasel ajal kardetakse uue haiguse levikut. Sellisel ajal on päevakohane lugeda ajalooteostest varem esinenud rasketest aegadest. Selles ajakirjanumbris on juttu Vabadussõjast, avaldatud on ühe osaleja Aleksander Pääsukese päevik. Ta arvestas, et võib sõjas surma saada, aga ei mõelnud nii palju haavata saamise ja invaliidistumise võimalusele. Mõnel pool on olnud juttu, et surmaga silmitsi seistes jookseb inimesel kogu eelnev elu silmade eest läbi. Selles päevikus siiski varasemat elu ei meenutata, vaid kirjutatakse viimase hetke sündmustest. Päeviku autor ei kirjuta niivõrd hirmust lahingu ees, kuivõrd igavustundest lahingute vaheajal. Hitler ei saanud Teise maailmasõja ajal unerohuta magada ega varem vaimselt võimekas Napoleon Moskvas viibides lugemisele keskenduda, avaldatud päeviku autoril magamise ja lugemisega raskusi ei ole. Pealkirjas nimetatakse dokumenti mälestusteks, aga minu meelest on see päevik, sest on osatud täpsed kuupäevad kirja panna. Pealkirja järgi on sisuks põgenemine Tartust Tallinna Vabadussõja algul, aga tegevus läheb tegelikult välja aega, kui Eesti vägi on vastupealetungil. Muuhulgas nimetatakse Plaani küla Munamäe lähedal, kus olen kaks korda spordilaagris olnud. Päeviku järgi asus seal mõis, mõisahoone peale ma laagris viibimise ajal ei mõelnud.
Rasketest aegadest on ka Jüri Kivimäe artikkel Paul Johanseni tegevusest aastal 1939, kui taani päritolu ja sakslasega abielus olnud ajaloolane Eestist Saksamaale välja rändas. Kivimäe arvates oli Johansenile raske, et ta ei saanud Eestis varem toimunud konkursil soovitud professorikohta, kui see ka polnud Eestist lahkumise põhjus ähvardavate repressioonidega võrreldes. Mõnele inimesele võib professorikohast ilmajäämine raske olla ja Johansen taotles samasugust tööd hiljem ka Saksamaal, aga ma küll eelistan kirjatöö tegemist suuliste loengute pidamisele. Selliseid inimesi on kindlasti rohkem, hiljuti keegi põhjendas ühelt ametikohalt tagasiastumist sellega, et palk olevat liiga suur.
Jaan Undusk kirjutab Enn Tarveli raamatust ja imestab, et Tarvel on varem leidnud, et „Läti rahva eluraja“ viideteta kirjutamise meetod ei ole tänapäeva teadusele sobiv, aga kirjutanud hiljem ka ise viideteta raamatu. Võibolla Undusk sai siiski Tarvelist valesti aru, võibolla Tarvel tänapäeva mitte sobivast rääkides oli samal ajal tänapäeva suhtes kriitiline?
Hulk autoreid on kirjutanud kollektiivse kaastöö teemal, kuidas nad ajalookirjanduse aastapreemia saajat otsustasid. Kuskilt mujalt lugesin hiljuti, et kellegi arvates on ilukirjanduse auhindu parem jagada üheliikmelistel žüriidel, et vastutus ei hajuks. Ka „Tuna“ kirjutist lugedes tekib kahtlus, et kui öeldakse, mis on ühes raamatus kõige huvitavam, kas see on ikka kõigi allakirjutanute arvates. Aga ilmselt ajaloopreemia puhul on kollektiivne žürii vajalikum kui ilukirjandusauhinna puhul, sest peab hindama ka erinevate teemade faktide paikapidavust, mitte ainult emotsionaalset lugemiselamust.
Marten Seppel kritiseerib varem teises ajakirjas ilmunud Rootsi aja teemalist artiklit, kus arvati, et mõisakohtud olid Eesti ajal olemas veel ka Rootsi aja lõpul. Seppel leiab, et oli küll kodukari, aga mõisakohtuid enam ei olnud. Võibolla selles artiklis on põhiline sõna täpsustamine, kodukari mõisakohtuks nimetaja on võibolla muus osas asjatundlik.
Toomas Hiio essee sarnaneb Jaan Lombi ajaloolistidesse saadetud kirjadega, et loetletakse, millised ümmargused aastapäevad ühe aasta jooksul on. Mõtlesin, et sünnipäeva tähistab inimene iga aasta, aga kui muid aastapäevi tähistada ainult ümmargustel aastapäevadel, siis pole see nii harjunud tegevus ja võib ümmargune aastapäev erinevalt isiklikust mitteümmargusest sünnipäevast tähistamata jääda.
Suusatamised mitmusesse
Sula algas juba eile, kuigi ilmateade oli algul lubanud laupäevaks veel jahedamat ilma kui reedel. Ilmateadetes eriti ekslik oli see, et eilne "Postimees" lubas trükivea tõttu eilseks Tartus +25 kraadi. Tõde jäi vahepeale. Eile õhtul langes kraadiklaas taas miinusesse, et täna hommikul sulaga jätkata. Hommikul aknast välja vaadates nägin teiselt poolt, et lund on juurde sadanud, kõnnitee on läinud üleni valgeks. Aga natuke aega hiljem oli pool kõnniteed uuesti must, mistõttu otsustasin, et suusatama minna tuleb võimalikult kiiresti. Eile eelistasin vahelduseks kõndimist.
Pärast ülekäigukoha hoiatussignaali üleeilset kritiseerimist häiris see mind täna natuke vähem. Võibolla oli asi osalt ka selles, et täna oli autosid rohkem ja need summutasid hoiatusi.
Rada, mida ma üleeile tegin, tundus täna suuremalt jaolt alles olevat. Kahtlesin ainult, kas tõesti mina tegin nii sirget. Vahepeal rööpad ka katkesid, sest lund oli tarvitatud lumememme tegemiseks. Mõnes kohas muld või liiv paistis, aga see tallaalust karedaks ei teinud. Üleeile enne mind olemas olnud rajaosa oli viinud ühes kohas liivakasti servast üles, see oli natuke raskemini sõidetav koht. Aga täna viisid teised rööpad liivakastist ringiga mööda ja kasutasin neid. Vahepeal oli toimunud jutuajamine, milles mulle räägiti, et paaristõukeid saabki kasutada ainult tasasel maal, kus natuke ülespoole kallakut on, seal on vajalikud juba vahelduvtõuked. Kanali ääres kallakut ei ole, aga eelmine kord värskes lumes ilma rööbasteta osas ka paaristõuked ei sobinud.
Eelmine kord piirdusin ühe ringiga, aga täna tegin kaks. Esimesel ringil oli mõni koht natuke valus, aga teiseks ringiks enesetunne paranes. Vaatasin vahepeal ka kanali pinda. Sellel oli täna midagi vee ja jää või lume segu taolist. Nüüd on sel talvel kaks korda suusatatud, olin kartnud juba halvemat.
Pärast ülekäigukoha hoiatussignaali üleeilset kritiseerimist häiris see mind täna natuke vähem. Võibolla oli asi osalt ka selles, et täna oli autosid rohkem ja need summutasid hoiatusi.
Rada, mida ma üleeile tegin, tundus täna suuremalt jaolt alles olevat. Kahtlesin ainult, kas tõesti mina tegin nii sirget. Vahepeal rööpad ka katkesid, sest lund oli tarvitatud lumememme tegemiseks. Mõnes kohas muld või liiv paistis, aga see tallaalust karedaks ei teinud. Üleeile enne mind olemas olnud rajaosa oli viinud ühes kohas liivakasti servast üles, see oli natuke raskemini sõidetav koht. Aga täna viisid teised rööpad liivakastist ringiga mööda ja kasutasin neid. Vahepeal oli toimunud jutuajamine, milles mulle räägiti, et paaristõukeid saabki kasutada ainult tasasel maal, kus natuke ülespoole kallakut on, seal on vajalikud juba vahelduvtõuked. Kanali ääres kallakut ei ole, aga eelmine kord värskes lumes ilma rööbasteta osas ka paaristõuked ei sobinud.
Eelmine kord piirdusin ühe ringiga, aga täna tegin kaks. Esimesel ringil oli mõni koht natuke valus, aga teiseks ringiks enesetunne paranes. Vaatasin vahepeal ka kanali pinda. Sellel oli täna midagi vee ja jää või lume segu taolist. Nüüd on sel talvel kaks korda suusatatud, olin kartnud juba halvemat.
Õpetaja tuli
Seisime koolimaja koridoris ja ootasime õpetaja tulekut. Tajusin kahe tüdruku kohalolekut paremini kui teiste ootajate. Üks tüdruk palus, et ma läheks esimesele korrusele ja laseks kella tundi, sest korrapidaja ei olnud seda ettenähtud kellaajal teinud. Hakkasingi trepist alla minema. Trepil tuli mulle vastu õpetaja, mistõttu pöörasin ringi ja kella laskma ei läinud. Läksime klassiruumi sisse. Mina sisenesin viimasena. Valisin, kella kõrvale ja millisele toolile istuda. Valisin ühe tooli välja. Mõtlesin, et sisenen klassiruumi viisakuse pärast viimasena, aga vastutasuks on see, et mulle jäetakse kõige halvem tool. See tool oli liiga väike. Siis vaatasin, et ma pole ainus, kellel selline tool on, mulle nähtavasti alguses see ainult tundub halb tool. Õpetaja rääkis ja kirjutasin tema juttu üles. Mul olid kõik vihikud täissaamise piiril, seetõttu kirjutasin erinevad lõigud erinevatesse vihikutesse, kust veel ruumi leidsin. Kirjutasin peenikese käekirjaga, et rohkem mahuks. Mõtlesin, et unenägudes olen arvanud, et vihikuid tuleb kodust juurde tuua, aga tegelikult saab neid tuua ka kooli lähedalt poest.
laupäev, veebruar 29, 2020
Kõigi etturite etteandmine
Ükskord Vihmand tegi ettepaneku mängida nii, et ta annab kõik etturid ette. Karba arvas, et liinide vabaks saamine annab etteandjale liiga suure ülekaalu, mistõttu mängu ei toimunud. Täna proovisin üksi mängides esimest korda järele, mis juhtuks. Mäng kukkus tõesti nii välja, et etteandja võitis:
Valgel pole ettureid.
1. Lf3 Rf6 2. Oc4 d5 3. Ob3 Og4 4. Lf4 e6 5. Rc3 Od6 6. Lg5 Og3+ 7. Kf1 0-0 8. Oc2 Ld6 9. Oh7+ Rh7 10. Lg4 Lf4+ 11. Of4 Of4 12. Lf4 f6 13. Lc7 Rc6 14. Lb7 Re5 15. Va7 Va7 16. La7 Rg5 17. Rh3 Rgf3 18. Le7 Rd4 19. Vg1 g5 20. Rg5 Rf7 21. Re6+ Kh7 22. Lf8 Rf5 23. Lg8+ Kh6 24. Lg6++ Must ja valge mõtlesid kokku 17 minutit.
Valgel pole ettureid.
1. Lf3 Rf6 2. Oc4 d5 3. Ob3 Og4 4. Lf4 e6 5. Rc3 Od6 6. Lg5 Og3+ 7. Kf1 0-0 8. Oc2 Ld6 9. Oh7+ Rh7 10. Lg4 Lf4+ 11. Of4 Of4 12. Lf4 f6 13. Lc7 Rc6 14. Lb7 Re5 15. Va7 Va7 16. La7 Rg5 17. Rh3 Rgf3 18. Le7 Rd4 19. Vg1 g5 20. Rg5 Rf7 21. Re6+ Kh7 22. Lf8 Rf5 23. Lg8+ Kh6 24. Lg6++ Must ja valge mõtlesid kokku 17 minutit.
Seisud ja käigud
Toomalt küsiti, milliseid pereliikmeid ta sellest ajast mäletab, kui ta veel koolis ei käinud. Ta luges teised nimed üles, aga mind ei mäletanud. See võis tulla sellest, et ma rääkisin vähe. Mina tema kohta mäletasin tollest ajast igasuguseid asju. Toomalt küsiti, mis on tal minu kohta esimene mälestus. Ta vastas, et see, kuidas ma ühte maleseisu näitasin. Ta kirjeldas, milline see seis oli. Mõtlesin, et seda mäletab ta sellepärast, et ta läks varakult maletrenni, minul maleseisud nii hästi meelde ei jää. Vaatasime ühte maleseisu. Selles seisus oli üks pool alistunud, aga ta oleks saanud selle asemel kahinguga viigi teha. Olin mänginud ühe maletaja vastu ühte varianti. Ütlesin, et olen sama varianti mänginud varem ka ühe teise maletajaga. See, kellega ma olin viimati mänginud, tahtis, et ma näitaks, kuidas ma olen seda varem mänginud. Mõtlesin, et kui ma selle ette näitan, siis ma teda enam ei võida. Hakkasin siiski vana protokolli otsima. Protokolli küsinud maletaja ütles, et ma olen käike üles kirjutades liiga palju sodinud. Küsisin, kas see on sodimine, ma olen teinud ilukirja. Aga ma olin mõne ruudu nime algul valesti üles kirjutanud ja siis parandanud. Mulle soovitati, et ma selle vältimiseks vaataks serva pealt, mis nimega ruutudel ma käin. Mõtlesin, et selleks ei ole mul aega, kui ma servasid vaatama hakkan, kaotan ajaga. Pealegi võiksin servasid vaadates just ruudud segi ajada ja valesti kirjutada. Minu kodusel malelaual ei olnudki servade peal midagi kirjas.
reede, veebruar 28, 2020
Suusahooaeg alanud
Eile sadas Tartus maha talve esimene korralikum lumi. Täna läksin esimest korda sel talvel suusatama. Traktor oli hommikul pool kõnniteed lumest puhtaks lükanud, aga kõndisin teist poolt mööda, millel oli lumi. Suusatamiskohas oli eelmiste aastatega võrreldes halvemaks läinud, et selle lähedale on vahepeal paigutatud valjuhääldaja, mis teeb vahetpidamata hädakisa, et võib autoalla jääda, ükskõik kas mõni auto või autotee ületaja silmapiiril on või mitte. Ajakirjanik nimetas seda leiutist nutikaks, aga ma soovin selle kõrvaldamist ja kahtlen, kas see hoiab õnnetusi ära või kutsub neid esile. Anne kanalil jääd ei olnud ja sõitsin kanali kõrval. Algul tegin ise rada, teist pidi tagasi sõites leidsin eest juba kellegi teise tehtud valmis raja. Et eelmine talv lõppes viimane sõit valudega, siis ma täna kõige pikemat sõitu ei teinud ja esialgu valusid ei ole. Ilmateate järgi peaks enne kevadet vähemalt ühe sõidu veel teha saama. Lilled olid enne lume maha sadamist peenardel juba kasvama läinud, aga veebruarikuus on lumest parem meel.
Pole tähtis
Hakati andma kätte keskkooli lõputunnistusi. Ütlesin õpetajale, et mul ühe eksami ajal pea ei töötanud ja seetõttu teise ajal ka mitte. Õpetaja vastas, et sellest pole midagi. Vaatasin oma lõpuhindeid. Need olid kõik neljad. Varasematel veeranditel olin saanud ka muid hindeid, ühes aines oli üks veerand viis ja teine kaks, aga lõpuhindeks oli igal pool pandud neli. Ainult kehalise kasvatuse hinne oli välja panemata. Seetõttu oli kõige alla kirjutatud, et ma olen osaliselt lõpetatud keskharidusega.
neljapäev, veebruar 27, 2020
Elu Tartus
Keegi on avaldanud raamatu pealkirjaga "Minu Tartu". Proovin kirjutada sellisel teemal enda seisukohalt kümnelauselise teksti:
1. Olen ema poolt mitmenda põlvkonna tartlane, isa poolt teise põlvkonna. 2. Olen Tartus elanud kolmel tänaval - Ujula tänaval, Kaunase puiesteel ja Uuel tänaval. 3. Olen õppinud kahes Tartu koolis - Tartu 2. keskkoolis ehk viimases klassis Miina Härma Gümnaasiumi nime kandnus ja pärast selle lõpetamist kokku kümme aastat Tartu Ülikooli kahes õppeastmes. 4. Minu siinelamise ajal on riigivõim vahetunud - Nõukogude Liit asendus Eesti Vabariigiga, mõningane muutus oli ka Euroopa Liitu astumine. 5. Tartut on nimetatud heade mõtete linnaks ja mõtlemist olen treeninud spordikooli maletrennis ning erinevates maleklubides. 6. Paljudes majades nii Tartus kui ka kaugemal olen käinud just seoses malemänguga. 7. Male on ainus spordiala, milles olen tulnud linna meistrivõistlustel medalikohale, samuti saanud teisel turniiril parima tartlase auhinna nimelise auhinna. 8. Muudest spordialadest olen tegelenud Tartu tänavatel kõndimise, suusatamise ja varem pallimänguga, lisaks teen tubaseid harjutusi. 9. Mulle meeldib, et Tartus on parke, ei meeldi soov neid täis ehitada ega autode arvu kasv. 10. Täna teatati koroonaviiruse Eestisse jõudmisest, seetõttu muutub veelgi küsitavamaks, kui palju elupäevi veel on.
1. Olen ema poolt mitmenda põlvkonna tartlane, isa poolt teise põlvkonna. 2. Olen Tartus elanud kolmel tänaval - Ujula tänaval, Kaunase puiesteel ja Uuel tänaval. 3. Olen õppinud kahes Tartu koolis - Tartu 2. keskkoolis ehk viimases klassis Miina Härma Gümnaasiumi nime kandnus ja pärast selle lõpetamist kokku kümme aastat Tartu Ülikooli kahes õppeastmes. 4. Minu siinelamise ajal on riigivõim vahetunud - Nõukogude Liit asendus Eesti Vabariigiga, mõningane muutus oli ka Euroopa Liitu astumine. 5. Tartut on nimetatud heade mõtete linnaks ja mõtlemist olen treeninud spordikooli maletrennis ning erinevates maleklubides. 6. Paljudes majades nii Tartus kui ka kaugemal olen käinud just seoses malemänguga. 7. Male on ainus spordiala, milles olen tulnud linna meistrivõistlustel medalikohale, samuti saanud teisel turniiril parima tartlase auhinna nimelise auhinna. 8. Muudest spordialadest olen tegelenud Tartu tänavatel kõndimise, suusatamise ja varem pallimänguga, lisaks teen tubaseid harjutusi. 9. Mulle meeldib, et Tartus on parke, ei meeldi soov neid täis ehitada ega autode arvu kasv. 10. Täna teatati koroonaviiruse Eestisse jõudmisest, seetõttu muutub veelgi küsitavamaks, kui palju elupäevi veel on.
kolmapäev, veebruar 26, 2020
Liitumisüritus
Toimus üritus, kus tähistati Eesti Euroopa Liidu liikmeks saamist. Olin teinud propagandat Euroopa Liitu astumise vastu, aga läksin ka sellele üritusele kohale. Viimasel ajal oli mul ilmunud ajalehes "Sirp" mitu kirjutist, milles tuletasin oma vanu argumente meelde ja rääkisin, mida ma Euroopa Liitu astumisest praegu arvan. Võidi mõelda, et ma tänasele üritusele ei lähe, aga siis eksiti. Võis tähistada otsuse langetamist. Üritusele saabus mitu inimest veel hilinemisega, üks neist oli Pärnits. Kui üritus lõppes, siis ema nimetas veel mõnda mõtet. Öeldi, et seda ei saa tõestada, et Euroopa Liitu astumine on kasulik. Mina ütlesin, et vastupidist ei saa ka tõestada.
*
Olin ühest majast väljumas. Kaks meest peksid üksteist fuajees. Üks oli teisest tugevam. Püüdsin neid lahutada. Nad läksidki üksteisest lahku, aga nõrgema mehe kehal oli kaks suurt löömisjälge.
*
Ärkasin hommikul üles. Mõtlesin, et varsti lähen vannituppa. Aga ma ei saanud, sest meie poole tuli üks võõras inimene, et ise vannituba kasutada.
*
Kõndisin mööda tänavat ja mäletasin teed umbes. Selgus, et ma olin valesti keeranud, sest jõudsin juba linnast välja. Keerasin linna poole tagasi. Kõndisin läbi ühe maja. Seal läksin trepist alla. Mul ei olnud parajasti riideid seljas, aga keegi ei näinud. Mõtlesin, et panen parem midagi selga, varsti võib keegi mind näha. Väljusin majast teiselt poolt. Üks tuttav poiss oli selle maja direktor ja jooksis mulle järele, öeldes, et ma lülitasin terve haigla elektri välja. Vastasin, et mina ei lülitanud, aga ukse pauk võis elektriseadeid mõjutada.
*
Otsisin ühes majas wc-d. Tundus, et leidsin seina pealt pissuaaride ruudustiku. Aga osad neist olid liiga kõrgel. Tahtsin kogu raamistikku madalamale tõsta, aga mul tekkis kahtlus, et need polegi pissuaarid, vaid midagi, mida ei tohi liigutada. Pealegi polnud siin seina ees, mistõttu ma ei taha seda kohta kasutada. Mäletasin, et ühe välisukse kõrval on suletava uksega luksus-wc ja ajaleheputka. Läksin selles suunas. Ajaleheputkat ma wc kõrvalt ei leidnud. Küll aga oli ajaleheputka wc-s sees. Mõtlesin, et ostaks sealt midagi lugemiseks. Aga seal oli väljaannete valik väike. Müügil olid puha sellised, mis olid koju ka tellitud. Paar ajakirja olid ka sellised, mida kodus ei käinud. Ma olin ühte neist juba varem ostnud, aga mõtlesin, et ostan uuesti, nüüd vast on uus number müügil.
*
Olin ühest majast väljumas. Kaks meest peksid üksteist fuajees. Üks oli teisest tugevam. Püüdsin neid lahutada. Nad läksidki üksteisest lahku, aga nõrgema mehe kehal oli kaks suurt löömisjälge.
*
Ärkasin hommikul üles. Mõtlesin, et varsti lähen vannituppa. Aga ma ei saanud, sest meie poole tuli üks võõras inimene, et ise vannituba kasutada.
*
Kõndisin mööda tänavat ja mäletasin teed umbes. Selgus, et ma olin valesti keeranud, sest jõudsin juba linnast välja. Keerasin linna poole tagasi. Kõndisin läbi ühe maja. Seal läksin trepist alla. Mul ei olnud parajasti riideid seljas, aga keegi ei näinud. Mõtlesin, et panen parem midagi selga, varsti võib keegi mind näha. Väljusin majast teiselt poolt. Üks tuttav poiss oli selle maja direktor ja jooksis mulle järele, öeldes, et ma lülitasin terve haigla elektri välja. Vastasin, et mina ei lülitanud, aga ukse pauk võis elektriseadeid mõjutada.
*
Otsisin ühes majas wc-d. Tundus, et leidsin seina pealt pissuaaride ruudustiku. Aga osad neist olid liiga kõrgel. Tahtsin kogu raamistikku madalamale tõsta, aga mul tekkis kahtlus, et need polegi pissuaarid, vaid midagi, mida ei tohi liigutada. Pealegi polnud siin seina ees, mistõttu ma ei taha seda kohta kasutada. Mäletasin, et ühe välisukse kõrval on suletava uksega luksus-wc ja ajaleheputka. Läksin selles suunas. Ajaleheputkat ma wc kõrvalt ei leidnud. Küll aga oli ajaleheputka wc-s sees. Mõtlesin, et ostaks sealt midagi lugemiseks. Aga seal oli väljaannete valik väike. Müügil olid puha sellised, mis olid koju ka tellitud. Paar ajakirja olid ka sellised, mida kodus ei käinud. Ma olin ühte neist juba varem ostnud, aga mõtlesin, et ostan uuesti, nüüd vast on uus number müügil.
teisipäev, veebruar 25, 2020
Tänaval tulemustest
Mulle tulid vastu ema, Madis ja tema naine. Tahtsin Madisele rääkida oma malevõistluse tulemusest, aga mõtlesin, et võibolla ta juba teab. Madis küsis, mida ma ütlen, aga ma ei hakanud midagi ütlema. Varsti tulid nad mulle jälle vastu. Nüüd küsisin Madiselt, kas ta juba teab, et mul läks malevõistlustel hästi. Ta vastas, et jah, ema rääkis. Ütlesin, et aga seda ema vast ei rääkinud, et ma jagasin kohta Klausi ja Toomaga. Olime ulatunud otsapidi esiklomikusse, aga oma nime nimetasin viimasena esikolmikust väljas. Arvasin, et see on eriti hea saavutus sellepärast, et see oli üle-eestiline, mitte Tartu turniir. Ütlesin, et osavõtjaid oli peaaegu sada. Madis oli nõus, et üle-eestiline turniir ja umbes sada osavõtjat, siis on hea tulemus.
*
Lapsele oli tehtud hulk kingitusi. Vaatasin talle kingitud mootoriga mänguautot. Proovisin, kas see sõidab ka. See sõitis väga suure kiirusega teise tuppa. Lülitasin mootori nupu välja. Ütlesin lapsele ka, et ma selle välja lülitasin. Muidu ta poleks võibolla tähele pannud ja oleks võinud arvata, et auto on katki.
*
Lapsele oli tehtud hulk kingitusi. Vaatasin talle kingitud mootoriga mänguautot. Proovisin, kas see sõidab ka. See sõitis väga suure kiirusega teise tuppa. Lülitasin mootori nupu välja. Ütlesin lapsele ka, et ma selle välja lülitasin. Muidu ta poleks võibolla tähele pannud ja oleks võinud arvata, et auto on katki.
esmaspäev, veebruar 24, 2020
Pikk üritus
Istusin oma toas. Sinna tulid töömehed ja -naised vaatama, kas peab rõdu remontima. Nad rääkisid, et rõdu on katkisem kui nad arvasid, see on ohtlik. Minu meelest oli ohtlik see, kuidas nad ise rõdu serval istusid. Et mitte nende allakukkumist näha, lahkusin toast. Olime ühes kohas eri soost inimestega saunas. Olime siin juba teist kuupäeva järjest. Üks lühikese seelikuga naine alles saabus. Öeldi, et nüüd tuleb saunale lõpp teha, muidu põletatakse liiga palju puid. Paluti käsi tõsta, kellele meeldib sauna koristada. Ma ei tõstnud. Aga kui teised olid käed alla lasknud, siis ütlesin, et ma olen nõus koristama, meeldimine on teine asi. Minu kõrval istuv mees lisas, et ongi, ta teeb seda, mida peab, mitte seda, mis meeldib.
Korduv taasiseseisvumine
Kalendri järgi on ühel kuupäeval iseseisvumise ja teisel taasiseseisvumise aastapäev. Aga neid saaks ka mõlemat taasiseseisvumiseks lugeda. 24. veebruari 1918 manifestis kuulutati Kalevi koju tagasi tulekut, mitte sündimist.
pühapäev, veebruar 23, 2020
Vestlus minu teemal
Mängisin klassiruumis kiirmaleturniiril. Kui mäng lõppes, siis ütlesin kohtunikule, et ma ei mäleta enam tulemust, kas ma võitsin või tegin viigi. Kohtunik kirjutas seepeale tabelisse viigi, aga ma mõtlesin, et võibolla siiski võitsin. Vastaselt ei saanud hästi tulemust küsida, sest kui ta oleks näinud, et ma ei mäleta, oleks ta võinud seda ära kasutada ja valetada, et võitis tema. Mõtlesin, et males ei ole kõige tugevamad üldse need klassikaaslased, kes koolis kõige paremini õppisid. Olin näinud unes, et kaotan males halvemini õppinud klassikaaslastele, nüüd oli see ka ärkvel olles teoks saanud. Istusin tunnis teistest ees pool. Mõtlesin, et ma ei kuule teiste juttu nii hästi kui vanasti, mul on vist kuulmine nõrgenenud. Selja taga hakati arutama ajaloo üle. Mina olin ajaloolane, aga juttu ei sekkunud. Sellest võisid teised järeldada, et nad on minust isegi ajaloos targemad. Või ka vastupidi, et mul on nii suured teadmised, et ma rumalas vestluses ei osale. Algas turniiri autasutamine. Kolm auhinna võitnud poissi ja kaks tüdrukut läksid ruumi ette. Nagu võiski arvata, olid nad kõik ilma riieteta.
*
Otsiti mõrva süüdlast. Politsei tahtis meid kõiki üle kuulata. Politseinikud olid juba maja esimeses ruumis. Mina olin veel kolmandas ruumis ja mõtlesin kõigepealt voodi korda teha. Olin ühes teises kohas ukse taga kitsas praos. Minu juurde tuli üks poiss, kes küsis, mis mu nimi on. Ütlesin, et Simo. Ta vastas, et tema nimi on ka Simo. Talt vahel küsitavat, mis ta nimi on, ja kui ta ütleb, et Simo, siis antavat talle nime eest peksa, sest teda peetakse minuks. Ise olevat ta tundmatu. Mõtlesin, et ma olen ka küsijatele oma nime öelnud, aga mulle pole peksa antud.
*
Otsiti mõrva süüdlast. Politsei tahtis meid kõiki üle kuulata. Politseinikud olid juba maja esimeses ruumis. Mina olin veel kolmandas ruumis ja mõtlesin kõigepealt voodi korda teha. Olin ühes teises kohas ukse taga kitsas praos. Minu juurde tuli üks poiss, kes küsis, mis mu nimi on. Ütlesin, et Simo. Ta vastas, et tema nimi on ka Simo. Talt vahel küsitavat, mis ta nimi on, ja kui ta ütleb, et Simo, siis antavat talle nime eest peksa, sest teda peetakse minuks. Ise olevat ta tundmatu. Mõtlesin, et ma olen ka küsijatele oma nime öelnud, aga mulle pole peksa antud.
laupäev, veebruar 22, 2020
Vangerdamine keelatud
Mängisin partii, kus kehtis erandkorras reegel, et kumbki pool ei tohi vangerdada:
1. e3 Rf6 2. Oc4 c6 3. Rf3 d5 4. Oe2 g6 5. Rc3 Oh6 6. b3 Og4 7. Oa3 Rd7 8. d4 Kf8 9. Re5 Oe2 10. Ke2 Kg7 11. Rd7 Ld7 12. Ve1 Lg4+ 13. Kf1 Ld1 14. Vad1 Vfe8 15. e4 de 16. Re4 Re4 17. Ve4 e6 18. Ob2 Kg8 19. c4 Vad8 20. Ke2 Og7 21. Ve3 Vd7 22. Vd3 Ved8 23. Ke3 c5 24. Oa1 cd 25. Od4 Oh6+ 26. Ke2 a6 27. Oe3 Vd3 28. Vd3 Vd3 29. Kd3 Og7 30. c5 Kf8 31. Kc4 Ke7 32. b4 Kd7 33. b5 Kc7 34. a4 Oe5 35. h3 f5 36. Od2 Of6 37. Oa5+ Kd7 38. c6+ bc 39. ba Kc8 40. Kc5 Kb8 41. Ob6 e5 42. Kc6 e4 43. a7+ Ka8 44. Kd6 f4 45. Kd5 e3 46. fe Og5 47. e4 Oe7 48. Ke5 Og5 49. Ke6 1:0. Valge ja must mõtlesid kokku 27 minutit.
1. e3 Rf6 2. Oc4 c6 3. Rf3 d5 4. Oe2 g6 5. Rc3 Oh6 6. b3 Og4 7. Oa3 Rd7 8. d4 Kf8 9. Re5 Oe2 10. Ke2 Kg7 11. Rd7 Ld7 12. Ve1 Lg4+ 13. Kf1 Ld1 14. Vad1 Vfe8 15. e4 de 16. Re4 Re4 17. Ve4 e6 18. Ob2 Kg8 19. c4 Vad8 20. Ke2 Og7 21. Ve3 Vd7 22. Vd3 Ved8 23. Ke3 c5 24. Oa1 cd 25. Od4 Oh6+ 26. Ke2 a6 27. Oe3 Vd3 28. Vd3 Vd3 29. Kd3 Og7 30. c5 Kf8 31. Kc4 Ke7 32. b4 Kd7 33. b5 Kc7 34. a4 Oe5 35. h3 f5 36. Od2 Of6 37. Oa5+ Kd7 38. c6+ bc 39. ba Kc8 40. Kc5 Kb8 41. Ob6 e5 42. Kc6 e4 43. a7+ Ka8 44. Kd6 f4 45. Kd5 e3 46. fe Og5 47. e4 Oe7 48. Ke5 Og5 49. Ke6 1:0. Valge ja must mõtlesid kokku 27 minutit.
Vanas trepikojas
Kõndisime mööda teed. Minu kaaslasel oli koer keti otsas. Vahepeal lasi ta koera keti otsast jooksma. Ütlesin, et ta ei laseks, koer tuleb mulle vahepeal lähedale. Läksin Kaunase puiesteele oma endisesse trepikotta. Trepikojas tuli mulle vastu üks vanainimene. Ma ei tundnud teda ära, aga mõtlesin, et nii vana inimene võib olla siin minuga samal ajal elanud, seetõttu ütlesin talle tere. Ta teretas vastu, aga kui me olime üksteisest juba eemaldunud, siis kuulsin, kuidas ta ütles: "Ei tea, kes see oli?" Vastu tuli ka lapsi, neid ma ei teretanud, sest nemad siin minuga vanuse poolest ühel aja elada polnud saanud. Läksin selle korteri ukse taha, kus ma varem olin elanud. Uksele tuli vastu mees, kes tundus näo järgi olevat sama, kes kolis sisse otse pärast meid. Rääkisin, et varsti me kolime jälle siia lähemale, mitte küll täpselt samasse kohta, aga poolele teele. Ütlesin, et rohkem ma ei tülita. Eemaldusin, kuigi ma polnud korterit peaaegu üldse näinud. Kõndisin oma kaaslasega läbi ühe hoovi, kus jooksis ringi hiigelsuur koer. Nii suurest koerast jooksin kaugemale ja vahepeal minu kaaslane ka jooksis.
reede, veebruar 21, 2020
Oma suhtumine
Üks kirjanik oli öelnud, et tema ei usu hinnetesse, talle on tähtis ka iga kommentaar, mis hindega kaasas käib. Lõpuks oli ta sellise suhtumisega ülikoolist välja visatud.
neljapäev, veebruar 20, 2020
Kaua maa all
Liikusime maa-alustes käikudes. Olime juba pikalt maa all viibinud, aga ükskord siiski veel mitte. Mõtlesime, et korraldaks plahvatuse. Mitte selleks, et midagi õhku lasta, vaid selleks, et endale tähelepanu tõmmata. Aga võibolla tõmbaksime sellega endale liiga suure tähelepanu ja meile tuldaks kallale. Läksime sellesse käigu ossa, kus teadsime teisi olevat. Aga selgus, et neid seal enam ei ole, vaid nad olid maa peale läinud. Läksime ka. Üks meist ahmis värsket õhku, et nii kaua pole seda hingata saanud.
*
Kirjutasin paberile. Tõmbasin kirjutatu maha ja kirjutasin nüüd teist tooni kirjutusvahendiga, et teine teeb ilusamat joont kui esimene. Mul oli üks paber, kuhu oli kirjutatud jutt Oudekki kohta. Ma ei tahtnud seda hästi teistele näidata, aga näitasin siiski. Nad panid selle perekonna albumisse. See jutt oli hiljem Oudekki kohta kirjutatud raamatu sissejuhatav osa, mis oli raamatust välja jäänud.
*
Helina oli jälle kirjadele vastama hakanud. Vahepeal oli tal olnud vist mingi kriis, et ta tükk aega ei vastanud. Helina kirjutas ühest teisest oma kirjasõbrast. Ta ütles kirjas, et selle teise kirjasõbra kirjad ei ole nii huvitavad kui minu omad, sest teine kirjasõber kirjutab ainult õigusteadusest. Mõtlesin, et Helina püiab igas kirjas erinevat eriala nimetada, et oma kirju huvitavamaks teha.
*
Istusin ühes toas. Aknast hakkas sisse tungima üks mees, kes tahtis mind ühe esemega lüia. Tõrjusin ta tagasi ja panin akna kinni. Oli karta, et mees tuleb tagasi uksest ja siis mul tema tõrjumiseks nii head võimalust ei ole. Mõtlesin, et pean parema relva kätte võtma. Minu juurde tuli kari neegreid. Ütlesin, et nad ei saa siia elama jääda, sest vennad peaksid millalgi siia tagasi pöörduma. Vastasin ingliskeelsele jutule eesti keeles. Ütlesin, et nüüdsest räägin ma kõigi välismaalastega eesti keeles, sest nad peavad hääletooni järgi jutust aru saama.
*
Kirjutasin paberile. Tõmbasin kirjutatu maha ja kirjutasin nüüd teist tooni kirjutusvahendiga, et teine teeb ilusamat joont kui esimene. Mul oli üks paber, kuhu oli kirjutatud jutt Oudekki kohta. Ma ei tahtnud seda hästi teistele näidata, aga näitasin siiski. Nad panid selle perekonna albumisse. See jutt oli hiljem Oudekki kohta kirjutatud raamatu sissejuhatav osa, mis oli raamatust välja jäänud.
*
Helina oli jälle kirjadele vastama hakanud. Vahepeal oli tal olnud vist mingi kriis, et ta tükk aega ei vastanud. Helina kirjutas ühest teisest oma kirjasõbrast. Ta ütles kirjas, et selle teise kirjasõbra kirjad ei ole nii huvitavad kui minu omad, sest teine kirjasõber kirjutab ainult õigusteadusest. Mõtlesin, et Helina püiab igas kirjas erinevat eriala nimetada, et oma kirju huvitavamaks teha.
*
Istusin ühes toas. Aknast hakkas sisse tungima üks mees, kes tahtis mind ühe esemega lüia. Tõrjusin ta tagasi ja panin akna kinni. Oli karta, et mees tuleb tagasi uksest ja siis mul tema tõrjumiseks nii head võimalust ei ole. Mõtlesin, et pean parema relva kätte võtma. Minu juurde tuli kari neegreid. Ütlesin, et nad ei saa siia elama jääda, sest vennad peaksid millalgi siia tagasi pöörduma. Vastasin ingliskeelsele jutule eesti keeles. Ütlesin, et nüüdsest räägin ma kõigi välismaalastega eesti keeles, sest nad peavad hääletooni järgi jutust aru saama.
kolmapäev, veebruar 19, 2020
Jutuajamine
Kaks inimest rääkisid omavahel. Ma pidin lugedes järele mõtlema, mida üks neist ütles. Jõudsin järeldusele, et ta esitas ropu küsimuse. Ta lootis, et kui ta ropendab, siis teine räägib talle endast rohkem, aga seda ei juhtunud. Ütlesin, et kell on juba nii palju. Ema seletas, et aeg on edasi läinud jutu ajamise tõttu. Mina ütlesin, et mina ei rääkinud nii pikalt kui ema vastas. Ema ütles, et ise ma saatsin talle kirja. Hüüdsin valju häälega, et ei saatnud. Tundus, et keegi teine oli minu nime kasutanud.
teisipäev, veebruar 18, 2020
Õpitud vaste
Eile oli ülikoolis käimisest kasu. Google'i tõlge ega eesti-saksa sõnaraamat ei andnud, aga lõpuks tuli endal meelde, et ülikooli esimeses saksa keele tunnis õppisime, et 'pastakas' on saksa keeles 'Kugelschreiber'.
Kraadiõppurid
Olin Tallinnas. Väljusin ühest majast. Vaatasin veel maja poole. Nägin, et ühes toas Helina moodi inimene võimleb. Ma ei teadnud, kas see on tema. Teadsin, et ta elab selles majas, aga ma ei mäletanud tema korterinumbrit. Pidin seda Tartus ümbriku pealt vaatama. Läksin bussijaama, et Tartusse tagasi sõita. Mõtlesin, et enne sõitu veel söön. Teen lihtsama söögiaja.
*
Olin magistrant. Olin varasematel aastatel eksamite tegemist edasi lükanud, aga tänavu tahtsin kõik eksamid ära teha. Loengus istumine võis küll minna piinarikkaks. Oli läinud ka varem, aga siiani olin need kuidagi kuulatud saanud. Bakalaureuseõppes olin saanud stipendiumi, aga magistriõppes ma polnud seda küsima hakanud, sest nüüd olin tasulises õppes. Küsisin Sandrilt, kas ta on tasulises või tasuta õppes. Ta vastas, et tasuta. Küsisin, kas tasulises õppes on õigus heade hinnete korral stipendiumi saada. Sander vastas, et on küll, aga seda makstakse ainult nendele, kes avalduse kirjutavad. Algas uus loeng. Öeldi, et jääb mulje, et Bristol kirjutab romaane hästi ja räägib hästi, aga vaadake, milline tema doktoritöö on. See pole doktoritöö, vaid nali. Seda ütles Volmer. Kui ta rääkimise lõpetas, läks ruumi ette Laats ja ütles Bristoli kaitseks, et pole ühtegi doktoritööd, mille kohta Volmer hästi ütleks.
*
Olin magistrant. Olin varasematel aastatel eksamite tegemist edasi lükanud, aga tänavu tahtsin kõik eksamid ära teha. Loengus istumine võis küll minna piinarikkaks. Oli läinud ka varem, aga siiani olin need kuidagi kuulatud saanud. Bakalaureuseõppes olin saanud stipendiumi, aga magistriõppes ma polnud seda küsima hakanud, sest nüüd olin tasulises õppes. Küsisin Sandrilt, kas ta on tasulises või tasuta õppes. Ta vastas, et tasuta. Küsisin, kas tasulises õppes on õigus heade hinnete korral stipendiumi saada. Sander vastas, et on küll, aga seda makstakse ainult nendele, kes avalduse kirjutavad. Algas uus loeng. Öeldi, et jääb mulje, et Bristol kirjutab romaane hästi ja räägib hästi, aga vaadake, milline tema doktoritöö on. See pole doktoritöö, vaid nali. Seda ütles Volmer. Kui ta rääkimise lõpetas, läks ruumi ette Laats ja ütles Bristoli kaitseks, et pole ühtegi doktoritööd, mille kohta Volmer hästi ütleks.
esmaspäev, veebruar 17, 2020
Viljapuude ajalugu
Tegin neljas keeles otsinguid viljapuude kohta. Saksa keeles loetust jäi meelde, et õunapuid hakati kasvatama 10 000 aastat enne Kristust Kasahstanis. Metsõunapuid tekstis ei mainitud. Pirnipuude kohta lugesin vene keeles. Ei olnud öeldud, millal täpselt inimesed seda kasvatama hakkasid, aga mainiti, et pole teada, kumb on vanem, kas õunapuu või pirnipuu. Juttu oli, et on olemas ka õunasarnase kujuga pirne ja üldse erinevatest pirnisortidest. Ploomide kohta lugesin inglise keeles, et need on ainult 2000 aastat vanad. Kirsipuu kohta lugesin eesti keeles, et esimene kirjalik teade nende kasvatamisest on esimesest sajandist enne Kristust, kuid et see polnud nende kasvatamise algus.
pühapäev, veebruar 16, 2020
Treening
Läksin maletrenni. Seal sain teada, et Karba on täna treeneri ametist lahkunud. Püüdsin ise treeningut läbi viia. Mõtlesin anda õpilastele raamatust lahendamiseks ülesande. Seisu pealepanek kestis kaua. Kui seisu peale sain, ütlesid õpilased, et seda ülesannet on nad juba lahendanud.
laupäev, veebruar 15, 2020
Piisav ettur
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 g5 4. Oc6 dc 5. Re5 Ld4 6. Rf3 Le4+ 7. Le2 Le2+ 8. Ke2 Og4 9. d3 Of3+ 10. Kf3 h6 11. Ve1+ Kd7 12. Rc3 Ob4 13. Od2 f5 14. g3 Rf6 15. Ve2 Vae8 16. Vae1 Ve2 17. Ve2 Ve8 18. Ve8 Re8 19. h4 g4+ 20. Kf4 Ke6 21. Oe3 Oc3 22. bc a6 23. Od4 h5 24. Kg5 b6 25. Kh5 c5 26. Oe3 c6 26. Oe3 c6 27. Kg6 Rf6 28. h5 Rd5 29. h6 Re7+ 30. Kg7 f4 31. Of4 Rf6 32. Kf8 Kf6 33. h7 Re7 34. h8L+ Ke6 35. Le5+ Kd7 36. Lc7+ Ke6 37. Le7+ Kf5 38. Lf7++. Must ja valge mõtlesid kokku 17 minutit.
Käte asend
Jõudsin koju ja läksin oma tuppa. Seal oli vahepeal asju tõstetud. Tundus, et malelaud on rulli keeratud. Muutsin arvutis andmeid oma asukohariigi kohta ja arvuti soovitas mulle seepeale teistsugust asja. Sama juhtus, kui ma teist korda muutsin. Aga kui kolmandaks panin oma uueks asukohariigiks Ameerika Ühendriigid, siis arvuti ütles, et võltsimise eest tuleb karistus. Ma polnud mõelnud, et ma võltsin, vaid olin enda meelest katsetanud.
*
Istusin ühe laua taha. Minu kõrval istus üks tüdruk, kes hakkas mind õpetama. Ta rääkis, et osade inimeste puhul on käitumine seletamatu. Mõtlesin, et sellega ta tahab rääkida vist mulle juba tuttavast introvertide teooriast. Tüdruk hoidis käsi laiali, nii et küünarnukk puutus mulle vastu. Ta tahtis, et mina ka käed laiali ajaksin. Ütlesin, et mina hoian käed koos, muidu mul on külm. Tüdruk ütles, et käte laiali hoidmine annab just sooja. Ta palus, et ma hoiaks 42 sekundit käsi laiali. Mõtlesin, et kui ta palub, siis ma võin seda teha.
*
Istusin ühe laua taha. Minu kõrval istus üks tüdruk, kes hakkas mind õpetama. Ta rääkis, et osade inimeste puhul on käitumine seletamatu. Mõtlesin, et sellega ta tahab rääkida vist mulle juba tuttavast introvertide teooriast. Tüdruk hoidis käsi laiali, nii et küünarnukk puutus mulle vastu. Ta tahtis, et mina ka käed laiali ajaksin. Ütlesin, et mina hoian käed koos, muidu mul on külm. Tüdruk ütles, et käte laiali hoidmine annab just sooja. Ta palus, et ma hoiaks 42 sekundit käsi laiali. Mõtlesin, et kui ta palub, siis ma võin seda teha.
reede, veebruar 14, 2020
Hääled raamatukogus
Istusin raamatukogus. Üks naine hakkas omaette rääkima. Üks mees küsis talt: "Mis teie probleem on?" Mees rõhutas sõna 'teie' nagu ka ühel varasemal korral selle naisega rääkides, ilmselt pidades naist imelikuks. Naine seletas, et ta tahtis riiulist ühte raamatut võtta, aga seda seal ei olnud. Seepeale üks raamatukogutöötaja tõi sellele naisele selle raamatu, öeldes, et nad ei teadnud, et naisel seda vaja läheb. Raamatukogutöötajad olid seda ise vaadanud.
*
Toimus eksam. Esialgu võis veel eksamiruumis õppida. Seda ma ka tegin. Eksamineerija võis mõelda, et kes alles õpib, see järelikult ei oska.
*
Läksin ühe maja keldrikorrusele. Mängisin seal Arturiga malet. Kui Arturi nurgas seisev vanker jäi odatulle, siis ta alistus, sest ei olnud võimalik eest käia. Aga minu meelest oleks saanud etturi vahele käia.
*
Toimus eksam. Esialgu võis veel eksamiruumis õppida. Seda ma ka tegin. Eksamineerija võis mõelda, et kes alles õpib, see järelikult ei oska.
*
Läksin ühe maja keldrikorrusele. Mängisin seal Arturiga malet. Kui Arturi nurgas seisev vanker jäi odatulle, siis ta alistus, sest ei olnud võimalik eest käia. Aga minu meelest oleks saanud etturi vahele käia.
neljapäev, veebruar 13, 2020
Põgenemisjalanõud
Inimesed kõndisid mööda ühel seinal maapinna lähedal olevat karniisi. Seal kõndis ka vanaema.
*
Mängisime malet. Vaatasin, et võibolla saan panna vastase kahele vigurile kahvli. See sõltus sellest, millise käigu vastane nüüd teeb. Ta hakkas tegema erinevaid käike, aga võttis kõik tagasi. Mängisime kellata. Ütlesin vastasele, et ta teeks mingi kella vajutamise sarnase liigutuse, siis ma tean, kas ma võin käia.
*
Üks arvuti oli tundunud vahepeal korrast ära olevat, aga siis jälle töötanud. Klaus õpetas, et selleks, et kindlaks teha, kas arvuti on parajasti töötamiseks valmis, tuleb vaadata, kas läbi arvutis oleva augu valgus paistab. Esimesel vaatamisel ma valgust ei näinud, aga teisel vaatamisel nägin. See tuli vist sellest, et nüüd on arvuti õige nurga alla keeratud.
*
Ühes korteris oli üks mees. Ta tahtis korterist lahkuda, aga sai pommiplahvatuses surma. Siis tuli korterisse üks naine, kellele oli seda pommi rohkem panna tahetud. Ta tahtis varsti korterist uuesti lahkuda, aga pidi arvestama, et nüüd ta teab, et talle tahetakse pommi panna. Üks mees tahtis temaga kaasa minna. Naine väljus ees ja mees pidi minema tema järel, aga tal polnud muud jalga panna kui ketsid. Pidi ennast maskeerima, aga kuna oli talv, oleksid ketsid olnud just eriti silmatorkavad.
*
Mängisime malet. Vaatasin, et võibolla saan panna vastase kahele vigurile kahvli. See sõltus sellest, millise käigu vastane nüüd teeb. Ta hakkas tegema erinevaid käike, aga võttis kõik tagasi. Mängisime kellata. Ütlesin vastasele, et ta teeks mingi kella vajutamise sarnase liigutuse, siis ma tean, kas ma võin käia.
*
Üks arvuti oli tundunud vahepeal korrast ära olevat, aga siis jälle töötanud. Klaus õpetas, et selleks, et kindlaks teha, kas arvuti on parajasti töötamiseks valmis, tuleb vaadata, kas läbi arvutis oleva augu valgus paistab. Esimesel vaatamisel ma valgust ei näinud, aga teisel vaatamisel nägin. See tuli vist sellest, et nüüd on arvuti õige nurga alla keeratud.
*
Ühes korteris oli üks mees. Ta tahtis korterist lahkuda, aga sai pommiplahvatuses surma. Siis tuli korterisse üks naine, kellele oli seda pommi rohkem panna tahetud. Ta tahtis varsti korterist uuesti lahkuda, aga pidi arvestama, et nüüd ta teab, et talle tahetakse pommi panna. Üks mees tahtis temaga kaasa minna. Naine väljus ees ja mees pidi minema tema järel, aga tal polnud muud jalga panna kui ketsid. Pidi ennast maskeerima, aga kuna oli talv, oleksid ketsid olnud just eriti silmatorkavad.
kolmapäev, veebruar 12, 2020
Eksam tunni alguses
Tegin Pajurile suuremat eksamit. Ta küsis mult muinasaega. Rääkisin sellest. Mainisin, mis perioodile mis periood järgnes. Parandasin, et see ei järgnenud, vaid eelnes. Rääkisin, et üks muinasaja tegelane oli teise järeltulija. Pajur tegi märkuse, et pole kindel, et see vanem tegelane olemas oleks olnud. Mina ütlesin, et tõenäoline on see ikkagi. Sain eksami eest viie. Mõtlesin, et Pajur võibolla mõtleb, et kui ta on rääkinud loengus uuemast ajaloost, siis küsib eksamil vahelduseks huupi midagi muud. Aga seda, mida ta küsis, ma just vanast ajast mäletasin. Pajur ütles, et maailmasõdadevaheline aeg ei olnud mul selge. Ta ütles, et tegi mulle ühe märkuse. Enda arvates olin selle märkuse teinud ise. Ma polnud mitte ainult suuliselt rääkides ühte asja valesti öelnud, vaid ka kirjalikus mustandis selle koha peal vea teinud ning alles pärast vastamist ära parandanud. Edasi jätkus tund vene keele tunnina. Varasematel aastatel ma polnud vene keelt hästi osanud, aga nüüdseks olin selle järgi õppinud. Mõtlesin, et mul vedas, et Pajur mind varem ei õpetanud, sest tema poleks lünkasid teadmistes andestanud. Pajurit ei olnud enam klassis. Mõtlesin, et mul hakkas magistritöö üle tähtaja minema, aga nüüd astusin uuesti bakalaureuseõppe neljandale kursusele, võibolla sellega magistritöö valmimise tähtaeg ka pikeneb. Aga nüüd pidin kirjutama lisaks ka varasema astme kursusetööd. Mõtlesin, mida järgmiseks uurimisteemaks võtta. Üks võimalus oleks kirjutada Tõnissonist või Grenzsteinist, sest neid olen väljaspool ülikooli uurinud ja saaks selle teema nüüd ka ülikoolis vormistada. Aga on ka muid variante. Minu selja taga istusid tüdrukud, kes arutasid samuti kursusetööde teemasid. Üks ütles, et ta on juba nii palju kursusetöid kirjutanud, et uue teema võtmine on ainult vana tegevuse kordamine. Aga siis ta lisas, et tal pole aega neid kirjutada, sest ta tahab raha ka teenida. Tunni algul olin olnud värske, aga nüüd olin väsinud, mistõttu hakkasin kõikuma ja lendama. Lootsin, et võibolla järgmise loengu alguseks olen jälle puhanud. Vaatasin, et ma kuulen küll tüdrukute juttu, aga suu neil ei liigu, järelikult kuulen nende mõtteid. Üks tüdruk rääkis, et ta käib kabevõistlustel ja eriti raske oleks mäng seal siis, kui mõni kabetaja peaks vastaseks tulema. Mult küsiti, kas mina ka kabet mängida oskan. Olin lennanud parajasti kapi otsa ja vastasin sealt, et ma olen kabet mänginud, aga malet oskan palju paremini.
*
Olin jõudnud ühele peole. Vaatasin pabereid, mis ma olin kodust kaasa võtnud. Olin neile joonistanud ja kirjutanud, põhiliselt joonistanud. Seda olin teinud osalt kunstnike piltide eeskujul, aga osaliselt olin neid muutnud. Mul olid need paberid varasemal peol ka kaasas olnud, aga seal ma polnud neid kotist välja võtnud. Praegu tulid teised vaatama, et ma olen kunstnikuid väga täpselt jäljendada osanud. Ütlesin, et praegu on mul see oskus väiksem kui tol ajal. Mina olin ülikoolis suure vaevaga õppinud, millisel pildil on millise nimega autor, aga need, kes polnud kunstiajalugu üldse õppinud, oskasid praegu kohe öelda, milline pilt on millise kunstniku eeskujul tehtud.
*
Olin jõudnud ühele peole. Vaatasin pabereid, mis ma olin kodust kaasa võtnud. Olin neile joonistanud ja kirjutanud, põhiliselt joonistanud. Seda olin teinud osalt kunstnike piltide eeskujul, aga osaliselt olin neid muutnud. Mul olid need paberid varasemal peol ka kaasas olnud, aga seal ma polnud neid kotist välja võtnud. Praegu tulid teised vaatama, et ma olen kunstnikuid väga täpselt jäljendada osanud. Ütlesin, et praegu on mul see oskus väiksem kui tol ajal. Mina olin ülikoolis suure vaevaga õppinud, millisel pildil on millise nimega autor, aga need, kes polnud kunstiajalugu üldse õppinud, oskasid praegu kohe öelda, milline pilt on millise kunstniku eeskujul tehtud.
teisipäev, veebruar 11, 2020
Neljas keeles loetust
On hea, et saan neljast keelest sõnaraamatuta lugedes enam-vähem aru. Neid keeli võiks olla rohkemgi. Seda ei taha, et kõik maailma inimesed ühele keelele üle läheksid. Kui saab lugeda erinevates keeltes, siis on päev huvitavam. Lugesin näiteks vene keeles venelastest Ungaris. Kirjutati, et venelastele on Ungari sageli vaid peatuskoht Lääne-Euroopasse edasi rändamisel. Öeldi, et Ungaris esineb suhtumist, et Ungari ungarlastele, kuid et tähtis olevat sisserändaja enda käitumine, venekeelse autori arvates ei tohi sisserändaja põliselanikku ründama provotseerida. Sellest, kui palju on maailmas vägivalda, lugesin inglise keeles Oklahoma kohta. Tahtsin otsida Oklahoma sisepoliitika teemat, aga sattusin leheküljele Oklahoma mõrvadest. See olevat üks Ameerika mõrvaderohkemaid osariike. Vene keeles tahtsin otsida üles Venemaa kõige rahulikumat linna, aga sain kõige ohutuma linna. Uuringu tulemuseks on saadud, nagu oleks kõige ohutum linn Groznõi, kus hiljuti toimus sõda. Kõige ohtlikumaks linnaks valiti Volgograd. Moskvat ega Peterburit ei esinenud kummagi edetabeli esikümnes. Lugesin ka saksa keeles. Kamerunil olevat Saksamaal rohkem diplomaatilisi esindusi kui Saksamaal Kamerunis. Šveitsis oli toimunud mingi esimene twitteri või mingi sellise asja rahvahääletus. Mul twitteri kontot ei ole ja ma ei kavatse seda endale teha. Feisbuki konto mul on ja enda arvates olen seal parim autor, sest annan linke oma blogile, aga saan kõigist vähem laike. Ükskord luulelistis kirjutati, nagu kõigile oleks selge, et mina pole Eesti parim luuletaja, aga mul on küll enda kirjutatud luuletusi rohkem peas kui kellegi teise omi. Isa luuletused jäävad ka üsna hästi meelde. Mõni teine on ka öelnud, et minu isa luuletused jäävad hästi meelde, minu omade kohta pole teised seda nii palju öelnud. Aga on öeldud, et vähemalt minu esimest luulekogu oli hea kerge lugeda. Lugesin oma eilset raamaturubriigi sissekannet korduvalt üle ja arvustust lugeda meeldis rohkem kui raamatut ennast. Lugesin ka, mis ma selle autori varasemate raamatute kohta olen kirjutanud. Selgus, et lugemist lõpetades olen nende kohta rohkem mäletanud kui praeguseks. Raamatukokkuvõtete kirjutamisel on igal juhul mõte olemas, ei pea meeldetuletamiseks sama raamatut kaks korda lugema.
/TÄIENDUS: Kontrollisin veel Oklahoma kohta. Ühes edetabelis on see Ameerika osariikide hulgas mõrvade arvult inimese kohta 20. kohal, seega keskkohast natuke kõrgemal./
/TÄIENDUS: Kontrollisin veel Oklahoma kohta. Ühes edetabelis on see Ameerika osariikide hulgas mõrvade arvult inimese kohta 20. kohal, seega keskkohast natuke kõrgemal./
esmaspäev, veebruar 10, 2020
Saade raadios ja televiisoris
Olime teel kooli. Sõitsin Kristeri ja Jürgen I-ga samas bussis. Nad läksid maha juba enne Kaunase peatust, mina sõitsin edasi. Mina olin varasematel kordadel kooli hiljaks jäänud, nemad mitte. Kui me olime samal kellaajal bussi peal, pidid nad õigeks ajaks kooli jõudmiseks lihtsalt minust kiiremini kõndima. Bussist väljudes hakkasidki nad hästi kiiresti kõndima. Mõtlesin, et nad läksid varem maha tõenäoliselt sellepärast, et peatused võivad olla ümber tehtud. Siis tuleb järgmine peatus senisest Kaunase peatusest natuke hiljem.
*
Kuulasin raadiot. Arvasin saatesolijate hulgast ära tundvat Kadri hääle. Aga võisin ka kergesti inimesi segi ajada. Järgmine päev olime Paides ja sama saadet näidati televiisoris. Ema küsis, kas saates on Kadri. Mina ütlesin, et mulle ka eile raadiost seda saadet kuulates tundus, et ma tundsin Kadri hääle ära. Tõnu ütles, et saates ei ole Kadri. Aga kui algasid lõputiitrid, siis luges Toomas tiitritest välja ikkagi Kadri nime. See ei olnud ka kindel, kas ta luges õigesti, sest tiitrid liikusid nii kiiresti. Ema nüüd uskus, et seal oli Kadri olnud, ja ütles, et mina ei valeta. Mina ütlesin, et aga televiisorist ma ei tundnud ära, ma tunnen inimesi hääle järgi paremini kui näo järgi. Ema ütles, et kodus on raadiol paremad heliseadmed. Nüüd mulle tuli meelde, et pidin kuulama seda saadet üleeile, mitte eile, sest eile hommikul hakkasime kohe Paide poole sõitma. Tõnu rääkis praegu teises toas telefoniga, ja ütles, et saates oli Kadri ja kasutas meie pere kohta saadud informatsiooni, sest me olime varem tuttavad.
*
Kuulasin raadiot. Arvasin saatesolijate hulgast ära tundvat Kadri hääle. Aga võisin ka kergesti inimesi segi ajada. Järgmine päev olime Paides ja sama saadet näidati televiisoris. Ema küsis, kas saates on Kadri. Mina ütlesin, et mulle ka eile raadiost seda saadet kuulates tundus, et ma tundsin Kadri hääle ära. Tõnu ütles, et saates ei ole Kadri. Aga kui algasid lõputiitrid, siis luges Toomas tiitritest välja ikkagi Kadri nime. See ei olnud ka kindel, kas ta luges õigesti, sest tiitrid liikusid nii kiiresti. Ema nüüd uskus, et seal oli Kadri olnud, ja ütles, et mina ei valeta. Mina ütlesin, et aga televiisorist ma ei tundnud ära, ma tunnen inimesi hääle järgi paremini kui näo järgi. Ema ütles, et kodus on raadiol paremad heliseadmed. Nüüd mulle tuli meelde, et pidin kuulama seda saadet üleeile, mitte eile, sest eile hommikul hakkasime kohe Paide poole sõitma. Tõnu rääkis praegu teises toas telefoniga, ja ütles, et saates oli Kadri ja kasutas meie pere kohta saadud informatsiooni, sest me olime varem tuttavad.
"Müürideta aed"
Tiit Aleksejev. „Müürideta aed. Lugu Esimesest ristisõjast“. Järg romaanidele „Palveränd“ ja „Kindel linn“. Varrak, Tallinn 2019. 239 lehekülge.
Sain läbi teise kahest maikuus sünnipäeva kinkekaardi eest hangitud raamatust. Selle raamatu kohta on juba arvustusi ilmunud, aga neid otsustasin mitte enne lugeda, kui raamat ise on läbi ja oma kommentaarid kirja pandud. Nende raamatute arvustusi, mille lugemises ma pole kindel, võin ka kohe lugeda. Teadusraamatu kohta võin lugeda ka siis, kui on kindel plaan hiljem raamatut lugeda.
Aleksejevi raamat on ilusa kujundusega nagu kogu triloogia. Seetõttu olgu toodud ära ka kujundaja nimi Mari Kaljuste. Aleksejevi raamatud kutsuvad lugema ka teemavaliku ja pealkirjade tõttu, aga põhiteksti teostusega olen vähem rahul. Sama inimese ajalooteemalised ülikooliloengud olid vast huvitavamad.
Ühel päeval seda raamatut lugedes mõtlesin, et see ei ole nii huvitav kui samal päeval loetud ajalehed või võrguleheküljed. Aga järgmisel päeval mõtlesin, et ka seda raamatut on parem lugeda kui nõusid pesta, pea pesemist alustada või trenažööriga sõita. Nimetasin neid võrdlusi ka suulises jutuajamises. Kommenteeriti, et ma võrdlen väga erinevate valdkondade asju. Aga minu jaoks on ühendav, et need on minu enda ühe ja sama päeva tegevused ja on kerge öelda, millise tegevuse ajal on tuju parem ja millise ajal halvem, mida tahaks kauem ja mida lühemalt teha. Kolmandal päeval meeldis mulle lugeda natuke vähem halva silmanägemise tõttu. Võibolla nägemise erinevus sõltus kellaajast.
Raamatus meeldisid mulle rohkem rahulikumate hetkede ja vähem lahingute kirjeldused. Rahulikumatesse hetkedesse mahtusid meeldetuletused, et mõõkasid valmistati roostetavast materjalist ja et pärgamente keerati rulli. Lahingukirjeldused tuletasid natuke meelde omal ajal rohkem meeldinud raamatut „Egeri tähed“, aga „Egeri tähtedes“ olid juba tulirelvad leiutatud. Ristisõjas kasutati samuti juba Ristikivi romaanidest tuttavat kreeka tuld, mida külmrelvaks ei nimetaks, aga see polnud laskerelv. Samas laskerelvadest tunti varasemas ajaloos vibusid, mis ei olnud tulirelvad.
Ühe romaani tegelase mõtted tuletasid sisu poolest meelde Kiplingi luuletusi, et väidetavalt tegelasele meeldivad lihtsad sõdurid, mitte nägemuste nägijad. Ainult et Aleksejevi tekst oli siiski keeruliselt üles ehitatud ja lihtsuse muljet ei tekkinud. Ja on kahtlane, et sõdurid nägemusi ei näe, kui psühhiaatria raamatu andmetel põhjustavad lahingud psüühikahäireid.
Mul ei ole Aleksejevi ülikooliloengud täielikult meeles, aga mõni asi tuletas neid loenguid meelde. Loengus ütles ta, et tuleb õppida lugema maastikuid nagu tekste. Ka romaanis kaks tegelast loevad üksteist. Kahtlane, kui paljud keskaja inimesed niiviisi mõtlesid, kui kirjaoskamatust oli veel palju. Või võivad loengupidaja kogemused peegelduda selles, et autor oskab hästi nimetada, millises kohas kõne kuulajad naerma hakkavad. Seda on kuulnud ka üliõpilased, aga õppejõud teab vast veel paremini. Mulle on toodud eeskujuks luuletajat Contrat, et tema esineb suuliselt palju ja teab, millised luuletused inimestele meeldivad. Ma saan ka blogi loenduri pealt tagasisidet, aga sageli eelistan panna just sellise pealkirja, mis vähem klikke tooks, et mitte halba kuulsust omandada.
Raamatus võib kõlada ka hetkel päevakohasena, et natuke oli liikvel katku, ka praegu kirjutatakse ühe uue haiguse levikust. Aga mõtlesin, et keskaja teemaliste romaanide autoritele meeldib haigustest nimetada just katku ja pidalitõbe, aga arvatavasti esines ka tänapäevaga ühiseid haigusi, mis keskaja teemalistes raamatutes jäävad nimetamata.
Romaani lugedes ei olnud mul kogu aeg täpselt ühesugune meeleolu. Vahepeal mõtlesin, et saaks see raamat juba läbi, aga lõpule lähemale jõudes oli vahepeal ka kahju, et see paksem ei ole.
Sain läbi teise kahest maikuus sünnipäeva kinkekaardi eest hangitud raamatust. Selle raamatu kohta on juba arvustusi ilmunud, aga neid otsustasin mitte enne lugeda, kui raamat ise on läbi ja oma kommentaarid kirja pandud. Nende raamatute arvustusi, mille lugemises ma pole kindel, võin ka kohe lugeda. Teadusraamatu kohta võin lugeda ka siis, kui on kindel plaan hiljem raamatut lugeda.
Aleksejevi raamat on ilusa kujundusega nagu kogu triloogia. Seetõttu olgu toodud ära ka kujundaja nimi Mari Kaljuste. Aleksejevi raamatud kutsuvad lugema ka teemavaliku ja pealkirjade tõttu, aga põhiteksti teostusega olen vähem rahul. Sama inimese ajalooteemalised ülikooliloengud olid vast huvitavamad.
Ühel päeval seda raamatut lugedes mõtlesin, et see ei ole nii huvitav kui samal päeval loetud ajalehed või võrguleheküljed. Aga järgmisel päeval mõtlesin, et ka seda raamatut on parem lugeda kui nõusid pesta, pea pesemist alustada või trenažööriga sõita. Nimetasin neid võrdlusi ka suulises jutuajamises. Kommenteeriti, et ma võrdlen väga erinevate valdkondade asju. Aga minu jaoks on ühendav, et need on minu enda ühe ja sama päeva tegevused ja on kerge öelda, millise tegevuse ajal on tuju parem ja millise ajal halvem, mida tahaks kauem ja mida lühemalt teha. Kolmandal päeval meeldis mulle lugeda natuke vähem halva silmanägemise tõttu. Võibolla nägemise erinevus sõltus kellaajast.
Raamatus meeldisid mulle rohkem rahulikumate hetkede ja vähem lahingute kirjeldused. Rahulikumatesse hetkedesse mahtusid meeldetuletused, et mõõkasid valmistati roostetavast materjalist ja et pärgamente keerati rulli. Lahingukirjeldused tuletasid natuke meelde omal ajal rohkem meeldinud raamatut „Egeri tähed“, aga „Egeri tähtedes“ olid juba tulirelvad leiutatud. Ristisõjas kasutati samuti juba Ristikivi romaanidest tuttavat kreeka tuld, mida külmrelvaks ei nimetaks, aga see polnud laskerelv. Samas laskerelvadest tunti varasemas ajaloos vibusid, mis ei olnud tulirelvad.
Ühe romaani tegelase mõtted tuletasid sisu poolest meelde Kiplingi luuletusi, et väidetavalt tegelasele meeldivad lihtsad sõdurid, mitte nägemuste nägijad. Ainult et Aleksejevi tekst oli siiski keeruliselt üles ehitatud ja lihtsuse muljet ei tekkinud. Ja on kahtlane, et sõdurid nägemusi ei näe, kui psühhiaatria raamatu andmetel põhjustavad lahingud psüühikahäireid.
Mul ei ole Aleksejevi ülikooliloengud täielikult meeles, aga mõni asi tuletas neid loenguid meelde. Loengus ütles ta, et tuleb õppida lugema maastikuid nagu tekste. Ka romaanis kaks tegelast loevad üksteist. Kahtlane, kui paljud keskaja inimesed niiviisi mõtlesid, kui kirjaoskamatust oli veel palju. Või võivad loengupidaja kogemused peegelduda selles, et autor oskab hästi nimetada, millises kohas kõne kuulajad naerma hakkavad. Seda on kuulnud ka üliõpilased, aga õppejõud teab vast veel paremini. Mulle on toodud eeskujuks luuletajat Contrat, et tema esineb suuliselt palju ja teab, millised luuletused inimestele meeldivad. Ma saan ka blogi loenduri pealt tagasisidet, aga sageli eelistan panna just sellise pealkirja, mis vähem klikke tooks, et mitte halba kuulsust omandada.
Raamatus võib kõlada ka hetkel päevakohasena, et natuke oli liikvel katku, ka praegu kirjutatakse ühe uue haiguse levikust. Aga mõtlesin, et keskaja teemaliste romaanide autoritele meeldib haigustest nimetada just katku ja pidalitõbe, aga arvatavasti esines ka tänapäevaga ühiseid haigusi, mis keskaja teemalistes raamatutes jäävad nimetamata.
Romaani lugedes ei olnud mul kogu aeg täpselt ühesugune meeleolu. Vahepeal mõtlesin, et saaks see raamat juba läbi, aga lõpule lähemale jõudes oli vahepeal ka kahju, et see paksem ei ole.
pühapäev, veebruar 09, 2020
Uuendustega pilt
Joonistasin pilti. Tegin pildile inimesi ja seejärel pilve. Varem olin joonistanud pilvedele ainult piirjooned, aga täna tegin rünkpilvele ka pinnamuhke. Mõned muhud tegin teist pidi. Mõtlesin, et varem olen rohu teinud lihtsalt rohelist värvi pinnana, aga täna joonistan üksikud rohukõrred välja. Kõige üles otsustasin kirjutada ühe luulerea. Algul kaalusin selles ühe sõna kasutamist, siis asendasin selle teise natuke teistsugusega. Kõndisin mööda teed. Kohtasin koera, kes esimesel hetkel tundus ohtlik, aga siis sain aru, et ta tahab, et ma ta peremeheks hakkaksin. Ta oli valmis ka ühe teise inimese koeraks hakkama.
laupäev, veebruar 08, 2020
Püüd unustada
Olen ka varem kuulnud, et mõne inimese meelest pole õige minevikust mõelda, eilse "Sirbi" järgi on selline ka kirjanik Tõnu Õnnepalu. Minu meelest üle poole asju, millest on võimalik mõelda, on minevik. Võibolla mõni eriti halva mäluga inimene suudab minevikust mitte mõelda, aga kuidas saaks selline raamatuid avaldada? Vähemalt minu elukutse juurde kuulub minevikust mõtlemine ja teised ajaloolased on mulle ette heitnud, et pööran liiga palju tähelepanu olevikule ja tulevikule.
Palliotsingud
Emajõe ääres oli kõrge kallas. Tahtsin kaldast alla minna. Aga mõne koha peal oli see liiga kõrge ja järsk. Kartsin, et kui ma sellisest kohast alla hüppan, siis saan surma. Läksin natuke madalamast kohast. All oli hulk inimesi. Minu eesmärk oli üles leida oma pingpongipall. Palle oli maas palju, aga need olid mõlkis, minu oma pidi olema ilma mõlgita. Korjasin mõned mõlgita pallid kätte. Siis mõtlesin, et minu palli nende hulgas ikkagi ei ole, need on hoopis keedetud kanamunad.
reede, veebruar 07, 2020
Tulemused ja täpsustus
Täna mängiti turniiri 12 osavõtja, 7 vooru ja 15 minutiga. Paremad kohad said:
1. Trohhalev
2. H. Pedmanson
3. Võistkond Metsoja / Peebo kahepeale
4. A. Pedmanson
5. Runnel
Kontrollisin uuesti, kas ma kirjutasin jaanuaris päevakeskuse turniiride algusajast õigesti, oletades, et võisin vaadata kausta valet otsa. Blogis kirjas olnud aastaarv osutuski natuke valeks, kustutasin selle ära. Täna leidsin ühe tabeli aastaarvuga 2004 ja järgmised aastast 2005. Võimalik, et arv 2004 oli kirjutatud eksituse tõttu pärast aastavahetust ühe võrra väiksem. Blogi arhiivist olen leidnud, et pühapäeviti spordikoolis mängiti veel aastal 2005, kui olin blogi kirjutamist alustanud. Olen üles kirjutanud ka aastal 2006 klubis räägitut. Aastal 2007 ma tõenäoliselt klubis ei mänginud, osaledes ainult suurematel võistlustel. 2008 olen hakanud samuti päevakeskuses mängima.
1. Trohhalev
2. H. Pedmanson
3. Võistkond Metsoja / Peebo kahepeale
4. A. Pedmanson
5. Runnel
Kontrollisin uuesti, kas ma kirjutasin jaanuaris päevakeskuse turniiride algusajast õigesti, oletades, et võisin vaadata kausta valet otsa. Blogis kirjas olnud aastaarv osutuski natuke valeks, kustutasin selle ära. Täna leidsin ühe tabeli aastaarvuga 2004 ja järgmised aastast 2005. Võimalik, et arv 2004 oli kirjutatud eksituse tõttu pärast aastavahetust ühe võrra väiksem. Blogi arhiivist olen leidnud, et pühapäeviti spordikoolis mängiti veel aastal 2005, kui olin blogi kirjutamist alustanud. Olen üles kirjutanud ka aastal 2006 klubis räägitut. Aastal 2007 ma tõenäoliselt klubis ei mänginud, osaledes ainult suurematel võistlustel. 2008 olen hakanud samuti päevakeskuses mängima.
Võimed ja kalduvused
Jaanuari ja veebruari "Akadeemias" ilmus Aspergeri artikkel, veebruaris ka kommentaar sellele. Asperger nimetas enda uuritud lapsi autistlikeks psühhopaatideks, tänapäeval ei peeta nende kohta psühhopaadi sõna õigeks, küll aga autismi ja Aspergeri sündroomi mõisteid. Toodud oli ka võrdlusi autismi ja skisofreenia vahel. Leidsin artiklis kirjeldatud autistide ja enda vahel sarnasusi. Näiteks on mul vastumeelsus piima ja keedetud juurvilja vastu. Või see, et õppisin eksamiteks paremini kui tavalisteks koolipäevadeks. Skisofreenia alguseks loetakse tavaliselt hilisemat vanust kui autismi algust, aga kui neid näiteid haiguse sümptomiteks pidada, siis need olid varem olemas. Autistidest eristab mind ilmselt see, et autismi puhul artikli järgi eelistatakse kitsast spetsialiseerumist. Kui minu blogi rubriikide nimekirja lugeda, siis ma ei ole eriti kitsalt spetsialiseerunud. Artikli järgi on kitsas spetsialiseerumine töö leidmisel eeliseks. Minu meelest seostub sellega teiselt poolt oht, et kui kindlat liiki spetsialisti ei vajata, siis võib ikkagi töötuks jääda. Aga on öeldud, et kui inimesel on mitu eriala, siis ei pruugi teda keegi omaks pidada. Erialad, millega võivat skisofreenia korral edukalt tegeleda, on erinevatel andmetel kirjandus, ajalugu, poliitika ja suhtekorraldus. "Akadeemia" järgi on inimese tugevad ja nõrgad küljed ühed ja samad. See, mis on ühes olukorras nõrkus, võib saada teises olukorras tugevuseks. Lugemise lõpetamise järel mõtlesin uuesti, mis on minu tugevad ja nõrgad küljed. Tugevad küljed seostuvad vaimsete huvidega ja nõrgad küljed ringi liikumisega. Aga üks tugev külg on, et ma olen vahel valmis ka enda jaoks raskeid asju tegema.
Üüriline
Läksin ühte tuppa ja lugesin ühtesid andmeid ette. See tuba oli praegu antud üürile ühele mehele. Kuigi ma polnud tema vastu, ütles ta, et koputamata ei tohi sisse tulla. Palusin vabandust ja lahkusin ruumist. Varsti läksin sinna tagasi. Mees ei tahtnud endiselt, et ma sinna ruumi lähen. Ütlesin, et see ruum on nii tema üürituba kui ka minu ainus elutuba.
neljapäev, veebruar 06, 2020
Õppetöö ja söök
Meil oli inglise keeles uus õpetaja. Tund hakkas pihta. Ma istusin viimase pingis. Ma polnud jõudnud seda õppida, mis tänaseks anti, lugesin alles eelmiseks korraks antud osa. Õpetaja tuli minu laua juurde. Ütlesin, et alati ma ei jõua kiiresti õppida. Ütlesin, et Kalme oli hea õpetaja, tema pole süüdi, et mul pole tervis korras. Kui tund läbi sai, kõndisin esimesele korrusele. Üks tüdruk püüdis korraks mulle hästi lähedale tulla. Mõtlesin, et söögitalong on aegunud, ma olen juba mitu korda aegunud söögitalongiga söömas käinud. Nüüd läksin kantseleist uut küsima. Sel korral ei antud enam ühe kuu söögitalongi, vaid kevadeni kehtiv. Vahetund oli juba viis minutit kestnud, pidin jõudma sööklasse natuke liiga hilja.
kolmapäev, veebruar 05, 2020
Kontrolltöö üleandmine
Lähenesin praeguse kodu poolt Kaunase puiestee hoovile. Mõtlesin, et olen siit kogu aeg ainult mööda kõndinud, aga täna teen teoks mõtte hoovi sisse minna. Kõhklesin siiski, kas minna. Kõndisin hoovi kolme maja kõrval, aga neljanda kõrval siiski mitte.
*
Kirjutasime ajalootunnis kontrolltööd. Tund sai läbi ja viisin oma töö õpetaja kätte. Ütlesin, et rohkem ühe tunniga kirjutada ei jõudnud. Õpetaja hakkas lugema, mida ma kirjutanud olin. Ta ütles, et nii üles puhutud alguse kohta on järgnev liiga sisutühi. Ülespuhutud alguse all ta võis mõelda nii kontrolltöö esimesi lauseid kui ka minu suulist kommentaari, et oleksin võinud ka pikemalt kirjutada. Mõtlesin, et tegelikult ma ei kirjutanudki tervet koolitundi, sest vahepeal pidin muud tegema, aga õpetaja võib selle ära unustada. Mõtlesin, et võiksin ühele poisile soovitada, et ta võiks raadios rääkida, sest siis ei ole ta löömisulatuses.
*
Kirjutasime ajalootunnis kontrolltööd. Tund sai läbi ja viisin oma töö õpetaja kätte. Ütlesin, et rohkem ühe tunniga kirjutada ei jõudnud. Õpetaja hakkas lugema, mida ma kirjutanud olin. Ta ütles, et nii üles puhutud alguse kohta on järgnev liiga sisutühi. Ülespuhutud alguse all ta võis mõelda nii kontrolltöö esimesi lauseid kui ka minu suulist kommentaari, et oleksin võinud ka pikemalt kirjutada. Mõtlesin, et tegelikult ma ei kirjutanudki tervet koolitundi, sest vahepeal pidin muud tegema, aga õpetaja võib selle ära unustada. Mõtlesin, et võiksin ühele poisile soovitada, et ta võiks raadios rääkida, sest siis ei ole ta löömisulatuses.
teisipäev, veebruar 04, 2020
Lugemisvõimalused
Ma polnud magistritööd kirjutades eriti mõelnud. Aga olin endale siis ajaleheartiklitest palju väljakirjutusi teinud, tahtsin nüüd neid lugema ja nende üle mõtlema hakata. Rääkisin isale, et olin pakkunud ükskord magistritööd lugeda ühele mehele, kes oleks võinud seda kritiseerima hakata, aga ta ei hakanudki lugema, vaid ütles, et põhiliselt loeb ta luuletusi.
*
Sõitsin Pikal tänaval jalgrattaga. Mulle keeras selja tagant otsa üks teine jalgratas. Võibolla selle juht keeras otsa sellepärast, et liikluseeskirjade järgi oleks ma pidanud sõitma tee teisel poolel. Aga ma ei lähtunud liikluseeskirjast, vaid sellest, millised märgid asfaldile oli joonistatud. Jalgratas oli nüüd katki, mistõttu hakkasin seda käe otsas veeretama. Katki oli ka otsa sõitnud jalgratas, aga mõlemad jalgratturid olid terved.
*
Sõitsin Pikal tänaval jalgrattaga. Mulle keeras selja tagant otsa üks teine jalgratas. Võibolla selle juht keeras otsa sellepärast, et liikluseeskirjade järgi oleks ma pidanud sõitma tee teisel poolel. Aga ma ei lähtunud liikluseeskirjast, vaid sellest, millised märgid asfaldile oli joonistatud. Jalgratas oli nüüd katki, mistõttu hakkasin seda käe otsas veeretama. Katki oli ka otsa sõitnud jalgratas, aga mõlemad jalgratturid olid terved.
esmaspäev, veebruar 03, 2020
Uus õpetaja
Varem olin mõõkhambulist tiigrit kartnud, aga nüüd ma peksin teda ja tema kartis mind. Mõtlesin, et aga kui tal on sellised hambad, siis ta peab inimesele ikkagi midagi teha saama. Ühel mehel olid varem olnud sellised hambad, aga nüüd oli ta need endal suust eemaldada lasknud.
*
Tahtsin arvutis ühte asja teha, aga see ei õnnestunud. Kui veel proovisin, siis õnnestus. Varem oli mul asi selge olnud, aga vahepeal oli arvutile uuendusi tehtud ja teised polnud mind õpetanud, kuidas uuenduste järel kasutada. Uuendusi võidi teha ka edaspidi.
*
Kuulsin eemal ühe poisi jutust, nagu oleks ta käinud eelmisel päeval mulle tuttavas asulas. Olin seal asulas umbes samal päeval käinud ka ise ja läksin kontrollima, kas kuulsin õigesti. Nüüd ütles poiss natuke teistsuguse kõlaga asula nime. Selline lugu oli juhtunud ka varem. Küsisin poisilt, kas ma temaga ükskord juba rääkisin. Ta vastas jah.
*
Meil oli ajaloos uus meesõpetaja. Olin esimeses tunnis tema juttu kiiruga konspekteerida püüdnud. Täna alustas ta tundi sellest, et ütles, et me midagi üles ei kirjutaks, sest sotsiaalteadustes ei kirjutata. Mõtlesin, et pärast tunnis nimetatud daatumeid küsib ta ikkagi, ma parem kirjutan ja õpin need kodus pähe. Ma võin teistest rohkem ka õppida. Õpetaja andis tagasi kontrolltööd. Minu töö esimesel leheküljel oli hindeks pandud kaks kolme. Ühe kolme oli õpetaja pannud nähtavasti sellepärast, et ma esimest osa oskasin halvasti ja teise inertsist. Lugesin ühte enda kirjutatud ingliskeelset sõna, mida õpetaja oli parandanud. Ütlesin talle, et parandus on vale. Õpetaja küsis, kas minu märkus on õige. Vastasin, et on küll. Selle eest kirjutas õpetaja mulle ühe hinde juurde. Pärast seda nägin tööl veel kahte hinnet, üks neist oli kolm kahe miinusega ja teine kolm. Ma ei teadnud, kumma ta neist praegu oli kirjutanud. Keerasin lehte ja leidsin töö järgmiste osade eest kaks viit. See oli selline osa, mille olin selgeks õppinud ja seetõttu kõike mäletanud. Mõtlesin, et nagu õpetaja eelmisel leheküljel mind alahindas, nii alahindasin ka mina õpetajat, sest polnud veel lehte keeranud. Esimesel leheküljel olevat osa ma polnud õppinud, aga oli leidnud kinnitust minu öeldud lause, et julge pealehakkamine on pool võitu, sest ma polnudki saanud kahte. Vaatasin, et see sõna, mille kohta olin märkuse teinud, oli siiski eestikeelne, mitte ingliskeelne. Ütlesin nüüd õpetajale, et minu märkus oli siiski vale.
*
Tahtsin arvutis ühte asja teha, aga see ei õnnestunud. Kui veel proovisin, siis õnnestus. Varem oli mul asi selge olnud, aga vahepeal oli arvutile uuendusi tehtud ja teised polnud mind õpetanud, kuidas uuenduste järel kasutada. Uuendusi võidi teha ka edaspidi.
*
Kuulsin eemal ühe poisi jutust, nagu oleks ta käinud eelmisel päeval mulle tuttavas asulas. Olin seal asulas umbes samal päeval käinud ka ise ja läksin kontrollima, kas kuulsin õigesti. Nüüd ütles poiss natuke teistsuguse kõlaga asula nime. Selline lugu oli juhtunud ka varem. Küsisin poisilt, kas ma temaga ükskord juba rääkisin. Ta vastas jah.
*
Meil oli ajaloos uus meesõpetaja. Olin esimeses tunnis tema juttu kiiruga konspekteerida püüdnud. Täna alustas ta tundi sellest, et ütles, et me midagi üles ei kirjutaks, sest sotsiaalteadustes ei kirjutata. Mõtlesin, et pärast tunnis nimetatud daatumeid küsib ta ikkagi, ma parem kirjutan ja õpin need kodus pähe. Ma võin teistest rohkem ka õppida. Õpetaja andis tagasi kontrolltööd. Minu töö esimesel leheküljel oli hindeks pandud kaks kolme. Ühe kolme oli õpetaja pannud nähtavasti sellepärast, et ma esimest osa oskasin halvasti ja teise inertsist. Lugesin ühte enda kirjutatud ingliskeelset sõna, mida õpetaja oli parandanud. Ütlesin talle, et parandus on vale. Õpetaja küsis, kas minu märkus on õige. Vastasin, et on küll. Selle eest kirjutas õpetaja mulle ühe hinde juurde. Pärast seda nägin tööl veel kahte hinnet, üks neist oli kolm kahe miinusega ja teine kolm. Ma ei teadnud, kumma ta neist praegu oli kirjutanud. Keerasin lehte ja leidsin töö järgmiste osade eest kaks viit. See oli selline osa, mille olin selgeks õppinud ja seetõttu kõike mäletanud. Mõtlesin, et nagu õpetaja eelmisel leheküljel mind alahindas, nii alahindasin ka mina õpetajat, sest polnud veel lehte keeranud. Esimesel leheküljel olevat osa ma polnud õppinud, aga oli leidnud kinnitust minu öeldud lause, et julge pealehakkamine on pool võitu, sest ma polnudki saanud kahte. Vaatasin, et see sõna, mille kohta olin märkuse teinud, oli siiski eestikeelne, mitte ingliskeelne. Ütlesin nüüd õpetajale, et minu märkus oli siiski vale.
pühapäev, veebruar 02, 2020
Käisime Paides
Käisime Paides isapoolse tädi matustel. Vanasti elasin sageli vanaema ja tädiga nädal järjest samas majas. Kui mina seal käima hakkasin, ei olnud nad seal tegelikult veel kaua elanud. Tänases matusekõnes meenutati, et nad kolisid maalt Paidesse 1970. aastatel. Minu vanemate pulm toimus aastal 1973 selles majas, aga isa polnud seal elada jõudnud. Mina sündisin aastal 1977. Kuigi Paidet loetakse ametlikult linnaks, nimetasid Paide sugulased tartlasi linnameesteks. Kui mõni Paide laps tahtis õhtul veel kodust välja minna, öeldi talle, et ära enam küla peale mine. Elu viimastel aastatel ei elanud tädi enam ka seal majas. Pärast peiesid koduteele asudes sõitsime vanast majast autoga mööda ja nägime, et nüüd uute omanike ajal on see teist värvi.
laupäev, veebruar 01, 2020
Kahingud rünnaku vastu
Jätkasin eelmisel nädalal katkestatud partiid. Katkestusseis oli selline:
Valged: Kb1, Lb3, Vd1, h1, Oe2, Rc3, h3, Ea2, b2, c4, d4, f2, g2, h2
Mustad: Kg8, Ld8, Va8, f8, Oc8, g5, Rb8, Ea7, b7, c6, d5, e4, e6, g7, h7
Mäng jätkus nii:
12. ... Oe7 13. f3 e3 14. g4 Od7 15. Vhg1 Ra6 16. Vdf1 Vab8 17. f4 La5 18. g5 b5 19. cd cd 20. g6 h6 21. Og4 b4 22. Re2 Oa4 23. Le3 Of6 24. Le6+ Kh8 25. Of3 Vfd8 26. Vg3 b3 27. a3 Oh4 28. Rg5 Og5 29. fg Ld2 30. gh Od7 31. hg+ Kg7 32. Lf7+ Kh6 33. Lh7++
Valged: Kb1, Lb3, Vd1, h1, Oe2, Rc3, h3, Ea2, b2, c4, d4, f2, g2, h2
Mustad: Kg8, Ld8, Va8, f8, Oc8, g5, Rb8, Ea7, b7, c6, d5, e4, e6, g7, h7
Mäng jätkus nii:
12. ... Oe7 13. f3 e3 14. g4 Od7 15. Vhg1 Ra6 16. Vdf1 Vab8 17. f4 La5 18. g5 b5 19. cd cd 20. g6 h6 21. Og4 b4 22. Re2 Oa4 23. Le3 Of6 24. Le6+ Kh8 25. Of3 Vfd8 26. Vg3 b3 27. a3 Oh4 28. Rg5 Og5 29. fg Ld2 30. gh Od7 31. hg+ Kg7 32. Lf7+ Kh6 33. Lh7++
"Masaryk jutustab oma elust"
„Masaryk jutustab oma elust. Kõnelused K. Č[apek’iga]“. Eessõna kirjutanud prof. J. Uluots. K./Ü. „Loodus“, Tartu 1937. 312 lehekülge.
Sellele raamatule on kirjutanud eessõna Jüri Uluots. Raamatu tõlge on ilmunud ajal, mida Eesti ajaloos on nimetatud nii juhitud demokraatiaks kui ka diktatuuriks, aga Uluots kiidab eessõnas Masaryki selle eest, et ta on demokraat ja keskmisest väljapaistvam riigimees.
Üks eessõna on ka kirjanik Čapekilt. Čapek selgitab, et raamatu käsikirja pani kirja tema Masarykiga toimunud jutuajamiste põhjal, kuid Masaryk tegi käsikirjale nii palju juurdekirjutusi, et Čapekil tekkis küsimus, kumb on raamatu autor. Edasi järgnevad peatükid mina-vormis, nagu oleks jutustajaks Masaryk. Tema jutus aga on üks korduv mõte, et talle ei meeldi ei suuliselt ega kirjalikult esineda.
Masaryk on kõige paremini tuntud selle poolest, et ta on olnud Tšehhoslovakkia president, kuid sellest eluperioodist räägib ta raamatus kõige lühemalt. Pätsi kohta kirjutati eesti keeles raamat, mida alapealkirjas nimetatakse poliitiliseks biograafiaks, aga Masaryk alustab raamatut selle asemel oma kõige esimestest mälestustest. Selline algus ei erine oluliselt paljudest teistest mälestusteraamatutest.
Ühes teatmeteoses öeldi, nagu oleks Masaryki vanemad rääkinud saksa keeles, aga Masaryk ütleb ise vähemalt oma isa kohta, et ta rääkis slovaki keeles. Ema küll olevat sakslaste hulgas kasvanud ja tal oli tšehhi keelega algul raskusi.
Masaryk räägib oma esimestest kokkupuudetest teiste rahvuste esindajatega. Mustlane vedas teda alt, aga juute ta algul küll kartis, kuid hiljem arvamus nendest paranes. Poola keele puhul pani teda imestama, et ta teisest slaavlasest keelt õppimata aru saab. Masaryk kritiseerib teisi tšehhe, et need küll laulsid, et nad on prantslaste ja venelaste poolt, aga ise ei tundnud vene tähestikkugi. Minu teada ka venelaste enda hulgas oli kaua palju kirjaoskamatuid.
Masaryk elas kaasa oma noorusaja poliitilistele sündmustele. Ta oli Austria riigi kodanik, aga kui Austria ja Preisimaa sõdisid aastal 1864 Taaniga, oli Masaryk Taani poolt, sest Taani oli väiksem. Mäletan jalgpalli Euroopa meistrivõistlusi, kui mina olin Hollandi poolt nagu alati, aga teised olid sarnaselt Masarykiga samuti Taani poolt just sellepärast, et Taani on väiksem. Euroopa meistriks tuli tol korral Taani, aga Masaryki ajal sõjas jäi kaotajaks. Kaks aastat hiljem sõdisid Austria ning Preisimaa omavahel, siis oli Masaryk Preisimaa vastu, aga enda sõnul sellepärast veel mitte Austria poolt.
Masaryk kirjutab oma raamatutest, mille ta on varem avaldanud. Üks raamat oli tal enesetappude teemaline. Ta tahtnud oma raamatuga öelda, et usk aitab enesetappe ära hoida, aga osad lugejad saanud vastupidi aru, nagu ta propageeriks enesetappe.
Tšehhoslovakkia riigi ajal paistis Masaryk silma sellega, et ta oli presidendiametis kaua aastaid. Kuid Austria-Ungari ajal oli ta juba olnud rahvasaadik ja siis ta võimuihaga silma ei paistnud, vaid astus saadikukohalt tagasi, kuna pidas ennast selle ameti jaoks liiga nooreks. Ka presidendiametist polnud ta oma sõnul ette unistanud, vaid arvab, et ta oleks olnud sama õnnelik sepa ametis. Presidendiameti puhul nimetab ta ka selle miinuseid, sepa ameti puhul on juttu ainult plussidest.
Enne presidendiks saamist juhtis Masryk tšehhide võitlust Austria-Ungarist eraldumiseks Esimese maaimasõja ajal eksiilis, sel teemal lugesin varem tervet ingliskeelset raamatut, sarnase sisuga peatükid on olemas ka nüüd loetud raamatus. E. Loone kritiseeris magistriõppe loengus teleoloogilisi ajaloofilosoofe, aga Masaryk ütleb, et talle tundub teleoloogia usutav, sest kõik, mida ta oli varem teinud, valmistas ette seda, et tema võitlus Esimese maailmasõja ajal oli edukas, kuigi ise ta seda võitlust ette ei näinud. Seda ta ei seleta, miks Austria sakslastel läks halvemini või miks tšehhidel oli varasemas ajaloos läinud halvemini. Masaryk ütleb ka, et talle tundub loomisteooria evolutsiooniteooriast usutavam.
Masaryk räägib raamatus oma tervislikest eluviisidest. Sarnaselt Jaan Tõnissonile kritiseerib ta alkoholi tarvitamist, samuti palju söömist. Eestis tuntakse tšehhe suurte õllejoojatena, aga Masaryk sellele kirjeldusele ei vasta. Kui ta alkoholi siiski nooremana tarvitas, siis kõigepealt jõi ta veini. Masaryk hoidis silmanägemist, võimles, tegi pikki jalutuskäike ja ratsutas. Ühel korral sattus ta küll ratsutamisel ohtu.
Sellele raamatule on kirjutanud eessõna Jüri Uluots. Raamatu tõlge on ilmunud ajal, mida Eesti ajaloos on nimetatud nii juhitud demokraatiaks kui ka diktatuuriks, aga Uluots kiidab eessõnas Masaryki selle eest, et ta on demokraat ja keskmisest väljapaistvam riigimees.
Üks eessõna on ka kirjanik Čapekilt. Čapek selgitab, et raamatu käsikirja pani kirja tema Masarykiga toimunud jutuajamiste põhjal, kuid Masaryk tegi käsikirjale nii palju juurdekirjutusi, et Čapekil tekkis küsimus, kumb on raamatu autor. Edasi järgnevad peatükid mina-vormis, nagu oleks jutustajaks Masaryk. Tema jutus aga on üks korduv mõte, et talle ei meeldi ei suuliselt ega kirjalikult esineda.
Masaryk on kõige paremini tuntud selle poolest, et ta on olnud Tšehhoslovakkia president, kuid sellest eluperioodist räägib ta raamatus kõige lühemalt. Pätsi kohta kirjutati eesti keeles raamat, mida alapealkirjas nimetatakse poliitiliseks biograafiaks, aga Masaryk alustab raamatut selle asemel oma kõige esimestest mälestustest. Selline algus ei erine oluliselt paljudest teistest mälestusteraamatutest.
Ühes teatmeteoses öeldi, nagu oleks Masaryki vanemad rääkinud saksa keeles, aga Masaryk ütleb ise vähemalt oma isa kohta, et ta rääkis slovaki keeles. Ema küll olevat sakslaste hulgas kasvanud ja tal oli tšehhi keelega algul raskusi.
Masaryk räägib oma esimestest kokkupuudetest teiste rahvuste esindajatega. Mustlane vedas teda alt, aga juute ta algul küll kartis, kuid hiljem arvamus nendest paranes. Poola keele puhul pani teda imestama, et ta teisest slaavlasest keelt õppimata aru saab. Masaryk kritiseerib teisi tšehhe, et need küll laulsid, et nad on prantslaste ja venelaste poolt, aga ise ei tundnud vene tähestikkugi. Minu teada ka venelaste enda hulgas oli kaua palju kirjaoskamatuid.
Masaryk elas kaasa oma noorusaja poliitilistele sündmustele. Ta oli Austria riigi kodanik, aga kui Austria ja Preisimaa sõdisid aastal 1864 Taaniga, oli Masaryk Taani poolt, sest Taani oli väiksem. Mäletan jalgpalli Euroopa meistrivõistlusi, kui mina olin Hollandi poolt nagu alati, aga teised olid sarnaselt Masarykiga samuti Taani poolt just sellepärast, et Taani on väiksem. Euroopa meistriks tuli tol korral Taani, aga Masaryki ajal sõjas jäi kaotajaks. Kaks aastat hiljem sõdisid Austria ning Preisimaa omavahel, siis oli Masaryk Preisimaa vastu, aga enda sõnul sellepärast veel mitte Austria poolt.
Masaryk kirjutab oma raamatutest, mille ta on varem avaldanud. Üks raamat oli tal enesetappude teemaline. Ta tahtnud oma raamatuga öelda, et usk aitab enesetappe ära hoida, aga osad lugejad saanud vastupidi aru, nagu ta propageeriks enesetappe.
Tšehhoslovakkia riigi ajal paistis Masaryk silma sellega, et ta oli presidendiametis kaua aastaid. Kuid Austria-Ungari ajal oli ta juba olnud rahvasaadik ja siis ta võimuihaga silma ei paistnud, vaid astus saadikukohalt tagasi, kuna pidas ennast selle ameti jaoks liiga nooreks. Ka presidendiametist polnud ta oma sõnul ette unistanud, vaid arvab, et ta oleks olnud sama õnnelik sepa ametis. Presidendiameti puhul nimetab ta ka selle miinuseid, sepa ameti puhul on juttu ainult plussidest.
Enne presidendiks saamist juhtis Masryk tšehhide võitlust Austria-Ungarist eraldumiseks Esimese maaimasõja ajal eksiilis, sel teemal lugesin varem tervet ingliskeelset raamatut, sarnase sisuga peatükid on olemas ka nüüd loetud raamatus. E. Loone kritiseeris magistriõppe loengus teleoloogilisi ajaloofilosoofe, aga Masaryk ütleb, et talle tundub teleoloogia usutav, sest kõik, mida ta oli varem teinud, valmistas ette seda, et tema võitlus Esimese maailmasõja ajal oli edukas, kuigi ise ta seda võitlust ette ei näinud. Seda ta ei seleta, miks Austria sakslastel läks halvemini või miks tšehhidel oli varasemas ajaloos läinud halvemini. Masaryk ütleb ka, et talle tundub loomisteooria evolutsiooniteooriast usutavam.
Masaryk räägib raamatus oma tervislikest eluviisidest. Sarnaselt Jaan Tõnissonile kritiseerib ta alkoholi tarvitamist, samuti palju söömist. Eestis tuntakse tšehhe suurte õllejoojatena, aga Masaryk sellele kirjeldusele ei vasta. Kui ta alkoholi siiski nooremana tarvitas, siis kõigepealt jõi ta veini. Masaryk hoidis silmanägemist, võimles, tegi pikki jalutuskäike ja ratsutas. Ühel korral sattus ta küll ratsutamisel ohtu.
Antoloogia käsikiri
Meile oli saadetud luuleantoloogia käsikiri. Käsikirja oli pandud meie perest nelja inimese luuletusi. Aga minult ja Klausilt oli kummaltki pandud vaid üks. Ema ja isa panid minu ja Klausi luuletusi juurde. Nad panid vist alati ühed ja samad. Siis avalikustati, kes on selle antoloogia tegelik koostaja. See oli Kelam. Seni oli käsikirja kaanel olnud üks teine nimi. Aga see, kes oli tulnud käisikirja meile tooma, ei olnud nähtavasti ikkagi Kelam, vaid Kelami poeg. Kelam ise istus autos. Ütlesin, et tal on vist Läänemaal maakoht, et ta on meile mõlemal korral külla tulnud siis, kui me suvitame Läänemaal. Siis mulle tuli meelde, et ühel korral käis ta meil külas Kagu-Eestis. Täna oli Kelam tulnud siia, sest oli Vene vägede Eestist lahkumise päev ja ta tahtis seda tähistada. Aga ta ei tulnud autost välja, sest tema nägemise korral oleks väed ka lahkumata jääda võinud. Vene sõjaväelased asusid teele, aga ei andnud relvi üle ja irvitasid. Kelam oli pannud antoloogiasse ainult riimilisi luuletusi, sest pidas neid õigemateks. Mõni teine poleks jälle riimiliste luuletuste antoloogiat õigeks pidanud. Klaus toimetas käsikirja, taastades luuletustes maha tõmmatud sõnad. Kelam oli ühest Nõukogude ajal kirjutatud luuletusest ühe tegelase kõrvaldanud, jättes alles ainult positiivse tegelase, sest teine oli sisse pandud Nõukogude aja tõttu. Aga Klaus pani teise tegelase sisse tagasi, muidu läks luulerütm kaduma.
*
Töötasin ühe sõnaraamatuga. Niiviisi sõnaraamatud kulusid, teiselt poolt õppisin keelt juurde. Vaatasin internetist uudiseid Šotimaa rahvahääletuse kohta. Aga ma ei saanud uudiste esimestest lausetest aru. Seetõttu tegin lahti ka teise võrgulehe, aga ei saanud ka selle esimestest ridadest aru. Vaatasin, et mul on ajaleht ja postkast korraga lahti, nii võidakse mu postkasti sisse murda. Läksin ütlesin teistele, et ma tahan paberlehte, võrgu-uudistest ei saa aru. Artiklis on öeldud, et Šotimaa valis Euroopa, aga selle põhjal ei tea, kas kirjutaja meelest on rohkem Euroopa see, kui Šotimaad valitsetakse Inglismaalt, või see, kui valitsetakse Brüsselist. Kristin luges parajasti paberlehti, aga nüüd andis ühe paberlehe mulle. Tal endal vist neid nii palju kodus ei käinud. Läksin teise ruumi ja tahtsin arvutile juhet taha panna, aga ei teadnud enam, millisesse auku see käib. See ei läinud enam proovitud auku sisse, kuigi auk tundus õige olevat. Juhtmest tuli vahtu. Arvutile tuli ette vigane pilt. Siis läks pilt korda, aga oli karta, et kui see on juba üks kord vigane olnud, siis see läheb uuesti vigaseks. Pille seletas ühele lapsele poliitikat. Ma polnud seletusega rahul ja kutsusin Pillet korrale. Aga oli karta, et kui ma juba ühe asja kohta ütlen, et see mulle ei meeldi, siis hakkan ütlema kõigi asjade kohta. Kõrvalruumis olid tantsijad. Panin ukse vahelt kinni. Tahtsin tantsijaid näha ainult ekraanilt.
*
Töötasin ühe sõnaraamatuga. Niiviisi sõnaraamatud kulusid, teiselt poolt õppisin keelt juurde. Vaatasin internetist uudiseid Šotimaa rahvahääletuse kohta. Aga ma ei saanud uudiste esimestest lausetest aru. Seetõttu tegin lahti ka teise võrgulehe, aga ei saanud ka selle esimestest ridadest aru. Vaatasin, et mul on ajaleht ja postkast korraga lahti, nii võidakse mu postkasti sisse murda. Läksin ütlesin teistele, et ma tahan paberlehte, võrgu-uudistest ei saa aru. Artiklis on öeldud, et Šotimaa valis Euroopa, aga selle põhjal ei tea, kas kirjutaja meelest on rohkem Euroopa see, kui Šotimaad valitsetakse Inglismaalt, või see, kui valitsetakse Brüsselist. Kristin luges parajasti paberlehti, aga nüüd andis ühe paberlehe mulle. Tal endal vist neid nii palju kodus ei käinud. Läksin teise ruumi ja tahtsin arvutile juhet taha panna, aga ei teadnud enam, millisesse auku see käib. See ei läinud enam proovitud auku sisse, kuigi auk tundus õige olevat. Juhtmest tuli vahtu. Arvutile tuli ette vigane pilt. Siis läks pilt korda, aga oli karta, et kui see on juba üks kord vigane olnud, siis see läheb uuesti vigaseks. Pille seletas ühele lapsele poliitikat. Ma polnud seletusega rahul ja kutsusin Pillet korrale. Aga oli karta, et kui ma juba ühe asja kohta ütlen, et see mulle ei meeldi, siis hakkan ütlema kõigi asjade kohta. Kõrvalruumis olid tantsijad. Panin ukse vahelt kinni. Tahtsin tantsijaid näha ainult ekraanilt.
Tellimine:
Postitused (Atom)
